3-2-1-69-98 · Riigikohus

3-2-1-69-98

M Ä Ä R U S

Tartus 28. mail 1998. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 18. mail 1998. a.

Henn-Samuel Lepa esindaja erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

27. veebruari 1998. a määruse apellatsioonimenetluse uuendamise avalduses Henn-Samuel

Lepa hagis Kalju Koogi vastu kaasomandi lõpetamiseks.

Pärnu Linnakohtu 17. juuni 1996. a otsusega jäeti rahuldamata Henn-Samuel Lepa hagi Kalju Koogi

vastu kaasomandi lõpetamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 1997. a otsusega jäeti

linnakohtu otsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

4. septembri 1997. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale

apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuse tühistamise põhjuseks oli

protsessiõigusnormi rikkumine ja materiaalõigusnormide väär tõlgendamine, mille tõttu jäi vaidlus

sisuliselt lahendamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 7. jaanuari 1998. a määrusega jäeti apellatsioonkaebus läbi vaatamata TsKS

§ 315 lg 1 alusel, mille kohaselt võidakse kaebus jätta läbi vaatamata, kui apellant ega tema esindaja

apellatsioonikohtu istungile ei ilmu. Määruse põhjenduste kohaselt kutsuti apellant ja tema esindaja

apellatsioonikohtu istungile TsKS § 303 kohase hoiatusega jätta tema või tema esindaja kohtuistungilt

puudumisel apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Apellant ja tema esindaja olid kohtukutsed kätte

saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud apellatsioonikohtule seaduslike takistuste

olemasolust istungilt puudumiseks.

Apellandi esindaja palus menetluse uuendada põhjusel, et ta teatas kohtule istungipäeva hommikul

kiireloomulisest töölähetusest ja palus istungi edasi lükata. Pealegi ei olnud tegemist üksnes

apellatsioonkaebuse läbivaatamisega, vaid asja uuesti läbivaatamisega tulenevalt Riigikohtu otsusest.

Avaldus menetluse uuendamiseks jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 1998. a määrusega

rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et menetluse uuendamise eelduseks on kohtuistungilt

puudumine seadusliku takistuse tõttu, millest oli võimatu õigeaegselt kohtule teatada (TsKS § 316

lg 1). Apellant ei põhjendanud kohtuistungilt puudumist. Apellandi esindaja viibis tema enda väidete

kohaselt kohtuistungi toimumise ajal töölähetuses. Apellatsioonikohus leidis, et apellandi esindaja

kohtuistungilt puudumise põhjusi ei saa lugeda TsKS § 206 lg 1 mõttes seaduslikuks takistuseks.

Erikaebuses palus apellandi esindaja apellatsioonikohtu määruse tühistada. 7. jaanuari 1998. a

hommikul sõitis ta kiireloomulisele töölähetusele ja tal ei olnud võimalik apellatsioonikohtu istungile

ilmuda. Ta teatas sellest kohtule istungipäeva hommikul ning palus istungi edasi lükata. Apellandi

esindaja leidis, et tema ja apellandi mitteilmumine kohtuistungile ei oma asjas õiguslikku tähtsust,

sest apellatsioonikohtus asja läbivaatamise aluseks ei olnud enam apellatsioonkaebus, vaid Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 4. septembri 1997. a otsus, millega Riigikohus tegi apellatsioonikohtule ülesandeks

asi uuesti läbi vaadata. Seega puudus apellatsioonikohtul õiguslik alus asja läbivaatamata jätmiseks

TsKS § 315 lg 1 alusel. Apellatsioonikohus ei arvestanud, et Riigikohus oli tühistanud

apellatsioonikohtu otsuse materiaalõigusnormide väära tõlgendamise ja protsessiõigusnormi

rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus pidi asja uuel läbivaatamisel oma vead parandama ja hageja

rikutud õigused taastama. Uueks läbivaatamiseks saadetud kohtuasja ei olnud õige käsitleda lihtsalt

apellatsioonkaebusena, vaid täita oleks tulnud ka Riigikohtu juhised.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise

rikkumise tõttu.

TsKS § 315 lg 1 järgi on kohtul õigus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kui apellant ega tema

esindaja kohtuistungile ei ilmu. Kui apellatsioonkaebus jäeti TsKS § 315 lg 1 alusel läbi vaatamata,

uuendab apellatsioonikohus menetluse apellandi nõudmisel, kui tal oli kohtuistungilt puudumiseks

seaduslik takistus, millest tal ei olnud võimalik õigel ajal kohtule teatada (TsKS § 316 lg 1).

Kooskõlas TsKS § 206 lg-ga 1 on isiku kohtusse mitteilmumise seaduslikuks takistuseks haigus või

üldine liiklustakistus, mis teeb isikule kohtusse ilmumise võimatuks. Mõne teise põhjuse võib

seaduslikuks takistuseks lugeda üksnes see kohus, kuhu isik pidi ilmuma. Kui kohus asjas leidis, et

istungilt puudumiseks ei olnud apellandi esindajal seaduslikku takistust, siis pidanuks kohus

põhjendama, miks ei ole töölähetus arvestatav põhjusena, mida võib seaduslikuks takistuseks lugeda.

Apellandi esindaja väited selle kohta, et asja uuel läbivaatamisel pidi apellatsioonikohus aluseks

võtma Riigikohtu otsuse ja mitte enam apellatsioonkaebuse, ei ole kooskõlas TsKS § 278 lg-ga 1,

mille kohaselt kuulub ringkonnakohtu pädevusse esimese astme kohtute lahenditele esitatud

apellatsioonkaebuste apellatsiooni korras läbivaatamine. TsKS § 301 lg 1 kohaselt ringkonnakohus

kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult

kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Nendest sätetest tulenevalt saab ringkonnakohtus asja

läbivaatamise aluseks olla üksnes apellatsioonkaebus, kuid asja uuel läbivaatamisel on

kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud

(TsKS § 349 lg 1).

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 1998. a määrus ning saata

asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Henn-Samuel Lepale 17. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, T. Vernik