3-1-1-66-98 · Riigikohus

3-1-1-66-98

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 7. mail 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi Kristina Roosalu erikaebuse

Raimi Puusepa süüdistusasjas KrK § 101 p 6;

§ 207 lg 3 p 1; § 128 lg 1 ja § 113 järgi.

Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

R. Puusepp mõisteti Rapla Maakohtu 4. märtsi 1998. a otsusega süüdi KrK § 101 p 6; § 207 lg 3 p 1;

§ 128 lg 1 ja § 113 järgi ning teda karistati KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest kümneaastase

vabadusekaotusega kinnises vanglas.

R. Puusepp esitas apellatsioonkaebuse õigeaegselt, s. o 12. märtsil 1998. a. R. Puusepa kaitsja

vandeadvokaat Kristina Roosalu apellatsioonkaebus on aga Rapla Maakohtus registreeritud

30. märtsil 1998. a, kuigi kaebuses on selle koostamise kuupäevaks märgitud 24. märts 1998. a.

Samal kuupäeval - s.o 30. märtsil 1998. a on Rapla Maakohtus registreeritud ka K. Roosalu poolt

esitatud taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks.

Apellatsioonitähtaja rikkumist põhjendas kaitsja sellega, et 10. - 11. märtsini 1998. a osales ta Eesti

Advokatuuri üldkogul ning ajavahemikus 12. - 19. märtsini 1998. a oli ta haiguslehel. Tööle asus ta

alles 20. märtsil 1998. a ning sellest tulenevalt ei olnud tal võimalik esitada kaebust tähtaegselt.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1998. a määrusega jäeti esitatud

apellatsioonkaebus käiguta, põhjendusega, et apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjus pole mõjuv

ning tähtaja ennistamiseks puudub seega alus. Määruses märgitakse, et advokatuuri koosoleku aeg oli

varakult teada, advokaat pidi oma töös sellega arvestama ja seega ei saa see olla apellatsioonitähtaja

möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Määruses väljendatakse arusaamatust selle üle, miks advokaat

ei teatanud kohtule, et ta ei saa esitada kaebust tähtaegselt.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1998. a määruse peale esitas K. Roosalu

erikaebuse põhjendusega, et ringkonnakohus on rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Kaitsja leiab,

et kuigi ringkonnakohus juhindus oma määruse tegemisel AKKS § 6 lg-st 4, ei nähtu selle määruse

resolutiivosast, kas taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldati või mitte. Veel leiab ta,

apellatsioonkaebuse käiguta jätmist reguleerib AKKS § 10, kuid tähtaja ennistamise taotlust ei saa

läbi vaadata selles paragrahvis sätestatud viisil. Lisaks eeltoodule leiab kaitsja, et ringkonnakohus

pole motiveerinud, miks kaitsja haigestumist ei saa lugeda apellatsioonitähtaja rikkumise mõjuvaks

põhjuseks. Samuti märgitakse erikaebuses, et AKKS § 6 lg 3 kohaselt ei pea menetlusosaline kohtule

teatama kaebuse esitamise võimalusest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist,

l e i d i s :

Erikaebust ei saa lugeda põhjendatuks ja selle rahuldamiseks puudub alus. AKKS-s sätestatud

kohtukaebe tähtaegade eesmärk on aidata kaasa kriminaalasjade menetlemisele mõistliku aja piires ja

seetõttu lasub kohtutel kohustus tagada kohtukaebe tähtaegadest kinnipidamine. Vastavalt AKKS § 6

lg-s 3 sätestatule võib otsuse teinud kohus ennistada apellatsioonikaebe tähtaja kui ta leiab, et tähtaeg

on mööda lastud mõjuval põhjusel. Seaduses ei ole sätestatud ja ilmselt ei ole ka võimalik sätestada

mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu. Piisavalt raske haigus võib kahtlemata olla selliseks

mõjuvaks põhjuseks. Samas ei ole aga põhjust haigestumist kaebetähtaja viimasel päeval lugeda

automaatselt kõnealuseks mõjuvaks põhjuseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et nii

nagu tõendite hindamisel tuleb ka kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste hindamisel vaadelda kõiki

asjaolusid nende kogumis. Muuhulgas tuleb arvestada sedagi, kas kaebetähtaja ennistamist taotlev

isik on ilmutanud piisavalt head tahet tagamaks ka omalt poolt kriminaalasjade menetlemist mõistliku

aja piires.

Vandeadvokaat K. Roosalu ei ole sellist head tahet ilmutanud piisavalt. Nii on tema poolt esitatud ja

30. märtsil 1998. a Rapla Maakohtus registreeritud apellatsioonitähtaja ennistamise taotluses täiesti

kohatult osutatud Eesti Advokatuuri üldkogu koosolekule kui tähtaegset põhitööd välistavale

asjaolule. Hea tahte märk oleks kindlasti olnud ka see, kui kaitsja oleks koheselt haigusejärgsel

tööleasumisel - s.o 20. märtsil 1998. a esitanud nii apellatsioonkaebuse kui ka taotluse kaebetähtaja

ennistamiseks. Tegelikult registreeriti need dokumendid Rapla Maakohtus aga alles 10 päeva hiljem.

Oluline on rõhutada sedagi, et AKKS § 10 mõtte kohaselt on apellatsioonkaebuse tähtaega järgitud ka

siis, kui üksnes väga lühidalt kirjalikult deklareeritakse mittenõustumist vastava kohtulahendiga. Sel

juhul, vastavalt AKKS § 10 lg-s 1 sätestatule, määrab kohus tähtaja apellatsioonis puuduste

kõrvaldamiseks.

Erikaebuses märgitakse sedagi, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1998. a

määrusega apellatsioonkaebuse käiguta jätmisel tehtud viide AKKS § 6 lg-le 4 ei ole õiguslikult

korrektne ja et selles määruses ei ole võetud eraldi seisukohta kaebetähtaja ennistamise taotluse

suhtes. Siinjuures tuleb tõdeda AKKS-s sisalduva õigusliku regulatsiooni puudulikkust. Nimelt

sätestatakse küll § 6 lg-s 4, et juhtudel, mil kriminaalasi on enne kaebetähtaja ennistamistaotluse

esitamist esimese astme kohtust edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Samas

on aga sätestamata ringkonnakohtu lahendid kõnealuse taotluse lahendamisel. Sellises olukorras ei

saa Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1998. a määruses ka lahendi aluse

puhul viidet § 6 lg-le 4 lugeda vääraks. Nõustuda tuleb sellega, et ringkonnakohtu kõnealuses

määruses oleks tulnud samaaegselt apellatsioonkaebuse käiguta jätmisega märkida sedagi, et

kaebetähtaja ennistamise taotlus jäetakse rahuldamata. See rikkumine ei ole aga Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi arvates käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39

lg 4 mõttes.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ja § 76 lg-st 3

Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprilli 1998. a määrus Raimi Puusepa

süüdistusasjas jätta muutmata.

Vandeadvokaat Kristiina Roosalu erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 7. mail 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg , Jüri Rätsep