3-2-1-83-98 · Riigikohus

3-2-1-83-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 25. juunil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, riigi esindaja

vandeadvokaat R. Paroni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. juunil 1998. a

AS Marquise kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi

1998. a otsuse Eesti Vabariigi hagis AS Marquise vastu tööettevõtulepingu lõpetamiseks,

töövahendite tagastamiseks ja 2360 krooni saamiseks.

Eesti Vabariik Riigikantselei kaudu ja AS Marquise sõlmisid 11. juulil 1995. a tööettevõtulepingu

tähtajaga viis aastat teenetemärkide valmistamiseks. Lepiti kokku, et AS Marquise töötab välja

teenetemärkide näidised vastavalt teenetemärkide seaduses kehtestatud nõuetele, esitab need

kinnitamiseks Teenetemärkide Komiteele ning tagab valmistatud teenetemärkide kvaliteedi, mida

kontrollitakse nende üleandmisel Riigikantseleile ja mille kohta üleandmisel koostatakse akt. Lepingu

lisas sätestati, et teenetemärkide valmistamiseks kasutatavad töövahendid kuuluvad Riigikantseleile.

14. augustist 1995. a kuni 13. novembrini 1995. a täitis kostja hageja esimese ja ainukese tellimuse.

Hageja tasus kogu tellimuse ja töövahendite eest 340 772 krooni, sealhulgas ka ühe Maarjamaa Risti

ordeni tähe maksumuse 2360 krooni, mis jäi kostja poolt hagejale üle andmata.

Tallinna Linnakohtule 5. detsembril 1996. a esitatud hagis palus hageja tööettevõtulepingu

ennetähtaegselt lõpetada TsK § 368 lg 2 alusel kostja lepingutingimustest olulise kõrvalekaldumise ja

muude oluliste puuduste tõttu töös, mis seisnes teenetemärkide mittevastavuses esitatud nõuetele ja

nende halvas kvaliteedis. Samuti palus hageja TsK § 477 lg 1 ja AÕS § 68 lg 1, 80 lg 1 alusel

kohustada kostjat tagastama töövahendid ja 2360 krooni kui alusetult omandatud vara.

Kostja leidis, et hagi on aegunud.

Tallinna Linnakohtu 31. oktoobri 1997. a otsusega hagi rahuldati: tööettevõtuleping lõpetati

ennetähtaegselt, kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töövahendid ja 2360 krooni üleandmata jäänud

ühe teenetemärgi eest.

Otsuse põhjenduste kohaselt on TsK § 368 lg 2 kohaselt lepingust oluliste kõrvalekaldumiste või

muude oluliste puuduste olemasolul töös tellijal õigus nõuda lepingu lõpetamist ja kahjude

hüvitamist. Teenetemärkide üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt anti hagejale üle 14. augustist

1995. a kuni 13. novembrini 1995. a 5 ordeniketti ja 37 teenetemärki, millest 5 teenetemärki tagastati

kostjale defektide tõttu. Defektide olemasolu kinnitasid kohtuistungil tunnistajad ja Eesti Proovikoja

kirjalik arvamus. Kuna lepingus ei olnud kokku lepitud tellimuste esitamise ja tööde tegemise

tähtaegades, siis leidis kohus, et kostja põhjendused, et puudused töös olid tingitud hageja poolt antud

tellimuse täitmise liiga lühikestest tähtaegadest, ei ole arvestatavad. Kostja jättis teenetemärkide

etalonid Teenetemärkide Komitees kinnitamata, millega rikkus lepingu tingimusi ja mis põhjustas

kvaliteediprobleemid.

Hagejal on õigus tagasi saada ühe teenetemärgi eest makstud 2360 krooni, kuna kostja ei ole seda

hagejale üle andnud.

Lepingu lisas oli kokku lepitud, et töövahendid kuuluvad riigile. Kostja valmistas töövahendid ja

hageja tasus selle eest kokkulepitud summa. Töövahendid on kostja valduses ja hagejal on õigus

lepingu lõppedes nõuda talle kuuluvat vara enda valdusesse.

Linnakohus leidis, et TsK § 367 lg 1, milles sätestatakse tööettevõtulepingu alusel töö puuduste kohta

esitatud hagide aegumine, ei kuulu kohaldamisele, kuna hagi on esitatud lepingu lõpetamiseks ja

tegemist on jätkuva õigussuhtega.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse.

Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 1998. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonikohus leidis, et hagi ei ole aegunud, sest hagi esitati TsK § 368 lg 2 alusel lepingu

ennetähtaegseks lõpetamiseks, aga mitte TsK § 368 lg 1 alusel töös puuduste kõrvaldamiseks või

sellest tulenevate kulutuste hüvitamiseks või tasu vastavaks vähendamiseks.

Kostja jättis olulised lepingulised kohustused täitmata. Kostja ei töötanud välja teenetemärkide

näidiseid. Olulised puudused töös on linnakohtu otsusega õigesti tuvastatud ja otsus ei vaja selles

osas uuesti motiveerimist. Pooled ei sätestanud lepingus nõudeid teenetemärkide üleandmise -

vastuvõtmise akti sisule ja vormile, seetõttu on põhjendamatu kostja väide, et puudused töös on

fikseerimata. Kostja võttis omaks, et viit teenetemärki tuli parandada. Apellatsioonikohus leidis, et

kõikide teenetemärkide kvaliteeti ei pidanudki hindama. Oluliste puuduste esinemisel oli hagejal

õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist sõltumata mittekvaliteetsete teenetemärkide arvust.

Ühe teenetemärgi eest saadud 2360 krooni peab kostja hagejale tagastama, sest see teenetemärk on

hagejale üle andmata, kuigi ordeni üleandmata jätmine ei ole lepingu rikkumine, sest lepingus töö

täitmise tähtaegu ei ole kokku lepitud. Raha tagastamise kohustus on lepingujärgne, aga mitte TsK

§ 477 lg 1 alusel nagu hagis ekslikult märgitud.

Linnakohus on tõendeid õigesti hinnanud ja leidnud, et mittekvaliteetsete teenetemärkide

valmistamine on oluline kõrvalekaldumine lepingust. Leping on faktiliselt lõppenud.

Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada, teha uue otsuse, millega jätta

hagi rahuldamata. Kostja leidis, et kohtud kohaldasid ja tõlgendasid vääralt materiaalõiguse norme.

Hagi on aegunud. TsK § 367 lg 1 sätestab tööst tulenevatele nõuetele lühendatud aegumistähtaja,

mille kulg algab töö vastuvõtmise päevast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks pidas

apellatsioonikohus olulisi puudusi kostja töös, mille sisuks olid väidetavalt teenetemärkide defektid ja

kvaliteediprobleemid seoses etalonide puudumisega. Seega on töö tulemus ja lepingu ennetähtaegne

lõpetamine lahutamatult seotud. Töö anti üle ja võeti vastu 14. augustist kuni 13. novembrini 1995. a.

Hagi esitati üle aasta hiljem 5. detsembril 1996. a ja see on TsK § 367 lg 1 kohaselt tervikuna

aegunud. TsK § 367 lg 1 ja 368 lg 2 ei välista teineteist. TsÜS § 116 kohaselt algab aegumistähtaja

kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest, seaduses võib sätestada

hagemisõiguse tekkimise muu aja. TsÜS § 117 kohaselt aegub kõrvalnõue ühes peanõude

aegumisega, vaatamata sellele, et kõrvalnõude aegumistähtaeg ei ole möödunud. Lepingu lõpetamise

tingimuseks on olulised kõrvalekaldumised lepingust või olulised puudused töös. Olulisi rikkumisi ei

olnud, sest hageja võttis töö vastu, kostja parandas viie teenetemärgi vead ja hagi esitati alles üle

aasta hiljem.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige

kohaldamise ja väära tõlgendamise tõttu.

TsK §-s 366 sätestatakse tellija kohustus tööettevõtja poolt tehtud töö vastu võtta ja see üle vaadata.

Kui tellija ei teata viivitamatult tööettevõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumistest, mis

halvendasid tööd, või teistest puudustest töös, siis kaotab ta õiguse tugineda nendele hiljem. Kui

lepingutingimustest kõrvalekaldumist ja puudusi töös ei võidud avastada töö tavalise vastuvõtu viisi

juures, on tellija kohustatud teatama tööettevõtjale viivitamatult pärast nende avastamist.

Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö

vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest

teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Ka poolte lepingus oli selline kohustus. Tellija on kohustatud töö üle vaatama

selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal,

sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis

halvendasid tööd, või teistele puudustele), seega ka oma õiguste kaitsele hagi korras.

Tellija õigused juhul, kui tööettevõtja rikub lepingut, on sätestatud TsK §-s 368, mille 1. lõike

kohaselt, kui tööettvõtja kaldus lepingu tingimustest kõrvale, mis halvendas tööd, või laskis tekkida

muid puudusi töös, on tellijal õigus omal valikul nõuda tähendatud puuduste tasuta parandamist

sellekohaseks tähtajaks või vajalike kulutuste hüvitamist, mis tellija kandis töös esinenud puuduste

parandamisel omade vahenditega, kui lepinguga oli tellijale selline õigus ette nähtud, või tasu

vastavat vähendamist töö eest. Sama paragrahvi 2. lõikes tellijale antud õigus nõuda lepingu

lõpetamist ja kahjude hüvitamist ontellijale täiendavaks õiguseks, kuna ka oluliste puuduste

olemasolul võib tellija kasutada 1. lõikes antud õigusi.

Kui tellija on oma kohustuse TsK §-s 366 sätestatud korras täitnud, siis on tal õigus kaitsta oma

õigusi TsK §-s 368 loetletud viisil, kuid aegumistähtaja jooksul, mis on sätestatud TsK §-s 367.

Asja uuel läbivaatamisel peab apellatsioonikohus tuvastama, kas hageja oma kohustused töö

vastuvõtmisel täitis, sellest olenevalt, kas hagejal tekkis nõudeõigus kostja vastu ja kas nõue on

esitatud aegumistähtaja jooksul.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 1998. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

AS Marquise kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Teder & Rask AS-i Marquise kassatsioonkaebuse eest 14. aprillil

1998. a tasutud kautsjon 1302 (üks tuhat kolmsada kaks) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: A. Kull, T. Vernik