3-3-1-18-98 · Riigikohus

3-3-1-18-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 8. mail 1998. a.

M. Virro esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine rahvastiku registris isikuandmete

muutmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 7. mail 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Manivald Virro esindaja Malle Kukk"e

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 1998. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3/43/98.

29. augustil 1997. a. esitas Manivald Virro Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kristiine

Linnaosa Valitsuse elanike registri osakonna toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse

kohaselt abiellus kaebuse esitaja 1985. a. Valentina Tootsiga, kes kasutas Tallinnas Koskla tn. 2/3-2

asuvat korterit üürilepingu alusel. Pärast abiellumist registreeriti sellele elamispinnale ka M. Virro.

1990. a. vormistati eluruumi üürileping seoses V. Virro (enne abiellumist Toots) surmaga tema poja

Einu Kiuru nimele, kes elas samuti Koskla tn. 2/3-2 asuvas korteris. 27. juunil 1994. a. esitas

E. Kiuru Kristiine Linnaosa Valitsusele avalduse Koskla tn. 2/3-2 asuva korteri erastamiseks.

12. jaanuaril 1995. a. esitas M. Virro avalduse sama korteri erastamiseks. Kristiine Linnaosa Valitsuse

ja E. Kiuru vahel sõlmiti M. Virro teadmata eluruumi ostu-müügileping. Kristiine Linnaosa Valitsuse

elanike registri osakond andis kaebuse esitaja taotlusel talle 27. jaanuaril 1997. a. tõendi nr. 0065,

milles oli Koskla tn. 2/3-2 asuva erastatud korteri omanikuks märgitud E. Kiuru. Tõendis oli M. Virro

sugulusvahekorraks omanikuga märgitud "naise isa". Sama organi poolt 3. veebruaril 1997. a.

väljaantud tõendil nr. 0065 märgiti samade isikute vaheliseks sugulusvahekorraks "võõras, allüürnik".

Kristiine Linnaosa Valitsuse elanike registri osakonnale 30. aprillil 1997. a. ja 16. juunil 1997. a.

esitatud avaldustes palus M. Virro teha registri andmetes parandus ja viia andmed tema

sugulusvahekorra kohta E. Kiuruga vastavusse tegelikkusega ning märkida, et M. Virro on E. Kiuru

ema lesk. Kristiine Linnaosa Valitsus keeldus 28. mai 1997. a. kirjaga nr. 67 ja 31. juuli 1997. a.

kirjaga nr. 1-17/K-89-a. rahuldamast M. Virro avaldust. Linnaosa valitsus leidis, et pärast endise

üürniku V. Virro surma vormistati üürileping Oktoobri Rajooni RSN TK 25. aprilli 1990. a. õiendi

nr. 427 alusel, milles oli märgitud M. Virro kohta "võõras", ja M. Virro nõusolekul E. Kiuru nimele.

31. juuli 1997. a. kirjas märkis Kristiine Linnaosa Valitsus, et kuna M. Virro ei ole E. Kiuru

perekonnaliige ja "neil puudub ka ühine majapidamine, siis Elamuseaduse § 11 lg 2 alusel

kohaldatakse sama seaduse § 46 (Eluruumi allüürimine) ja § 47 (Allüürilepingu lõppemine ja

lõpetamine). Arvestades eeltoodut on märge "võõras-allüürnik" vastavalt kehtivale seadusandlusele

õige.". M. Virro leidis, et pärast üürniku surma ei muutu viimase lesk üürniku laste suhtes võõraks.

Seepärast palus ta halduskohtul tunnistada seadusevastaseks Kristiine Linnaosa Valitsuse keeldumine

teha elanike registri andmetes parandus ja kohustada linnaosa valitsust märkima elanike registris

tema sugulusvahekorraks E. Kiuruga - võõrasisa. Ebaõige kanne võib põhjustada temal kodu

puutumatuse õiguse rikkumise.

Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-712/97 jäeti M. Virro kaebus

rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, kuidas rikub Tallinna Kristiine

Linnaosa Valitsuse vaidlustatud toiming kaebuse esitaja õigusi ja milliste seaduste või muude

õigusaktidega on see toiming vastuolus. Kuna kaebuses ei vaidlustatud Kristiine Linnaosa Valitsuse

keeldumist korteri erastamisest, mida M. Virro väidetavalt taotles 12. jaanuaril 1995. a. esitatud

avalduses, siis pole halduskohtul võimalik ega vajalik kontrollida, kas keeldumise põhjuseks olid või

ei olnud väidetavalt ebaõiged andmed elanike registris. Kohtuotsuses märgiti, et kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu, et M. Virro ja E. Kiuru oleksid omavahel otse- või külgjoones suguluses olevad

isikud TsÜS §-de 16-19 mõttes. Vaidlused, mis on seotud isiku õigusega elamispinnale ning

eluruumide kasutamise korraga, samuti vaidlus selle üle, kas M. Virro on E. Kiuru perekonnaliige, ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Need vaidlused lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras.

M. Virro esindaja M. Kukk esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu

4. detsembri 1997. a. otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada M. Virro kaebus. Apellant leidis, et

halduskohtu otsus on vastuolus kohtutoimikus olevate tõenditega. Kohtutoimikus on tõendid selle

kohta, et elanike registri ebaõige kande alusel sai teoks Kristiine Linnaosa Valitsuse ja E. Kiuru vahel

Tallinnas Koskla tn. 2/3-2 asuva korteri ostu-müügilepingu sõlmimine ilma M. Virro nõusolekuta.

Apellant väitis, et ebaõige kanne tuleb registris parandada, kuna see võib põhjustada ka tulevikus

kaebuse esitaja õiguste rikkumist.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/43/98

jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. detsembri 1997. a. otsus muutmata.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebaja õigus kasutada eluruumi ei sõltu elanike registri

kandest, mistõttu kaevatav toiming ei saa rikkuda tema sellekohaseid õigusi. Ringkonnakohus leidis,

et Vabariigi Valitsuse 26. septembri 1995. a. määrusega nr. 319 kinnitatud "Rahvastiku arvestuse

andmebaasi pidamise põhimäärus", mis on elanike registri õiguslikuks aluseks, ei näe ette andmete

kogumist väidetavalt vanemaga võrdsustatud isikute kohta. Selle põhimääruse punkti 6 alapunkt 12

näeb ette andmete kogumise isiku abikaasa, vanemate ja laste kohta. Kuna M. Virro ei ole E. Kiuru

vanem, siis on kaebaja nõue põhjendamatu. Taoliste andmete kogumist ei kehtesta ka Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 1996. a. määrusega nr. 180 kinnitatud "Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku

registri pidamise põhimäärus".

M. Virro esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 6. veebruari 1998. a. otsuse ja teha uus otsus. Kassaatori arvates on väär

ringkonnakohtu järeldus, et vaidlustatud toiming ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ning leiab, et "ebaõige

sissekanne inimese kohta ükskõik millises registris on iseenesest inimese õiguste rikkumine." Vale on

kohtu seisukoht, et ebaõiged registri kanded kuuluvad ainult siis parandamisele, kui nad on juba

tekitanud negatiivseid tagajärgi. Ebaõiged sissekanded võivad esile kutsuda isiku õiguste rikkumisi

ka tulevikus. Kassaator leiab, et tegelikkusele ei vasta ringkonnakohtu väide, et kaebaja õigus

kasutada eluruumi ei sõltu elanike registri kandest ja et see küsimus lahendatakse

tsiviilkohtupidamise korras. Tsiviilasja menetlemisel on elanike registris märgitud "võõras-allüürnik"

kindlasti vastaspoolele tõendiks selle kohta, et M. Virro kasutab eluruumi mitte perekonnaliikmega

võrdsustatud isikuna, vaid allüürnikuna. Tsiviilvaidluse lahendamisel ei saa M. Virro nõuda

paranduse tegemist elanike registri andmetes. Kassaator väidab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt

Vabariigi Valitsuse 26. septembri 1995. a. määrusega kinnitatud "Rahvastiku arvestuse andmebaasi

pidamise põhimäärust". See põhimäärus ei oma tagasiulatuvat jõudu. Vaidlustatud kanded on tehtud

enne põhimääruse vastuvõtmist. Kassaator väidab, et kuni elanike registri sisseviimiseni peeti elanike

arvestust korterikaartidel. Sellel kaardil oli ette nähtud lahter - "suhe üürnikuga". Kristiine Linnaosa

Valitsus jättis kaebuse esitaja sisseregistreerimisel 29. jaanuaril 1986. a. korterikaardil vastava kande

tegemata ja 21. juunil 1994. a. koos E. Kiuru naise ja tütre sisseregistreerimisega tegi alusetult ja

M. Virrole teatamata kande - "allüürnik". Korterikaartidele koguti andmeid nii sugulus- kui ka

hõimlusvahekorra kohta üürnikuga. Korterikaartidelt kanti andmed elanike registrisse. Kuna seni on

elanike registris andmed teiste hõimlusvahekorras olevate isikute kohta, siis peavad need andmed

olema ka M. Virro kohta. Vastasel korral on M. Virro teistega võrreldes ebasoodsamas olukorras.

Kristiine Linnaosa Valitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 1998. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et vaidlustatud toiming ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi.

Andmekogude seaduse § 25 lg 2 p. 1 alusel on riigi rahvastiku (elanikud) kohta peetav register riigi

põhiregistrite hulka kuuluv register. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on riigi põhiregister seadusega

asutatud avalikuks kasutamiseks määratud andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigi kõige

olulisemate ülesannete täitmiseks.

Vabariigi Valitsuse 26. septembri 1995. a. määrusega nr. 319 kinnitatud "Rahvastiku arvestuse

andmebaasi pidamise põhimääruse" punkti 1 kohaselt kehtestab see põhimäärus rahvastiku arvestuse

andmebaasi andmete kandmise ja andmebaasi pidamise korra. Põhimääruse punkt 3 sätestab, et

andmebaasi peetakse kahel tasandil - kogu riigi andmebaasina ning maakonna ja Tallinna linnaosa

andmebaasina. Põhimääruse punkti 4 kohaselt on Tallinna Kristiine linnaosa kohta vastava

andmebaasi pidajaks Kristiine Linnaosa Valitsus.

Andmekogude seaduse § 3 lg 3 sätestab, et riik ja kohalik omavalitsus võivad koguda nende

peetavatesse andmekogudesse oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks andmeid, mille kogumine

on ette nähtud seadustes või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktides.

Rahvastiku andmebaasi põhimääruse punktis 6 on ammendavalt kehtestatud andmebaasi kantavate

isikuandmete loetelu. Andmebaasi pidamiseks vajalikud andmed, mis peale isikuandmete kantakse

andmebaasi, on loetletud sama põhimääruse punktis 7. Põhimääruse punkti 13 alapunkti 1 kohaselt

peavad andmebaasi pidajad tagama, et oleks tõkestatud ebaõigete, mittevajalike, puudulike või

aegunud andmete kandmine andmebaasi.

Isikuandmed kantakse andmebaasi vaid nende dokumentide alusel, mis on loetletud selle

põhimääruse punktis 8. Registri andmed peavad olema õiged ja vastama tegelikkusele. Põhjendatud

on kassaatori seisukoht, et ebaõiged andmed registris võivad põhjustada isiku õiguste ja vabaduste

rikkumist tulevikus. Kui registris on isiku kohta ebaõiged, mittevajalikud, puudulikud või aegunud

andmed ja neid keeldutakse põhjendamatult parandamast, siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega.

Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse esitaja pole tõendanud, kuidas rikuvad elanike

registris väidetavad ebaõiged andmed M. Virro kohta tema õigusi.

Ringkonnakohus leidis, et ta ei saa kohustada Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsust tegema elanike

registrisse kannet M. Virro ja E. Kiuru sugulusvahekorra kohta, sest kehtivate õigusaktide järgi ei

sisalda elanike register kandeid isikute hõimlussuhetest ega elamuõiguslikest suhetest tulenevate

vahekordade kohta. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, millisel õiguslikul alusel oli

tehtud registrisse kanne M. Virro kohta, et ta on Koskla tn. 2/3-2 asuva korteri omaniku E. Kiuru

suhtes "võõras-allüürnik". Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas M. Virro

kohta registrisse selliste andmete kandmine oli seaduslik. Ebaseaduslike andmete kandmine

registrisse on seadusevastane.

Nendel põhjustel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 1998. a. otsus

antud asjas tühistamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

Rahuldada Manivald Virro esindaja kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 1996. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/43/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Manivald Virro esindaja Malle Kukk"ele kassatsioonikautsjon 550 (viissada

viiskümmend) krooni.

Määrus jõustub 18. mail 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann