3-2-1-59-98 · Riigikohus

3-2-1-59-98

M Ä Ä R U S

Tartus 6. mail 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 27. aprillil 1998. a

Mait Paju erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 1998. a

määruse Viljandi ME Elamu hagis Mait Paju vastu elamu kasutamise keelamiseks ja

omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks.

Viljandi Maakohtu 30. juuni 1995. a otsusega keelati Mait Pajul asjaõigusseaduse sätete alusel

Viljandi linnas Endla 17 asuva elamispinna edasine kasutamine ja kohustati viivitamatult elamispind

vabastama. Kohtutäitur kohustas M. Paju elamispind vabastama hiljemalt 25. septembriks 1997. a.

M. Paju seda kohustust ei täitnud ning kohtutäitur taotles M. Paju trahvimist täitemenetluse

seadustiku § 66 lg 3 järgi. Viljandi Maakohtu 7. jaanuari 1998. a määrusega trahviti Mait Paju 100

päevamääraga, s.o. kolme tuhande kuuesaja krooniga. Määruse põhjenduste kohaselt arvestas kohus

M. Paju töötasu ja seda, et ta pole kohtuotsust täitnud pikemat aega.

Ringkonnakohus jättis kirjalikus menetluses maakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste

kohaselt taotles M. Paju küll rahatrahvi vähendamist arvestades majanduslikku olukorda ja

ülalpeetavaid, kuid pole esitanud ei maa- ega ringkonnakohtule tõendeid oma majandusliku olukorra

ja ülalpeetavate kohta. Apellatsioonikohus luges M. Paju väited tõendamatuse tõttu paljasõnalisteks.

Rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamine või ajatamine kuulub trahvi määranud kohtu pädevusse.

Erikaebuses palub M. Paju ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Kui ringkonnakohus oleks kutsunud ta kohtuistungile, siis oleks saanud ta esitada

tõendid majandusliku olukorra ja ülalpeetavate kohta. Sellist võimalust talle ei antud, kuna tema

erikaebus vaadati läbi TsKS § 298 p 3 alusel kirjalikus menetluses.

Kolleegium leidis, et alus ringkonnakohtu määruse tühistamiseks puudub.

Tulenevalt TsKS §-st 88 lg 1 pidi M. Paju tõendama asjaolusid, millistele tuginedes ta palus määratud

rahatrahvi vähendada. Vastavalt TsKS §-le 283 lõigetele 2 ja 3 peab apellatsioonikohtule esitatavas

kaebuses märkima tõendid, millele apellant kavatseb tugineda ja tõendite lisamisel, mida ei esitatud

esimese astme kohtusse, märkima nende esitamata jätmise põhjuse. M. Pajul oli seega võimalik

tõendada ringkonnakohtule oma majanduslikku olukorda ja ülalpeetavaid, kuid seda ta ei teinud.

Tsiviilkohtupidamise seadustik ei sätesta, et pärast seadusega antud võimaluse kasutamatajätmist

tõendite esitamiseks ringkonnakohtule peab kohus andma veel võimaluse tõendite esitamiseks.

Erikaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses oli kooskõlas TsKS §-s 298 p 3 sätestatuga.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 1998. a määrus jätta muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa