3-1-1-74-98 · Riigikohus

3-1-1-74-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. juunil 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

N. V.süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Ida-Viru Maakohtu 20. jaanuari 1998. a otsusega tunnistati N. V. süüdi KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi ning teda karistati rahatrahviga 400 päevamäära, s. o 11 200 krooni ulatuses.

N. V. tunnistati süüdi selles, et ta 30. juulil 1997. a koos kriminaalasjas tuvastamata isikuga pani X

maakonnas X vallas X külas asuvas metsas toime AS S kuulunud 8200 kroonise väärtusega metsamaterjali

salajase varguse katse. Vargus jäi lõpule viimata põhjusel, et politsei pidas N. V. sündmuskohal kinni.

Apellatsioonprotestis taotles Ida-Viru abiprokurör Inna Kirsipuu N. V. mõistetud karistuse karmistamist ning

süüdlase karistamist reaalse vabadusekaotusliku karistusega. Apellant põhistas oma protesti sellega, et N. V.

on kolmas kord kohtu all ning et viimane kuritegu pandi toime katseajal.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 1998. a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu

20. jaanuari 1998. a otsus N. V. karistuse mõistmise osas ja teda karistati KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p-de 1 ja

2 järgi vabadusekaotusega kolmeks kuuks. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega

mõistetud ärakandmata karistus osaliselt ning mõisteti lõplikuks karistuseks vabadusekaotus üheks aastaks ja

kaheks kuuks poolkinnises vanglas.

Karistuse valikul arvestas kriminaalkolleegium seda, et N. V. pani käesoleva kuriteo toime kuu aega pärast

eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastamist, mis näitab, et karistuse eesmärk jäi KrK

§ 20 mõttes saavutamata. Ringkonnakohus pidas põhjendamatuks N. V. karistamist rahatrahviga ka seetõttu,

et tal puuduvad seaduslikud sissetuleku allikad.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 1998. a otsuse peale esitasid piiramatu

kassatsiooniõiguse korras kaebused süüdimõistetu N. V. ja tema kaitsja Vjatseslav Santa"ev.

Mõlemad taotlevad N. V. mõistetud karistuse kergendamist ja mittevabadusekaotusliku karistuse

kohaldamist. Kassaatorid kinnitavad, et süüdimõistetul on alaline töökoht ja kindel sissetulek ning seetõttu

on võimalik ja otstarbekas teda karistada rahatrahviga. Kaitsja kassatsioonkaebuses märgitakse sedagi, et

kriminaalasja materjalide põhjal ei ole võimalik öelda, kas metsamaterjal, mille riisumise katses on tema

kaitsealune süüdi tunnistatud, kuulus ikka AS -le S. Samuti on kaitsja märkinud, et tegelikult loobus tema

kaitsealune vabatahtlikult ja lõplikult kuriteo toimepanemisest siis, kui nägi võõraid inimesi metsamaterjali

juures, kusjuures loobumist olevat tinginud nii hirm karistuse ees kui ka oma käitumise õigusvastasusest ja

amoraalsusest arusaamine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

milles taotleti kaebuste rahuldamata jätmist,

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 1998. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub

alus selle tühistamiseks. Kassatsioonkaebustes sisalduvates väidetes ei osutata mitte aset leidnud

õigusrikkumistele kriminaalasja menetlemisel, vaid taotletakse sisuliselt uute faktiliste asjaolude tuvastamist.

See aga ei kuulu AKKS § 40 lg 3 ja § 65 lg 4 kohaselt Riigikohtu pädevusse isegi mitte piiramatu

kassatsiooniõiguse korras esitatud kaebuse läbivaatamisel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 1998. a otsus N. V. süüditunnistamises ja tema

karistamises KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi jätta muutmata.

2. N. V. ja tema kaitsja Vjatseslav Santa"evi kassatsioonkaebusd jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 2. juunil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep