3-1-1-64-98 · Riigikohus

3-1-1-64-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. mail 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsioonimenetluse korras läbi kriminaalasja

Aleksander Jerneri süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. Jerneri kaitsja vandeadvokaat Artur

Umur"adjants ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

A. Jerner oli Narva Linnakohtu 1. aprilli 1997. a otsusega süüdi tunnistatud:

KrK § 107 lg 2 p 2 järgi ja karistatud vabadusekaotusega kuueks aastaks;

KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistatud vabadusekaotusega seitsmeks aastaks;

KrK § 176 lg 1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega üheks aastaks;

KrK § 186 järgi ja karistatud vabadusekaotusega üheks aastaks;

KrK § 195 lg 3 järgi ja karistatud vabadusekaotusega neljaks aastaks;

KrK § 207 lg 1 järgi ja karistatud vabadusekaotusega kaheks aastaks.

KrK § 40 lg 1 alusel loeti A. Jernerile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja

mõisteti talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks seitse aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas.

Karistuse kandmise aja alguseks määrati 28. juuni 1996. a ja mõistetud karistuse hulka loeti vahi

all viibitud aeg kokku 9 kuud ja 23 päeva.

Süüdistuses KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 195 lg 2 järgi mõisteti A. Jerner õigeks süü

tõendamatuse tõttu.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsusega:

tühistati Narva Linnakohtu 1. aprilli 1997. a otsus A. Jerneri süüditunnistamises KrK § 107 lg 2 p 2 ja

§ 141 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, samuti talle mõistetud lõpliku karistuse osas;

A. Jerner tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks

kaheksa aastat vabadusekaotust.

A. Jerner tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle jäeti selles süüdistuses linnakohtu

poolt mõistetud karistus muutmata;

KrK § 40 lg 1 alusel loeti mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti A. Jernerile

kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas;

KrK § 45 alusel loeti mõistetud karitusest kantuks vahi all viibitud aeg kokku 2 aastat 6 kuud ja 4

päeva;

karistuse kandmise aja alguseks loeti 9. märts 1998. a ning kandmisele kuuluvaks karistuseks viis

aastat viis kuud ja 26 päeva vabadusekaotust;

Muus osas jäeti Narva Linnakohtu 1. aprilli 1997. a otsus muutmata.

Nõustudes apellatsioonprotestis esitatud taotlusega kvalifitseerida A. Jerneri süüdistus KrK § 107 lg 2

p 2 järgi ümber süüdistuseks KrK § 15 lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi, on ringkonnakohus märkinud,

et kohtulikul uurimisel esimese astme kohtus tuvastati, et A. Jerner , viibides 8 jaanuaril 1995. a

restoran-kasiinos "Vanalinn", tulistas kannatanu S. T"et"u"kovi pihta kolm korda. Seejuures tabas üks

lask kannatanu rindkeret ja tekitas üliraske kehavigastuse. Seejärel tulistas ta veel kahte inimest, kuid

ei tabanud.

Nõustudes apellatsioonprotestis esitatud taotlusega tühistada Narva Linnakohtu 1. aprilli 1997. a

otsus A. Jerneri süüdi tunnistamises KrK § 141 lg 2 p 2 järgi, on ringkonnakohtu otsuses märgitud, et

A. Jerner ei ole varem toime pannud kuritegusid, mis on loetletud KrK § 141 lg 2 p 2 uues

redaktsioonis.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsuse peale on esitanud

kassatsioonkaebuse süüdimõistetu A. Jerner ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Umur"adjants.

Süüdimõistetu väidab, et ta ei ole röövimist toime pannud ja et tema poolt selle kuriteo

toimepanemist ei saa lugeda tõendatuks. A. Jerner leiab, et tema süüditunnistamine KrK § 141 lg 2 p-

de 1 ja 3 järgi tugineb vaid kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud ja politsei poolt mõjustatud

ütlustele.

Ebaseaduslikuks loeb A. Jerner ka oma tegevuse ümberkvalifitseerimise süüdistuselt KrK § 107 lg 2

p 2 järgi süüdistuseks KrK § 15 lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi. Seejuures rõhutab kassaator esiteks

seda, et tal puudus igasugune tapmise tahtlus ja märgib teiseks, et kuna kohtud on tuvastanud, et

tulistamisele eelnes kohtualuse ja kannatanu vaheline konflikt ja kaklus, siis ei saanud tegemist olla

huligaanse motiiviga.

A. Jerner osutab oma kassatsioonkaebuses ka sellele, et tema poolt eeluurimise vältel vahi all viibitud

aeg ei ole täies mahus arvatud karistuse tähtaja hulka.

Kaitsja kassatsioonkaebuses märgitakse, et tema kaitsealuse süüditunnistamine KrK § 141 lg 2 p-de 1

ja 3 järgi ei ole kooskõlas tuvastatud faktiliste asjaoludega põhjustel, et ta ei ole end selles kuriteos

kunagi süüdi tunnistanud; läbiotsimisel ei leitud A. Jerneri juurest midagi röövitust; kannatanu

S. Borovka ei osutanud esimesel ülekuulamisel A. Jernerile kui kurjategijale ja et teine kõnealuses

röövimises süüdi tunnistatu - A. Ivanov on andnud A. Jerneri osavõtu kohta röövimisest erinevaid

ütlusi, sealjuures ringkonnakohtus eitanud A. Jerneri osavõttu.

A. Jerneri süüdi tunnistamise K § 195 lg 3 , samuti KrK § 15 lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi loeb

kaitsja ebaõigeks kõigepealt seetõttu, et seejuures tugineti ebaseaduslikult ja põhjendamatult

anonüümseks tunnistatud kannatanu ja tunnistaja ütlustele: ütluste sisu võimaldas üheselt

identifitseerida anonüümse kannatanu ja tunnistaja isikut. Teiseks rõhutab kaitsja, et kohtud ei ole

arvestanud A. Jerneri vastutust kergendava asjaoluna seda, et ta andis kannatanule tekitatud kahju

hüvitamise eesmärgil talle oma sõiduauto "Volvo". Kolmandaks leiab kaitsja, samuti nagu tema

kaitsealunegi, et välistatud on nii tapmiskatse huligaansel ajendil kui ka KrK § 195 lg 3 ettenähtud

kuritegu põhjusel, et konflikt tekkis isiklike suhete pinnalt.

Kokkuvõtvalt taotleb A. Jerner ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja seadusliku otsuse tegemist,

kaitsja aga kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule.

Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja kassatsioonkaebustes sisalduvaid taotlusi.

Prokurör leidis, et A. Jerner tuleb süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi õigeks mõista. Samuti märkis

prokurör, et ekslikult on KrK § 45 alusel A. Jerneri karistuse tähtaja hulka arvatud eelvangistuse aeg

4 päeva võrra lühem A. Jerneri poolt tegelikult eelvangistuses viibitud ajast.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära

menetlusosaliste seletused,

l e i d i s :

Kohtud on põhjendatult - kõiki kogutud tõendeid nende kogumis hinnates ja oma seisukohta piisavalt

argumenteerides - lugenud tõendatuks A. Jerneri poolt röövimise toimepanemise Borovkovide

korteris ning Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsusega on see tegu ka

õigesti kvalifitseeritud KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Seejuures on oluline rõhutada, et

ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumisele - s.o AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud rikkumisele ei

ole oma kassatsioonis osutanud ei süüdimõistetu ega ka mitte tema kaitsja.

Riigikohtu kriminaalkolleegium loeb piisavalt motiveerituks Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsuse ka osas, millega A. Jerneri süüdistus KrK § 107 lg 2

p 2 järgi kvalifitseeriti ümber süüdistuseks KrK § 15 lg 2 - § 101 p-de 2, 5 ja 7 järgi. Samas tuleb

nõustuda prokuröri seisukohaga, et sellise ümberkvalifitseerimise tulemina ei saa lugeda

põhjendatuks A. Jerneri süüditunnistamist lisaks veel ka KrK § 195 lg 3 järgi: huligaansel ajendil

kahe või enama isiku suhtes toimepandud tapmiskatse välistab võimaluse ja vajaduse rääkida antud

juhul kuritegude ideaalkonkurentsist ja käsitada sama tegu täiendavalt veel ka KrK § 195 lg-s 3

ettenähtud kuriteona. Sega tuleb A. Jerner mõista süüdistuses KrK § 195 lg 3 järgi õigeks.

Põhjendatud on ka nii süüdimõistetu kui ka prokuröri väited, et KrK § 45 alusel A. Jerneri karistuse

tähtaja hulka arvatud eelvangistuse aeg on 4 päeva võrra lühem A. Jerneri poolt tegelikult

eelvangistuses viibitud ajast.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Narva Linnakohtu 1. aprilli 1997. a ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

9. märtsi 1998. a otsus Aleksander Jerneri süüditunnistamises KrK § 195 lg 3 järgi ja mõista

Aleksander Jerner selles süüdistuses õigeks.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsus Aleksander Jerneri

poolt eelvangistuses viibitud aja KrK § 45 alusel karistuse tähtaja hulka arvamise osas.

KrK § 45 alusel lugeda Aleksander Jernerile mõistetud karistuse tähtaja hulka tema poolt

eelvangistuses viibitud aeg kahe aasta kuue kuu ja kaheksa päeva ulatuses ning määrata Aleksander

Jerneri poolt arvates 09. märtsist 1998. a kandmisele kuuluvaks karistuseks viis aastat viis kuud ja

kakskümmend kaks päeva vabadusekaotust kinnises vanglas.

Muus osas jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 1998. a otsus muutmata.

Riigikohtu otsus jõustub 5. mail 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep