3-2-2-5-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, riigi esindaja vandeadvokaat Ä. Rodi ja AS-i Linette esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas läbi
Legislator headnote
AI generated3-2-2-5-98 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, riigi esindaja vandeadvokaat Ä. Rodi ja AS-i Linette esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas läbi
Full text
3-2-2-5-98
M Ä Ä R U S
Tartus 14. mail 1998. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, riigi esindaja
vandeadvokaat Ä. Rodi ja AS-i Linette esindaja vandeadvokaat J. Kirikali osavõtul, vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 4. mail 1998. a
Eha Mälgu teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi 24. novembri
1997. a otsuse Eha Mälgu hagis Eesti Vabariigi ja AS Linette vastu tehingu tühiseks
tunnistamiseks.
Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi 18. novembri 1991. a määruse nr 119 ja Õmblusvabriku Võit
varade ja võlgnevuste AS-le Linette üleandmise akti alusel omandas AS Linette hooned Tallinnas
Kopli 4a (endine kinnistu nr 41). Samade hoonete osas tunnistati Eha Mälk Õigusvastaselt
Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 29. aprilli 1996. a
otsusega nr 7400 omandireformi õigustatud subjektiks ja hooned omandireformi objektiks. Tallinna
Linnavalitsuse 8. novembri 1996. a korraldusega nr 2830-k kohustati AS-i Linette 5-korruselise
tööstushoone üle andma hagejale.
Eha Mälk palus TsÜS § 66 lg-te 2, 3 ja 5 alusel tunnistada tühiseks tehingu, millega riik andis hooned
AS-le Linette. Tehing oli vastuolus ORAS § 18 lg-ga 1, AÕS RakS § 13 lg-tega 6, 7 ja TsK §-ga 138.
Tallinna Linnakohtu 17. juuni 1997. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt
onomandireformi õigustatud subjektil õigus pöörduda kohtusse tehingu tühiseks tunnistamiseks, kui
tehing rikub tema õigusi või on seadusega vastuolus. Õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi
ei tohtinud muuta kuni selle tagastamise küsimuse otsustamiseni. Riigi poolt hoonete üleandmisega
AS-le Linette muutus hoonete omandivorm. Vara võõrandamisega rikuti oluliselt ORAS § 18 lg-s 1
sätestatut, mistõttu tuleb tunnistada hoonete Tallinnas Kopli 4a üleandmine tühiseks TSÜS § 66 lg 2
alusel.
Ringkonnakohtu 24. novembri 1997. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega
hagi jäeti rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei rikutud vaidlusaluse tehinguga hageja
õigusi, sest hooned anti AS-le Linette üle enne hageja tunnistamist omandireformi õigustatud
subjektiks ja hoonete Kopli 4a tunnistamist omandireformi objektiks. Apellatsioonikohus leidis, et
kui hagejale tehakse takistusi omanikuõiguste realiseerimisel, siis on hagejal õigus pöörduda vastava
hagiga kohtusse.
Teistmisavalduses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Tallinna Linnavalitsuse
31. jaanuari 1997. a korraldusega nr 205-k ja 22. augusti 1997. a korraldusega nr 2926-k otsustati
endise kinnistu nr 41 maast jätta hagejale tagastamata 744 m2 ja määrati hagejale selle eest
kompensatsioon. Maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 alusel ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad
kui sellel asuvad teise isiku hooned või rajatised. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega otsustati mitte
tagastada hagejale maad, kuna sellel asub AS-i Linette hoone. Seega hoone võõrandamine AS-le
Linette rikkus hageja õigusi ning apellatsioonikohtu otsus on seetõttu ekslik.
Vastustes teistmisavaldusele leidsid AS Linette esindaja ja Eesti Vabariigi esindaja, et teistmisavaldus
on põhjendamatu ning viidatud asjaolud ei ole sellised, mis oleks saanud mõjutada kohtuotsuse
tegemist hageja kasuks. Maa ja hoonete tagastamise ja kompenseerimise otsuste vaidlustamine
toimub halduskorras. Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 1997. a otsusega on tunnistatud
seadusevastaseks Tallinna Linnavalitsuse 8. novembri 1996. a korraldus nr 2830-k hoone Kopli 4a
tagastamiseks hagejale ja apellatsioonkaebus sellele otsusele jäeti rahuldamata.
Kolleegiumi istungil palusid kostjate esindajad jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata ja
teistmisavalduse rahuldamata.
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse teistmiseks ei ole alust.
TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude
ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud
asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest
tulenevalt ei saa olla teistmise aluseks Tallinna Linnavalitsuse 31. jaanuari 1997. a korraldus nr 205-k
ja 22.augusti 1997. a korraldus nr 2926-k, milledega otsustati jätta hagejale tagastamata osa Kopli 4a
asuva endise kinnistu maast ning määrati selle eest kompensatsioon. Mõlemad korraldused tehti enne
apellatsioonikohtu 24. novembri 1997. a otsust ja pidid hagejale teada olema või võisid teada olla.
Maa tagastamata jätmise korraldus ei mõjutanud kohtuotsuse tegemist vaidluses hoone
võõrandamistehingu tühiseks tunnistamiseks.
Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3, kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta rahuldamata Eha Mälgu avaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
24. novembri 1997. a otsuse teistmiseks.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, T. Vernik