3-1-3-11-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedOleg Pitjukovi süüdistuses KrK § 207 lg 1; § 2071 lg 2 p 2; § 139 lg 3 p 1; § 141 lg 2 p 3 ning § 101 p-de 3, Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Legislator headnote
AI generated3-1-3-11-98 · Riigikohus: Oleg Pitjukovi süüdistuses KrK § 207 lg 1; § 2071 lg 2 p 2; § 139 lg 3 p 1; § 141 lg 2 p 3 ning § 101 p-de 3, Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Full text
3-1-3-11-98
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 14. aprillil 1998. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg,
Jüri Rätsep, Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja
Oleg Pitjukovi süüdistuses KrK § 207 lg 1; § 2071 lg 2 p 2; § 139 lg 3 p 1; § 141 lg 2 p 3 ning § 101 p-de 3,
7 ja 8 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsusega tunnistati O. Pitjukov süüdi ja teda karistati KrK § 207 lg 1
järgi kaheaastase vabadusekaotusega; § 2071 lg 2 p 2 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; § 139 lg 3 p 1
järgi kolmeaastase vabadusekaotusega; § 141 lg 2 p 3 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega ning KrK
§ 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi eluaegse vabadusekaotusega. KrK § 40 järgi loeti kergem karistus raskemaga
kaetuks ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti eluaegne vabadusekaotus kinnises
vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi ka S.B., Š.V., S.A. ja O.K..
KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi tunnistati O. Pitjukov süüdi selles, et ta 8. aprillil 1995. a kella 23.00 ja 24.00
vahel koos kaaskohtualuste S.B. ja Š.V. Pärnus M tänaval X hoovis tappis kättemaksu ajendil eriti julmal
viisil A.O. ning ööl vastu 11. aprilli 1995. a, olles alkoholi joobes, tappis tahtlikult A.O. tapmise varjamiseks
Pärnus eluruumis aadressiga R tn xxx-x eriti piinaval ja julmal viisil O.F..
Š.V., O.K. ja S.B. ning tema kaitsja apellatsioonkaebuste alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumis 18. detsembri 1997. a otsusega Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus osaliselt
ning tehti S.B. osas uus otsus. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.
Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi poolt esitatud kohtuvea parandamise avalduses taotletakse Pärnu
Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsuse muutmist O. Pitjukovile KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi mõistetud
karistuse ning KrK § 40 lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja O. Pitjukovi karistamist KrK § 101 p-
de 3, 7 ja 8 järgi viieteistkümneaastase vabadusekaotusega, lugedes selle karistuse KrK § 40 lg 1 alusel ka
lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kinnises vanglas.
Kohtuvea parandamise avalduses nõustutakse O. Pitjukovi tegudele antud kriminaalõigusliku hinnanguga,
kuid samas leitakse, et karistuse mõistmisel KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi on rikutud KrK § 6 lg-s 3
sätestatut, mille kohaselt karistust raskendaval seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu.
Avaldaja põhistab oma seisukohta sellega, et kuigi 18. detsembril 1996. a võttis Riigikogu vastu seaduse,
milles nähakse ette võimalus karistada KrK § 101 järgi süüditunnistamisel eluaegse vabadusekaotusega, ei
olnud Pärnu Maakohtul õigust kohaldada seda karistust O. Pitjukovi poolt 8. ja 11. aprillil 1995. a
toimepandud tapmiste eest. Prokurör on seisukohal, et 18. detsembril 1996. a vastuvõetud seadusega muudeti
KrK § 101 sanktsioon ühelt poolt raskemaks (nähti ette võimalus mõista raskem vabadusekaotuslik karistus),
teiselt poolt aga kergemaks (võimalus surmanuhtluse asemel mõista eluaegne vabadusekaotus). Kooskõlas
KrK § 6 lg-s 3 sätestatuga saab enne 18. detsembrit 1996. a toime pandud kuriteo eest mõista tagasiulatuvalt
eluaegset vabadusekaotust vaid juhul, kui kohtualusele oli eelnevalt mõistetud karistuseks surmanuhtlus.
O. Pitjukovile aga ei olnud eelnevalt mõistetud surmanuhtlust ja seega on talle mõistetava võimaliku
karistuse maksimaalmääraks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kohtuvea
parandamise avalduses sisalduvat taotlust toetanud prokuröri seletuse,
l e i d i s :
Avaldus on seaduslik, põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1997. a otsuses
A.A., M.I. ja O.G. süüdistusasjas, samuti 8. aprilli 1997. a otsuses E.M., A.G., R.G., ja A.K. süüdistusasjas
väljendatud seisukohaga ning see tuleb rahuldada.
Ajal, mil O. Pitjukov pani toime KrK § 101 järgi kvalifitseeritavad tahtlikud tapmised, oli kriminaalkoodeksi
selle paragrahvi sanktsiooni kohaselt võimalik mõista karistuseks kas vabadusekaotus kaheksast kuni
viieteistkümne aastani või surmanuhtlus. Eluaegse vabadusekaotuse mõistmist aga kõnealuste kuritegude
toimepanemise ajal kehtinud kriminaalseadusesette ei nähtud. Seega - kooskõlas KrK § 6 lg-s 3 sätestatuga -
oli välistatud ka sellise karistuse mõistmine O. Pitjukovile.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779 , Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus Oleg Pitjukovile KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi
karistuse mõistmise ning KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku karistuse osas.
2. Mõista Oleg Pitjukovile KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi karistuseks viisteist aastat vabadusekaotust
kinnises vanglas.
3. KrK § 40 lg 1 alusel lugeda Oleg Pitjukovile Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsusega mõistetud
kergemad karistused kaetuks KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi mõistetud karistusega, mõistes talle
kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks viisteist aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
4. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus muutmata.
5. Riigiprokuröri asetäitja avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Riigikohtu otsus jõustub 14. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja Jüri Ilvest
Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher