3-2-3-6-98 · Riigikohus

3-2-3-6-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 21. mail 1998. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat P. Järve, kostjate L. Otteri ja U. Künnapase osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 11. mail 1998. a.

Linda Petersoni kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1997. a otsuse Linda Petersoni hagis Liivi Otteri ja Urve

Künnapase vastu pärandvara saamiseks.

Oskar-Johannes Raid tegi 7. juulil 1994. a testamendi, millega pärandas kogu oma vara enda

hooldajale Linda Petersonile. Samast päevast alates oli O.-J. Raid Pärnu Haiglas. Allkirja õigsuse

testamendil kinnitas haigla peaarst. O.-J. Raid suri 13. juulil 1994. a. Temast jäänud pärandvaraks on

4/5 mõttelist osa elamus Pärnus Oja tn 108, sõiduautod ZAZ 986 MI ja ZAZ 968, RKO arvestuskaart

40 tööaastaga ja kodune sisustus. Tema seadusjärgseteks pärijateks on tütred Liivi Otter ja Urve

Künnapas. Notar keeldus Linda Petersonile pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisest, leides, et

testament ei ole vormistatud nõuetekohaselt.

Hageja palus tunnustada tema õigust saada pärandvara TsK § 546 p 1 alusel testamendi järgi, sest

testamendis on avaldatud pärandaja tahe ja vormilised puudused ei saa mõjutada pärija õigusi. Hageja

oli viimased 12 aastat O.-J. Raidi elukaaslaseks ja hooldajaks. O.-J. Raid oli alates 1982. aastast

invaliid ja 1985. a amputeeriti tal jalg. Ta oli palju haiglas ja kogu tema elu ja vara hooldamine oli

hageja õlul. Tütred isa hooldamisega ei tegelenud, sest pärast vanemate abielulahutust ei olnud suhted

head. Oli loomulik, et O.-J. Raid pärandas vara hagejale, kes oli talle toeks ja abiks viimased 12

kõige raskemat aastat.

Pärnu Linnakohtu 17. aprilli 1997. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. TsK § 546 p 1 järgi

võrdsustatakse haiglas ravil viibiva kodaniku testament, mis on tõestatud selle haigla peaarsti poolt,

notariaalselt tõestatud testamendiga. Tunnistajate ütluste kohaselt ei käinud haigla peaarst 7. juulil

1994. a palatis ega tõestanud O.-J. Raidi testamenti. Peaarst kinnitas kohtus, et ta kirjutas alla hageja

esitatud paberile, kuid nüüd, kolm aastat hiljem, ei mäleta ta enam, millises seisundis oli siis O.-

J. Raid. Kohus tuvastas, et testament on tehtud haiglas TsK § 546 sätestatud korras, kuid ka selline

testament peab vastama 20. juuni 1974. a juhendile "Testamentide tõestamise kord haiglate, teiste

statsionaarsete ravi- ja profülaktikaasutuste, sanatooriumide peaarstide, nende asetäitjate ravi alal või

valvearstide, samuti vanade- ja invaliididekodude direktorite ja peaarstide poolt". Testamendis

puudub märge testaatori teovõime kontrollimise kohta. Peaarst ei saatnud testamenti elukohajärgsele

notaribüroole ja kuna peaarst rikkus testamendi tõestamisel juhendit, siis ei saa testamenti lugeda

seaduslikuks.

Tallinna Ringkonnakohtu 18. septembri 1997. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Otsuse

põhjenduste kohaselt on ühed tunnistajad kinnitanud, et O.-J. Raid tahtis oma vara jätta hagejale,

teised, et kostjatele. Testamendist ei nähtu, millal peaarst tõestas testaatori allkirja. Kohus leidis, et

peaarsti seletustes on vastuolu, sest 1995. aastal toimunud halduskohtu istungitel seletas peaarst

testamendi tõestamise asjaolusid, mida ta 1997. aasta kohtuistungitel enam ei mäletanud või mäletas

teisiti. Nii seletas ta 1995. a kohtuistungil, et testamenti tõestama läks ta haige juurde hageja kutsel,

haige oli täie teadvuse juures, testament oli haige soov ja haige kirjutas testamendile alla tema

juuresolekul. 1997. a kohtuistungil peaarst testamendi tõestamise üksikasju ei mäletanud ja leidis, et

kui ta testaatori allkirja tõestas, siis pidi ta olema veendunud, et inimene on teadvusel ja vaimselt

terve. 7. juulil 1994. a haigega tegelenud personal ei näinud peaarsti haige juures käimas, haige ei

rääkinud testamendi koostamisest, küll aga oli hageja käes paber, millele ta allkirja soovis. Hageja

oma seletustes ei välistanud, et testament kirjutati kodus enne O.-J. Raidi haiglasse toomist. Kohus

leidis, et ei ole veenvalt tõendatud, et peaarst 7. juulil 1994. a testamendi tõestamiseks haige juures

käis. Vaidlusalune testament ei vasta TsK §-des 545 ja 546 p 1 sätestatud nõuetele, kuna sellest ei

nähtu testamendi tegeliku koostamise ega testaatori allkirja tõestamise aeg, mistõttu ei ole võimalik

tuvastada testaatori tervislikku seisundit testamendile alla kirjutamise ajal. Eeltoodu tõttu ei ole

tõendatud testaatori tahe pärandada oma vara hagejale.

Kohtuvigade parandamise avalduses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Apellatsioonikohtu seisukoht, et testament ei vasta TsK

§-des 545 ja 546 p 1 esitatud nõuetele, on ilmselt ekslik, sest TsK §-s 545 sätestatakse nõuded

testamendi notariaalsele vormile. Vaidlusalune testament ei ole notariaalne, see on tõestatud haigla

peaarsti poolt ja TsK § 545 laiendamine haiglas tõestatud testamendile ei ole seaduslik. NSV Liidu

aegse 20. juuni 1974. a juhendi rakendamine oleks käesoleval ajal kohatu, kuigi Pärnu Linnakohus

seda tegi. TsK § 456 p-s 1 esitatud ainuke nõue, et testamendi peab tõestama haigla peaarst, on

täidetud. Apellatsioonikohus hindas vaidlusalust testamenti ainult vormilisest, aga mitte sisulisest

küljest. Testamendis on avaldatud O.-J. Raidi viimane soov, keegi ei ole vaidlustanud tema ega

peaarsti allkirja sellel. Peaarsti vormiline eksimus ei peaks võtma hagejalt õigust pärida vara

testaatori tahte kohaselt, sealjuures vara, mida hageja suures osas on oma tööga muretsenud.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele ei nõustunud kostjad hageja seisukohtadega ja leidsid,

et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostjad leidsid, et

kohtuotsus on õige.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise

ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu.

Testamendi koostamise ajal reguleerisid pärimisõigust tsiviilkoodeksi vastavad paragrahvid.

TsK § 539 lg 1 kohaselt võis iga kodanik jätta testamendiga kogu oma vara või selle osa ühele või

mitmele seadusjärgsele pärijale või mõnele teisele isikule või organisatsioonile või riigile.

Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Kuna tahteavalduse vastavust

tahtele eeldatakse, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et O.-J. Raidi testament vastas

tema tahtele. TsKS § 88 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. Kui kostjad väitsid, et testament ei väljenda O.-J. Raidi tahet, siis pidid

nad tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende vastuväited ja kohuspidi neile andma

õigusliku hinnangu. TsKS § 228 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Apellatsioonikohus märkis otsuses, et ühed tunnistajad kinnitasid, et O.-J. Raid tahtis oma vara jätta

hagejale, ja teised, et kostjatele. Kohus ei põhjendanud otsuses, kas ja kuidas on tunnistajate ütlused

kooskõlas O.-J. Raidi kirjaliku tahteavaldusega ning millisele järeldusele kohus neid tõendeid

hinnates jõudis. Kohus ei põhjendanud, kas esineb asjaolusid, mis välistavad O.-J. Raidi tahte

pärandada oma vara temaga 12 aastat koos elanud ja ühist majapidamist omanud Linda Petersonile.

Testamendi vorminõuded olid sätestatud TsK §-s 545, mille kohaselt pidi testament olema koostatud

kirjalikult tema koostamise koha ja aja märkimisega, testaatori poolt omakäeliselt alla kirjutatud ja

notariaalselt tõestatud. TsK § 546 p 1 kohaselt võrdsustati notariaalselt tõestatud testamendiga haiglas

ravil viibiva kodaniku testament, mis oli tõestatud selle haigla peaarsti poolt.

Apellatsioonikohus tuvastas, et testament on tõestatud haigla peaarsti poolt. TsK §-s 546 ei sätestatud

nõuet, et testamentide vorm ja tõestuspealdis peavad olema ühesugused nii notariaalsetel kui ka

notariaalse testamendiga võrdsustatud testamentidel. Hageja esitas kohtule testamendi, milles on

tekst: "Mina Raid Oskar-Joh. pärandan kõik oma liikuva ja liikumatu vara oma hooldajale Peterson

Lindale. Minu allkiri õige. 7. juuli 1994. O. Raid." Sellele järgneb allkiri ja kaks O.-J. Raidi

nimepitsati jäljendit. Selle järel on märge: "Oskar Raid viibib Pärnu Haiglas ravil 7.07.1994. alates.

Allkiri õige. Kinnitan. Pärnu Haigla peaarst M. Voll." Märkele järgneb allkiri ja kaks Pärnu Haigla

pitsati jäljendit.

Apellatsioonikohus leidis, et testamendist ei nähtu selle koostamise aega ega testaatori allkirja

tõestamise aega, mistõttu ei ole võimalik tuvastada testaatori tervislikku seisundit testamendile

allkirja andmise ajal ega ole tõendatud testaatori tahe pärandada oma vara hagejale ja hagi tuleb

seetõttu jätta rahuldamata.

Apellatsioonikohtu järeldused on seosetud ega ole kooskõlas tuvastatud asjaoludega.

Apellatsioonikohtu seisukoht, et testamendil ei ole koostamise kuupäeva, on meelevaldne. Testament

kannab 7. juuli 1994. a kuupäeva. Keegi ei ole vaidlustanud O.-J. Raidi haiglasolekut alates 7. juulist

1994. a, vaidlustatud ei ole tema ja haigla peaarsti allkirja testamendil ega testaatori tervislikku

seisundit, mis oleks välistanud tema võime mõista oma tegude tähendust või neid juhtida.

Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. septembri 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kohtuvea parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Linda Petersonile 17. märtsil 1998. a tasutud kautsjon 690 krooni 5 senti (kuussada

üheksakümmend) krooni 5 senti.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, T. Vernik