3-1-1-59-98 · Riigikohus

3-1-1-59-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. mail 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis eesistuja: Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik

Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. I. süüdistuses KrK § 1842 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu A. I. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Riigiprokuratuuri

prokurör Toivo Vee.

A. I.anti süüdistatavana kohtu alla selles, et tema 1. juulil 1997. a kella 02.00 paiku, Tallinnas X ja X mnt.

nurgal, olles alkoholijoobes, takistas politseitöötajat R. R. korrarikkuja kinnipidamisel, lõi talle rusikaga

näkku ja tekitas kergeid kehavigastusi, s. o pani toime KrK § 1842 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tallinna Linnakohus mõistis 25. novembril 1997. a A. I. süüdi KrK § 182 järgi ja karistas teda arestiga 3

kuud. Linnakohus motiveeris kuriteo ümberkvalifitseerimist asjaoluga, et, kuna kohtualune kasutas

politseitöötaja R. R. suhtes vägivalda samaaegselt ja samas kohas, kus politseitöötaja täitis oma ametialaseid

kohustusi, siis kuulub A. I. poolt toimepandud kuritegu kvalifitseerimisele vastuhakkamisena

võimuesindajale.

Linnakohtu otsuse pealeesitas Tallinna prokuröri asetäitja Märt Toming apellatsioonprotesti, milles taotles

A. I. süüdimõistmist KrK § 1842 lg 1 järgi ja 6 kuulise vabadusekaotusega karistamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 1998. a otsusega tühistati linnakohtu otsus nii

kuriteo kvalifikatsiooni kui ka karistuse osas. A. I. mõisteti süüdi KrK § 1842 lg 1 järgi ja karistati

vabadusekaotusega 4. kuuks poolkinnises vanglas. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu otsusega selles,

et kuriteo kvalifitseerimine KrK §-s 1842 lg 1 järgi sõltub ajalisest faktorist, ja nimelt sellest, et

politseiametniku tegevus peab olema toimunud minevikus. Samas nentis kriminaalkolleegium, et KrK § 1842

lg 1 on erinorm, mis näeb ette politseiametniku erilise kaitstuse vägivalla eest.

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski,

kes väidab, et linnakohtu käsitlus seaduse tõlgendamisel oli õige. Kuriteo kvalifitseerimisel tuleb kindlasti

arvestada ajalist faktorit. Kuna käsitletavas asjas toimus vahetu vägivaldne vastuhakkamine politseitöötajale,

kes täitis oma ametialaseid kohustusi, siis on tegemist vastuhakkamisega KrK § 182 mõttes.

Kriminaalseadusest ei nähtu, et KrK § 1842 lg 1 on erinorm KrK § 182 suhtes. Ringkonnakohus on

ebaõigesti tõlgendanud kriminaalseadust ja seetõttu kuulub otsus tühistamisele. Kaitsja taotleb A. I.

süüditunnistamist KrK § 182 järgi ja kergema karistuse mõistmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas kriminaalasja läbi kolmeliikmelises koosseisus 28. aprillil 1998. a.

Kuna kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse tõlgendamisel, siis

otsustati asi anda läbivaatamisekskriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsja

vandeadvokaat A. Jaroslavski seletuse, kes taotleb kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokurör T. Vee

arvamuse, mille kohaselt ei kuulu ringkonnakohtu otsus muutmisele ja kaebus tuleb jätta rahuldamata,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti kvalifitseerinud A. I. tegevuse KrK § 1842 lg 1

järgi kui vägivalla politseiametniku suhtes seoses tema teenistusalase tegevusega.

Seadusandja on ametiisiku või ühiskondlikku kohustust täitva muu isiku vastu seoses nende poolt oma

ametiülesannete täitmisega suunatud kuritegude süsteemi kujundanud kolmeastmeliseks.

Üldnormiks on § 184, mis peab silmas ametiisikut või ühiskondlikku kohustust täitvat isikut ning määratleb

tema vastu suunatud tegudena ähvardamise (lg 1) või vägivalla (lg 2), kusjuures nimetatud tegudest piisab

kui need on seotud vastava isiku tegevusega.

Teise astme moodustab § 182, mis erinormina sisaldab kolme piiravat tingimust:

1. tegemist on mitte lihtsalt vägivallateoga, vaid vastuhakkamisega;

2. vastu hakatakse võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale muule isikule;

3. nimetatud isik täidab vahetult talle vastuhakkamise eelselt oma ametialast või ühiskondlikku

kohustust.

Seega on oluline, et hakatakse vastu võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale üldsuse esindajale, kes on

parajasti vastava kohustuse täitmisel. Vastuhakkamisega võimuesindajale on tegemist siis, kui isik, kelle

õigusvastast tegu võimuesindaja tõkestab, osutab tõkestajale samaaegselt füüsilist vastupanu.

Kolmanda astme moodustab erinorm § 1842. Lähtudes KrK § 1842 tõlgendusest kriminaliseerib nimetatud

norm igasuguse vägivalla politseiametniku (või temaga võrdsustatud isiku) suhtes.

Seega rajaneb kriminaalkoodeksi üld- ja erinormide hierarhia eelkõige rünnatava isiku karakteristikale ning

teise, täiendava kriteeriumina määratletakse muud kuriteo koosseisu jaoks vajalikud tunnused - vägivald,

vastuhakkamine jne.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on A. I. inkrimineeritud kuriteo kvalifitseerimisel lähtunud

eelpoolkirjeldatud õigusnormide hierarhilisest süsteemist ja Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub sellega.

KrK §-s 1842 sätestatud koosseisutunnus seoses tegevusega hõlmab kõik juhtumid, mil selline seos esineb, ja

määrav on rünnatava isiku kirjeldus -politseiametnik.

A. I. mõistetud karistuse kergendamiseks puudub Riigikohtul seaduslik alus.

Kuna Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud kriminaalseadust,

siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

kogu koosseis

o t s u s t a s:

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 1998. a otsus A. I.

süüdistusasjas KrK § 1842 lg 1 järgi.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 19. mail 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher