3-1-1-70-98 · Riigikohus

3-1-1-70-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. mail 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

J. K. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

ning

A. P. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa J. K. kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol ja Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana

Vassilevskaja.

Lääne-Viru Maakohtu 23. jaanuari 1998. a otsusega mõisteti J. K. süüdi KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja

karistati kaheaastase vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistus osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat vabadusekaotust poolkinnises

vanglas. Sama otsusega mõisteti A. P. süüdi KrK § 143 lg 2 p 1 järgi ja karistati ühe aasta ja kuuekuulise

vabadusekaotusega. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kaheaastase

katseajaga.

J. K. ja A. P. mõisteti süüdi selles, et nad 30. mail 1997. a kella 23.30 paiku osamaksete tähtajaks tasumata

jätmise põhjendusel petsid R. V. välja tema vennale K. V. kuuluva muusikakeskuse Philips, videomaki

Samsung, külmiku Snaige ning R. V. kuuluva televiisori Samsung ja rösteri Nordika. Eelkirjeldatud

tegevusega tekitati varaline kahju K. V. 14 051 krooni ning R. V. 4596 krooni.

Esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas J. K. enda kelmuses süüdimõistmise ning palus kuriteo ümber

kvalifitseerida avalikuks varguseks. J. K. palus karistuse mõistmisel arvestada tema rasket tervislikku

olukorda ning mõista karistuseks rahatrahv.

A. P. palus oma apellatsioonkaebuses end õigeks mõista põhjendusel, et ta tegutses heauskselt ning tema

tegevuses puudus kuriteokoosseis.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 1998. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu

23. jaanuari 1998. a otsus muutmata ja esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.

Kriminaalkolleegium leidis, et maakohus on kogutud tõendeid õigesti hinnanud, oma järeldusi küllaldaselt

motiveerinud ning kohtualuste tegevuse õigesti kvalifitseerinud. Ringkonnakohus ei pidanud J. K. karistuse

kergendamist põhjendatuks, sest kuritegu pandi toime katseajal. Vastutust kergendava asjaoluna ei

arvestanud ringkonnakohus ka kahjude osalist hüvitamist, kuna see toimus peale maakohtu istungit.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 1998. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused

süüdimõistetu J. K. kaitsja vandeadvokaat V. Viilol ning süüdimõistetu A. P.

Mõlemad kassaatorid paluvad ringkonnakohtu otsuse tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise

rikkumise ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. A. P. taotleb enda õigeksmõistmist

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus, jättes jõusse esimese astme motiveerimata otsuse kohtualuste

süüküsimuses, on rikkunud AKKS § 29 lg 4 sätteid, mis aga on kriminaalmenetluse seaduse oluline

rikkumine AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. Veel leiavad kassaatorid, et kohtud pole oma otsustes põhjendanud,

milles seisnes süüdimõistetute poolne pettus ning puuduvad tõendid, mis viitavad grupilisele tegevusele.

Samuti pole tõendatud süüdlaste otsene tahtlus pettuse teel võõra vara omastamiseks. A. P. selgitab oma

kaebuses, et ta oli veendunud J. K. seaduslikus õiguses eeltoodud vara äraviimiseks ning nõustus teda

abistama. Äraviidud vara omandamise tahtlust A. P. täielikult eitab.

Veel palub kaitsja J. K. karistuse kergendamist põhjendusel, et kohtud on alusetult jätnud arvestamata

süüdlase raske tervisliku seisundi ning mõistnud talle karistuse, mis võib ohustada tema elu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetas

kassatsioonkaebust ning prokuröri, kes taotles kuriteo kvalifikatsiooni muutmata jätmist, kuid mõistetud

karistuse kergendamist,

l e i d i s:

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Lääne-Viru Maakohtu ja Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi seisukohaga kuriteo kvalifikatsiooni osas. Lääne-Viru Maakohtu kohtuotsuses tehtud

järeldused vastavad faktilistele asjaoludele ja kohus on tõendite analüüsi ja nende kogumis hindamise

tulemusel õigesti kohaldanud kriminaalseadust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et kelmuse objektiivsesse teokoosseisu kuuluvad

järgmised tunnused:

1. pettus (st vara valdaja või omaniku petmine);

2. eksimus, millesse omanik või valdaja pettuse tagajärjel satub;

3. vara üleminek petjale ning sellega kaasnev varaline kahju omanikule.

Kohtualused J. K. ja A. P. panid toime kelmuse sellega, et tekitasid kannatanu R. V. väärkujutluse vara

ülemineku aluse kohta: nad väitsid end olevat AS VT esindajad, kes viivad kauba tagasi aktsiaseltsile kauba

väljaostumaksete tasumata jätmise pärast. Selliselt petsid nad kannatanut, kes arvas, et täidab oma varalist

kohustust AS VT ees ja saavutasid vara vabatahtliku üleandmise endi omandisse. A. P. võttis endale

televiisori, teised asjad sai endale J. K. Seega sai R. V. varalist kahju ja kohtualused said varalist kasu.

Alusetu on kaitsja väide, et J. K. käitumises puudub kuriteokoosseis seetõttu, et ta ei tahtnud omastada

võõrast vara. Süüdlane ei peagi vara vahetult endale võtma, see võib minna ka kolmandate isikute vara

hulka. Asjaolu, et J. K. oli kellegi kolmanda isikuga võlavahekord, ei oma kelmuse koosseisu seisukohalt

mingit tähtsust.

Samas leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et karistuse mõistmisel kohtualustele ei ole arvestatud

toimepandud kuriteo raskust ja laadi ja süüdimõistetute isikuid. Lääne-Viru Maakohus ja Viru

Ringkonnakohus pole arvestanud seda, et J. K. põeb eluohtlikku rasket haigust. Väljavõtted J. K.

ambulatoorsest haigusloost (tl 196) ja keskvanglahaigla haigusloost (tl 219) kinnitavad, et J. K. on

insuliinsõltuv diabeet lapseeast. Ta põeb I tüüpi suhkruhaigust raske kuluga, saab insuliinravi 4 korda päevas,

vajab eridieeti 4-5 korda päevas. Vähimagi toidurežiimi muutmine võib esile kutsuda kas hüpo- või

hüperglükeemilist koomat. Põhihaiguse tüsistused on silmade ja neerude kahjustused. Kaasnevateks

haigusteks on veel krooniline gastriit ja toksoplasmoos. Prognoos tervistumisele halb. Vahi all viibimise ajal

on J. K. asunud peamiselt keskvanglahaigla teraapiaosakonnas, sest tema tervislik seisund ei võimalda taluda

kinnipeetavatele kehtestatud režiimi. Karistuse eesmärk KrK § 20 lg 3 kohaselt ei ole füüsiliste kannatuste

tekitamine.

A. P. karistuse mõistmisel tuleb arvestada tema kuriteost osavõtu astet. Samuti tuleb arvesse võtta kuriteoga

tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist ja lõppkokkuvõttes materiaalse kahju puudumist.

Ülaltoodust lähtudes peab Riigikohtu kriminaalkolleegium võimalikuks karistada J. K. KrK § 143 lg 2

sanktsioonis ettenähtud arestiga maksimaalses määras ja A. P. sanktsioonis ettenähtud vabadusekaotuse

alammääraga, jättes jõusse tema karistuse kandmisest tingimisi vabastamise.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-dest 3 ja 4 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. märtsi 1998. a otsus ja Lääne-Viru Maakohtu

23. jaanuari 1998. a otsus:

1.1. J. K. KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse

osas.

1.2. A. P. KrK § 143 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas.

2. Mõista J. K. KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks arest kolmeks kuuks ja karistuse kandmise aja

alguseks lugeda 26. jaanuar 1998. a. Seoses karistuse ärakandmisega vabastada J. K. viivitamatult vahi alt.

3. Mõista A. P. KrK § 143 lg 2 p 1 järgi karistuseks KrK § 39 sätteid kohaldades vabadusekaotus kolmeks

kuuks ja KrK § 47 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A. P. ei pane üheaastase katseaja

kestel toime uut kuritegu.

4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

5. Kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja tagastada tasutud kassatsioonkautsjonid.

Kohtuotsus jõustub 26. mail 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep