3-2-1-58-98 · Riigikohus

3-2-1-58-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. mail 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 27. aprillil 1998. a

AS-i Rahva Hääl pankrotihaldur Igor Mihkelsoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1997. a otsuse AS-i Rahva Hääl

pankrotihalduri hagis Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-i vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt andis AS Rahva Hääl 5. juunil 1995. a Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-le oma

vara: ajalehepaberi, arvutivõrgu koos tarkvaraga ja tellijate andmebaasi väärtusega 2 940 000 krooni.

11. juunil 1996. a kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega välja AS-i Rahva Hääl pankrot.

Pankrotihaldur leiab, et 5. juuni 1995. a varade üleandmise-vastuvõtmise aktist tulenevalt on võlgnik

teinud tehingu lähikondsega ja sellega teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Vara üleandja oli

AS Rahva Hääl (juhataja Agu Kivimägi) osanik Maag AS (Agu Kivimägi ja Marek Strandberg). Vara

saaja - Eesti Päevalehe Kirjastuse AS (juhatuse esimees Agu Kivimägi, liige Marek Strandberg) on

PankrS § 49 mõttes võlgniku lähikondne. Hageja palus tunnistada kehtetuks poolte vahel 5. juunil

1996. a sõlmitud varade üleandmise-vastuvõtmise akti TsÜS § 66 alusel, kuna vaidlusalune tehing on

vastuolus heade kommete ja kehtivate seadustega.

Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-lt 2 940 000 kr rahalist hüvitist

pankrotivarasse. Kohus leidis, et vara üleandja ja vastuvõtja olid PankrS § 49 lg 2 ja 4 mõttes

lähikondsed ja nendel oli ühine majanduslik huvi vaidlusalusel perioodil. Kohus luges tõendatuks, et

võlgnik kahjustas teadlikult tehinguga võlausaldajate huve. Põhistatud on hageja seisukoht PankrS

§ 43 lg 1 p 2 kohaldamiseks, kuna vaidlusalune tehing toimus ühe aasta jooksul enne

pankrotimenetluse algatamist, s.o. 22. veebruar 1996. a.

Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme

kohtusse. Linnakohus luges tõendatuks, et varade üleandmine 5. juunil 1995. a Eesti Päevalehe

Kirjastuse AS-le ja üleantud vara eest Eesti Päevalehe aktsiate omandamine kahjustas AS-i Rahva

Hääl võlausaldajate huve. Kohtuotsusest ei nähtu, millistel tõenditel järeldus põhineb. Vaidlustatud

tehing kahjustaks võlausaldajate huve juhul, kui üleantud vara väärtus oleks suurem kui selle eest

omandatud aktsiate tegelik väärtus. Andmata hinnangut omandatud aktsiate tegelikule väärtusele, ei

ole võimalik hinnata tehingu kasulikkust või kahjulikkust.

PankrS § 42 lg 2 kohaselt võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda

vara eest hüvitist alles siis, kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles.

Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite põhjal kohus leidis, et üleantud arvutivõrku koos perifeersete

seadmete ja tarkvaraga ning ajalehe Rahva Hääl tellijate andmebaase ei ole kostjal alles. Kostja

väitis, et vaid ajalehepaber on ära kasutatud.

Väär on apellandi seisukoht, et AS-i Rahva Hääl ja Eesti Päevalehe Kirjastuse AS-i ei saa lugeda

lähikondseteks PankrS 49 mõttes. Lähikondsusemõttest tulenevalt saab lähikondseteks pidada ka

juriidilisi isikuid, kelle aktsionärideks on ühed ja samad isikud. AS Rahva Hääl ja Eesti Päevalehe

Kirjastuse AS olid lähikondsed, sest mõlema aktsiaseltsi aktsionärid olid Agu Kivimägi ja Marek

Strandberg.

Kassaator palub ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et

vaidlustatud tehingu tegemise ajal oli AS-i Rahva Hääl vastu algatatud kolm kohtumenetlust

kogusummas 1 722 057 krooni 40 senti. Seisuga 4. juuni 1995. a oli nõudeid AS-i Rahva Hääl vastu

1 722 057 krooni 40 sendi ulatuses ja vara vähemalt 2 940 000 krooni väärtuses. Kassaator on

seisukohal, et kui poleks olnud vaidlustatud 5. juuni 1995. a tehingut, millega kogu olemasolev vara

ära anti, poleks olnud ka AS-i Rahva Hääl pankrotti. On teada, et Eesti Päevalehe Kirjastuse AS

kandis AS-lt Rahva Hääl saadud vara edasi AS-le Eesti Päevaleht hiljemalt 30. septembriks 1995. a.

Ringkonnakohus nõuab oma otsuses juba ära kasutatud asja tagastamist, s.o. 1995. a tellijate

andmebaasi tagastamist.

Kassaator peab asja tagasisaatmist esimese astme kohtusse asjaajamise venitamiseks ega ole rahul

apellatsioonikohtu otsuse resolutsiooniga. Vajadusel oleks saanud ringkonnakohus esimese astme

kohtuotsust muuta, kuid asja tagasisaatmine ei ole õige.

Vastustaja ei ole nõus kassatsioonkaebusega. Vastustaja leiab, et aktsiate eest tasumise näol oli

tegemist ostu-müügi tehinguga mitte aga tehinguga, kus võõrandaja annab vara teise isiku omandisse

ilma tasu või muud vara vastu saamata. On vaja kindlaks teha, milline oli nende aktsiate tegelik

väärtus nendega tasumise ajal.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus on esimese astme kohtule ette heitnud, et kohus ei ole andnud hinnangut aktsiate

tegelikule väärtusele tehingu tegemise ajal. Nõustudes aktsiate tegeliku väärtuse hindamise

vajadusega ei anna see aga alust asja esimese astme kohtusse tagasisaatmiseks TsKs § 319 p 3 alusel,

sest tagasisaatmine ei ole asja õigema ja kiirema lahendamise huvides. Apellatsioonikohtul on endal

võimalik apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel tõendeid hinnata ja faktilisi

asjaolusid (aktsiate tegelik väärtus) tuvastada. PankrS § 42 lg 2 alusel pidi pankrotihaldur

tagasivõitmise nõude esitajana tõendama, et 1995. a tellijate andmebaas ja tarkvara ei ole alles.

Pankrotihaldur pidi kaaluma, kas tagasivõitmine on pankrotivõlausaldajate huvides. Kui tehingu

teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles, võib haldur tagasivõitmise korras tehingu

kehtetuks tunnistamisel nõuda vara eest hüvitist. Hüvitise nõue võib olla põhjendatud ka sel juhul,

kui asi on küll alles, kuid tehinguga selle omandanud pool on asja kasulikud omadused oma huvides

ära kasutanud, mistõttu asi on muutunud väärtusetuks.

Juhindudes TsKS §-st 346 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. novembri 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada pankrotihaldur Igor Mihkelsonile 23. jaanuaril 1998. a tasutud kautsjon 5000 (viis

tuhat) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa