3-2-1-73-98 · Riigikohus

3-2-1-73-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. juunil 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS-i Trio

LSL esindaja vandeadvokaat Ü. Talviste ja ME Tallinna Linnahall esindaja vandeadvokaat J. Oja

osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. juunil 1998. a

AS-i Trio LSL kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23. veebruari 1998. a otsuse ME Tallinna Linnahall hagis AS Trio LSL vastu 86 676 krooni

saamiseks.

ME Tallinna Linnahall ja AS Trio LSL sõlmisid 1. juunil 1992. a lepingu nr 58 ja 31. detsembril

1992. a lepingu nr 189, mille kohaselt hageja andis kostjale rendile Mere pst 20 asuvad ruumid

üldpinnaga 293, 8 m2. Kostja pidi hagejale tasuma renti ning kommunaalteenuste eest. Alates

1. maist 1996. a tuli kostjal tasuda renti koos käibemaksuga 45 618 krooni 80 senti kuus. Maksmise

tähtpäevaks oli jooksva kuu 25. kuupäev. 31. detsembri 1992. a leping sätestas rendi tasumisega

viivitamise eest viivise 1% tasumata jäänud võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte

rohkem kui kolme kuu eest. Kostja jättis hagejale tasumata 1997. a jaanuarikuu rendi 45 618 krooni

80 senti. Hageja arvestas rendisummalt viivist 456 krooni 19 senti päevas, 90 päeva eest kokku 41

057 krooni 10 senti. Hageja palus rendiseaduse § 25 alusel AS-lt Trio LSL välja mõista rendi ja

viivised kokku summas 86 675 krooni 90 senti. Kohtuistungil palus hageja kohaldada lisaks TsK

§ 173, 193 ja 222. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema väitel lõppesid pooltel rendisuhted kahepoolse

aktiga, millele hageja esindajad alla kirjutasid ning millega pooled loobusid vastastikustest rahalistest

pretensioonidest.

Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lõpetasid pooled

rendilepingud ennetähtaegselt 21. aprillil 1997. a. Selle kohta koostatud protokollist nähtuvalt ei

olnud pooltel teineteise suhtes mingeid rahalisi pretensioone. Hageja esindaja ei vaidlustanud allkirju

ega pitsati jäljendit 21. aprilli 1997. a kokkuleppel. Kohus luges ainetuks hageja esindaja seletuse

selle kohta, et vaidlusalune protokoll nende poolt allkirjastati ja sellele pandi pitsati jäljend enne

kostjale vormistamiseks edastamist, mistõttu sellel tehtud parandused on hagejale teadmata. Kohus

leidis, et asjakohatu on hageja esindaja väide, et neil puudub protokolli teine eksemplar. Viited RS §-

le 25 ja TsK §-dele 173, 222 ja 193 ei ole õiged, kuna RS § 17 lg 2 kohaselt rendilepingu

ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kokkuleppel.

ME Tallinna Linnahall esitas linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Pooltel oli kokkulepe, et AS

Trio LSL lahkub rendipinnalt ning tasub võla hiljemalt 21. mail 1997. a. Hageja esindajad kirjutasid

protokollile alla ja andsid allkirjadega varustatud eksemplari kostja kätte. Linnakohus ei pööranud

tähelepanu sellele, et varalisi pretensioone välistav punkt on lisatud protokollile hiljem. Hageja

taotluse, kuulata üle hageja poolsed tunnistajad, jättis kohus rahuldamata.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja saatis asja tagasi samale kohtule arutamiseks teises

kohtu koosseisus. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on rikkunud protsessiõiguse norme

määral, mida ei saa jätta tähelepanuta. Kohus jättisasjas hindamata esitatud tõendid. Kohus ei

põhjendanud otsuses, miks ta arvestas protokollis tehtud paranduse kohta vaid kostja seletust, jättes

arvesse võtmata hageja seletuse. Kostja taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta jättis kohus

rahuldamata, oma seisukohta kohus ei põhjendanud. Vastavalt seadusele märgitakse kohtuotsuse

põhjendavas osas muu kõrval ka põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkas,

kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu.

Kassatsioonkaebuses palus AS Trio LSL tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi

väära kohaldamise tõttu ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Linnakohtu

otsuse tühistamise alusena märgib apellatsioonikohus, et linnakohus ei ole otsuses näidanud,

millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldused ning põhjendused ning miks kohus teised tõendid

tagasi lükkab. Apellatsioonikohus leidis, et kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja esindaja

taotluse tunnistajate ülekuulamise kohta. Taotlus tõendi esitamiseks peab olema esitatud vastavuses

menetlusnormidega ja olema konkretiseeritud. Kassaator on seisukohal, et hageja ei

personifitseerinud tunnistajad ega teatanud kohtule, milliseid asjaolusid esitatud hagi raames võiksid

tunnistajad kinnitada. Seetõttu ei saanud linnakohus veenvalt motiveerida taotlust tunnistaja

ülekuulamata jätmise kohta.

Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebuses analüüsitakse esimese astme kohtu tegevust või

tegevusetust. Esimese astme kohus eksis TsÜS §-s 61 sätestatu vastu, jättes tähelepanuta, et protokolli

ühepoolne omavoliline muutmine ei vasta teise poole tahtele.

Kolleegiumi istungil jäi AS Trio LSL esindaja kassatsioonkaebuse väidete ning ME Tallinna

Linnahall esindaja vastuses esitatud väidete juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347p 2 alusel protsessiõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Esimese astme kohtuotsuse tühistamise alusena märgib apellatsioonikohus, et linnakohus jättis

rahuldamata hageja (kohtuotsuses ekslikult kostja) taotluse tunnistajate ülekuulamiseks oma

seisukohta põhjendamata ja hindamata asjas esitatud tõendid, sh hageja seletuse. Apellatsioonikohus

leidis õigesti, et kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning ei vasta TsKS § 232 lg 4 nõuetele.

Esiletoodud protsessiõiguse normi rikkumine on küll kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid mitte asja

saatmiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Apellatsioonikohtu volitused asja saatmiseks esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks on

sätestatud TsKS § 319 p 3, mille kohaselt apellatsioonikohtul on õigus tühistada oma otsusega

kohtuotsus ja kui see on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks vajalik saata asi esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtu kooseisus. Asja arutamise põhimõtted ja käik

apellatsioonikohtu istungil on sätestatud TsKS § 306 lg 1. Osundatud sättest tulenevalt on

apellatsioonikohtul õigus uurida tõendeid vahetult kohtuistungil - ära kuulata protsessiosaliste

seletused, taotluse olemasolul kutsuda ja üle kuulata tunnistajaid, tutvuda dokumentaalsete

tõenditega. Asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks oli apellatsioonikohtul õigus ise kohtuotsuse

puudused kõrvaldada.

Juhindudes TsKS § 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 1998. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole AS Heta 23. märtsil 1998. a makstud kautsjon 866 (kaheksasada

kuuskümmend kuus) krooni ja 75 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa