3-2-1-61-98 · Riigikohus

3-2-1-61-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. mail 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

L. Jakovleva, kostjate esindaja vandeadvokaat I. Koolmeistri osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 27. aprillil 1998. a

Larissa Jakovleva kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

19. jaanuari 1998. a otsuse Larissa Jakovleva ja Inimõiguste Teabekeskuse hagis Mart Nuti ja

AS Postimees vastu au teotamise lõpetamiseks, au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja

moraalse kahju hüvitamiseks.

Tallinna Linnakohtule 29. aprillil 1996. a esitatud hagiavalduse kohaselt avaldati AS-le Postimees

kuuluvas ajalehes "Postimees" 14. oktoobril 1995 . a Mart Nuti artikkel "Keskerakond contra

Euroopa Liit". Artiklis on lause: "Haridusministri väited on pigem võetud Vene luure ja kohalike

vene "ovinistide moodustatud inimõiguste teabekeskuse (eestvedaja Larissa Jakovleva) Eestit

mustavast raportist ÜRO inimõiguste komiteele".

Hagejad leidsid, et ajaleht "Postimees" jätkas negatiivse ühiskondliku arvamuse kujundamist

Inimõiguste Teabekeskuse kohta, avaldades 20. detsembril 1995. a ajalehes Toomas Mattsoni artikli

"Legaalne illegaal", milles kirjutati järgmist: "Tallinnas tegutsev Inimõiguste Ühiskondlik

Teabekeskus ja selle üks juhte Larissa Jakovleva võtsid hiljuti oma ÜRO esindusse Genfi saadetud

kaebekirja koostamise aluseks lisaks Vene saatkonnast saadud dokumentidele ka Mauno Saari nime

all Russki Telegrafis ilmunud artikli "Krassivaja skazka dlja OON". "Loo autor on Ilja"evits".

22. detsembril 1995. a avaldas "Postimees" rubriigis "Kiri toimetajale" Tartumaa elaniku Heiki

Kortspärni kirja "Abi Taani moodi", milles ta kirjutab, et teabekeskuse üheks moodustajaks oli Vene

Esindusassamblee kaudu endine NSV Liidu piirivalve ohvitser ja rublaafääris osaleja... ning edasi:

"kaebekirjas, mis koostati Taani Inimõiguste Kaitse Keskuse (DCHR) abiga, toetutakse suures osas

"Russki Telegrafis" ilmunud artiklile, mille autor on hiljutine KGB luuretöötaja, kes juba aastaid on

külvanud vaenuseemet eestlaste ja venelaste vahele"".

Hagejad leidsid, et TsÜS § 42 lg 1 alusel on juriidilisel isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise

lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust

tegelikkusele. Hageja L. Jakovleva leiab, et M. Nuti artikkel tekitas tunduva moraalse kahju tema kui

Inimõiguste Teabekeskuse direktori autoriteedile, mistõttu ta oli sunnitud andma seletuse Taani

Inimõiguste Keskuse direktori asetäitjale ja nõunik E. Boerile Hollandi Saatkonnast, kes annab

finantstoetust Teabekeskusele. Hagejad palusid kohustada M. Nutti esitama avalik vabandus ja

ajalehe "Postimees" toimetust ümber lükkama tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Samuti palus

L. Jakovleva tema kasuks kummaltki kostjalt välja mõista 25 000 krooni moraalse kahju

hüvitamiseks.

Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Eksperdi arvamuse kohaselt on terminid "luure" ja ""ovinism"

iseenesest neutraalse tähendusega, kuid kontekstis "Haridusministri väited ..." negatiivse

konnotatsiooniga. Leidis tõendamist, et raport, mis esitati ÜRO Inimõiguste komiteele ja millele

viitab ka M. Nutt, sisaldab ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mille tingis koostajate

kogenematus raporti koostamisel. Linnakohus leidis, et kostjal oli õigus avaldada oma arvamust

ÜRO-le esitatud raporti kohta ja nimetada seda mustavaks, kuivõrd see sisaldas ebaõigeid andmeid.

L. Jakovleva Teabekeskuse direktorina on andnud avalikkuse ees esinemisega põhjust avaliku

arvamuse kujundamisel, mille väljenduseks on vaidlusalused artiklid. Samuti pidi L. Jakovleva ette

nägema üldsuse kõrgendatud tähelepanu osaliseks saamist, kuna ebatäpsete andmetega raport esitati

rahvusvahelisele organisatsioonile. Eksperdi arvamuse kohaselt on terminid "luure" ja ""ovinism"

iseenesest neutraalse tähendusega, kuid vaidlusaluses kontekstis koos "Eestit mustava" raportiga

moodustavad negatiivse konnotatsiooni. Kuna raport sisaldas ebaõigeid väljendeid ja tegelikkusele

mittevastavaid andmeid, siis on hagejate endi tegevus tekitanud neutraalsete terminitega koos

negatiivse konnotatsiooni ja kujundanud arvamuse lugejas. Hagejad pidid arvestama avalikes

esinemistes esitatud andmete negatiivse tõlgendamise võimalikkust. Põhiseaduse § 45 ja Euroopa

inimõiguste konventsiooni artikli 10.1 kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi,

veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis pildis või muul viisil. Seega on artikli autorid

kasutanud eelnimetatud õigust oma subjektiivse arvamuse väljendamiseks ajalehes "Postimees".

Õiend L. Jakovleva tervisliku seisundi kohta ei oma moraalse kahju hindamisel tähtsust, kuna sellest

nähtuvalt tekkisid temal tõsised tervise rikked juba 1990. a detsembris. Seega puudub otsene seos

vaidlusaluste artiklite ja tõendi andmete vahel. Linnakohus leidis, et Inimõiguste Ühiskondlik

Teabekeskus ei ole ainult lokaalse tähtsusega organisatsioon ja kuna organisatsiooni direktor on

avaliku elu tegelane, siis tulenevalt nende tegevuse sisust ja positsioonist ühiskonnas, peavad nad

arvestama kõrgendatud tähelepanu ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes. Avaliku elu tegelaste

ja tähelepanu all olevate organisatsioonide tegevus eeldab kõrgendatud nõudmisi kriitika taluvuse

osas.

Kuna Inimõiguse Teabekeskus on aruandluskohuslane Taani Inimõiguste Keskuse ees lepingu alusel,

siis ei ole moraalse kahjuna käsitletav lepingu- ja töökohustuste täitmine lepingupartneri ees isegi

siis, kui aruande koostamiseks kulutati täiendavat energiat ja aega. Tõendamist ei leidnud

L. Jakovleva autoriteedi langus pärast artiklite ilmumist.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse au teotavate andmete ümberlükkamise nõude

rahuldamata jätmise osas ja tegi selles osas uue otsuse. Apellatsioonikohus leidis, et PS § 19 lg 2

kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste

inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS § 17,

sätestades, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Põhiõiguse tsiviilõiguslikud kaitsevahendid on

sätestatud TsÜS §-s 23 lg 1 ja juriidilise isiku suhtes kohaldatavad tsiviilõiguslikud kaitsevahendid on

loetletud TsÜS §-s 42 lg 1.

Tulenevalt TsÜS §-st 23 pidid kostjad tõendama, et hagejate poolt vaidlustatud väide vastab

tegelikkusele. Kuna kostjad ei ole esitanud tõendeid eelnimetatud väite vastavuse kohta tegelikkusele,

siis tuleb kohustada M. Nutti ja AS-i Postimees avaldama samas massiteabevahendis teade, et

vaidlustatud lause ei vasta tegelikkusele.

Inimõiguste alaste probleemide lahendamiseks asutatud isiku seostamine Vene luurega on mitte

üksnes negatiivne, vaid ka au teotav hinnang. Kellegi nimetamine "ovinistiks annab sellele isikule

äärmiselt negatiivse hinnangu. See ei välista mõiste ""ovinism" neutraalset tähendust. Kuna

L. Jakovleva on äärmiselt negatiivse hinnangu saanud Inimõiguste Teabekeskuse eestvedajana, siis

kandub au teotamine ka temale.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on õigesti jätnud rahuldamata hagejate nõude, mille kohaselt

tuleb kohustada kostjat M. Nutti esitama neile avalik vabanduskiri ja samuti L. Jakovleva moraalse

kahju nõude. Moraalse kahju olemasolu pidi tõendama hageja L. Jakovleva. Seda ta teinud ei ole.

Hagiavalduses on L. Jakovleva põhjendanud moraalse kahju olemasolu tervise halvenemisega ja

asjaoluga, et artikli tõttu oli ta sunnitud selgitusi andma Taani Inimõiguste Keskuse direktori

asetäitjale ja nõunik E. Boerile. Linnakohtu otsuses nimetatud asjaoludele antud hinnangu

muutmiseks alust ei ole. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kohus jättis arvestamata Eesti

Onkoloogiakeskuse õiendi. Kohus on tõendit hinnanud ja teinud õige järelduse ilmunud artikli ja

L. Jakovleva tervisliku seisundi vahel põhjusliku seose puudumise kohta.

Kassatsioonkaebuses palus hageja L. Jakovleva ringkonnakohtu otsuse moraalse kahju nõude

rahuldamata jätmise osas tühistada TsÜS § 23 lg 1 väära kohaldamise ja TsKS § 318 lg 2 rikkumise

tõttu. Kuna kohus tuvastas, et M. Nuti poolt levitatavad andmed teotavad L. Jakovleva au, siis pidi ta

tulema järeldusele, et sellega on põhjustatud moraalset kahju. Piisav alus moraalse kahju tekitamise

tuvastamiseks on hageja avaldus, milles märgitakse, et ta tunneb moraalseid kannatusi seoses

käsitletava publikatsiooniga.

Kostjad vastuses kassatsioonkaebusele pidasid hageja väidet protsessinormide rikkumise kohta

arusaamatuks ja eksitavaks. Vastavalt TsÜS § 172 lasub moraalse kahju olemasolu tõendamine

hagejal.

Kolleegiumi istungil palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada kaebuses märgitud põhjustel.

Kostjate esindaja pidas otsust õigeks.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alus puudub.

Moraalse kahju esinemist peab tõendama hageja. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et

hagiavalduses esitatud väited psüühilistest kannatustest on kohtule piisav alus moraalse kahju

olemasolu tuvastamisel.

Apellatsioonikohus leidis, et L. Jakovleva kohta ei ole artiklis sõnaselgelt midagi väidetud, kuid kuna

teda on nimetatud äärmiselt negatiivse hinnangu saanud Inimõiguste Ühiskondliku Teabekeskuse

eestvedajaks, kandub au teotamine ka temale. Apellatsioonikohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et

hageja Inimõiguste Ühiskondliku Teabekeskuse direktorina on avaliku elu tegelane, kes peab

arvestama avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja võimaliku kriitikaga enda tegevuse suhtes.

Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 30. oktoobril 1997. a tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97 (RT III 1997,

31/32, 337) seisukohale, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa

tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel

andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks.

Apellatsioonikohus levitatud informatsiooni hageja au ja head nime eriti teotavaks pidanud ei ole.

Seega on apellatsioonikohus moraalse kahju nõude rahuldamata jätmisel õigesti kohaldanud TsÜS

§ 172 lg 3, mille kohaselt kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab asjaolude kohaselt,

kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Põhjendamatu on hageja väide TsKS § 318 lg 2 rikkumise

kohta.

Juhindudes TsKS 346 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. jaanuari 1998. a otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik