3-3-1-9-98 · Riigikohus

3-3-1-9-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. märtsil 1998. a.

U. P. esindaja kassatsioonkaebuse

läbivaatamine Eluruumide erastamise

seaduse § 3 lg. 8 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

12. märtsil 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi U. P. esindaja advokaat Alar Eiche

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. detsembri 1997. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3/296/97.

Protsessiosalisena võtsid istungist osa U. P. esindajad advokaadid Alar Eiche ja Äili Rodi.

Tallinna Linnavolikogu 5. mai 1994. a. otsusega nr. 62 kinnitati erastamisele mittekuuluvate elamute

nimekiri, mille punktis 13.5 on märgitud ka elamu Pääsküla tn 4 märkusega ?Kvartali

rekonstrueerimine?. Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusega nr. 32 lubati linnavalitsusel

müüa see elamu kinnisvarana, kusjuures ostja pidi majutama üürnikud ja nendega koos elavad

perekonnaliikmed teise eluruumi seaduses ettenähtud korras.

23. septembrist 1993. a. elab nimetatud elamus U. P. koos perekonnaga. 13. juunil 1994. a. esitas U.

P. avalduse selle eluruumi erastamiseks.

22. aprillil 1997. a. esitas U. P. esindaja advokaat Alar Eiche Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusele nr. 32 ja 5. mai 1994. a. otsusele nr. 62 osas, mis käsitleb

Pääsküla tn 4 asuvat eluruumi, ning samuti Tallinna Nõmme linnaosa Halduskogu 18. veebruari

1997. a. otsusele nr. 12, millega kooskõlastati Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu elamu Pääsküla

tn 4 müügi osas. Kaebuse kohaselt rikkusid nimetatud otsused koostoimes U. P. õigust erastada

eluruum Pääsküla tn 4.

Tallinna Halduskohtu 3. septembri 1997. a. otsusega haldusajas nr. 3-453/97 jäeti U. P. kaebus

rahuldamata. Halduskohus leidis, et Tallinna Linnavolikogu 5. mai 1994. a. otsusega on seaduslikul

alusel ja motiveeritult kinnitatud erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri, sh. elamu Pääsküla tn

4. Seega ei olnud U. P. selle eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ja Tallinna Linnavolikogu 20.

märtsi 1997. a. otsus ei saa rikkuda tema olematut õigust. Halduskohus leidis, et antud juhul on

tegemist kahe iseseisva, erinevatel alustel vastuvõetud volikogu otsusega, mistõttu 20. märtsi 1997. a.

otsus ei muuda iseenesest õigustühiseks 5. mai 1994. a. otsust.

16. septembril 1997. a. esitas U. P. esindaja advokaat A. Eiche apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja tunnistada Tallinna Linnavolikogu kaevatud otsused täielikult

seadusevastaseks osas, mis puudutab elamut Pääsküla tn 4. Apellatsioonkaebuse kohaselt on

linnavolikogu kaevatud otsused üksteisega seotud ja elamu Pääsküla tn 4 müümine tähendab, et pole

enam takistusi selle eluruumi erastamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 10. detsembri 1997. a. otsusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 3. septembri 1997. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. U. P. õigust eluruumi

erastamiseks on piiratud kooskõlas seadusega ja kuna U. P. pole eluruumi erastamise õigustatud

subjekt, siis ei riku Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsus nr. 32 tema õigusi.

13. jaanuaril 1998. a. esitas U. P. esindaja advokaat A. Eiche kassatsioonkaebuse, milles palub

tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 1997. a. otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada

täielikult seadusevastaseks Tallinna Linnavolikogu kaevatud otsused elamut Pääsküla tn 4 puudutavas

osas. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et Tallinna Linnavolikogu on kaevatud otsustega välistanud

eluruumi erastamise riigi poolt kehtestatud soodustingimustel ja näinud ette selle eluruumi müügi

turuhindadega. Tallinna Linnavolikogu nimetatud otsused tõestavad, et eluruumi Pääsküla tn. 4

erastamisest keeldumise põhjus - kvartali rekonstrueerimine - on tegelikkusele mittevastav. Tallinna

Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusega pole elamu Pääsküla tn 4 ostjale pandud mingeid

kohustusi seoses kvartali väidetava rekonstrueerimisega, mistõttu on arusaamatu, miks seda eluruumi

ei erastata praegusele üürnikule.

Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab Tallinna Linnavalitsus, et kaebuse esitaja

põhiseaduslikku õigust eluasemele ei ole rikutud, kuna elamu Pääsküla tn 4 ostja on kohustatud

paigutama senise üürniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed teise eluruumi.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

Selles haldusasjas on kohtud tõlgendanud ekslikult Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8.

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib linna ja valla omavalitsuse volikogu kindlaks

määrata eluruumid, mida mõjuval põhjusel ei erastata. Selle seaduse mõttest ja §-s 2 lg. 1 sätestatud

eluruumide erastamise eesmärgist tuleneb, et eluruumi mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa

olla näiteks soov müüa eluruum mitte Eluruumide erastamise seaduse §-de 4 ja 5 alusel ja neis

paragrahvides nimetatud isikutele, vaid teistele isikutele või mõnele konkreetsele isikule.

Halduskohus on pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik. Eluruumi

mitteerastamise mõjuv põhjus on seaduslik siis, kui see põhjus on tingitud faktilistest asjaoludest,

näiteks elamu lammutamisest kvartali rekonstrueerimise projekti alusel. Kvartali rekonstrueerimine

on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud

ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle.

Tallinna Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsusega nr. 32 lubati linnavalitsusel müüa kinnisvarana

elamut Pääsküla tn 4, mida ei erastata U. P.-le kvartali rekonstrueerimise põhjusel. Kuna

linnavolikogu samas otsuses pole pandud selle elamu ostjale kvartali rekonstrueerimisest tulenevaid

kohustusi, siis on kohtul vajalik hinnata, kas linnavolikogu 5. mai 1994. a. otsuses märgitud elamu

mitteerastamise põhjus - kvartali rekonstrueerimine - on seaduslik pärast loa andmist selle elamu

müümiseks. Kohtul tuleb uurida, mida tähendas elamu mitteerastamise põhjusena märgitud ?kvartali

rekonstrueerimine?, ning kas ja kuidas tingib see põhjus elamu mitteerastamist pärast Tallinna

Linnavolikogu 20. märtsi 1997. a. otsuse vastuvõtmist.

Eluruumi mitteerastamise mõjuva põhjuse äralangemisel tekib üürnikul Eluruumi erastamise seaduse

§-de 3 ja 4 alusel subjektiivne õigus erastada eluruum.

Seaduse ebaõige kohaldamise tõttu kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu

kasseeritud otsus tühistamisele.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

1. Rahuldada U. P. esindaja advokaat Alar Eiche kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3/296/97

ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kooseisus.

3. Tagastada U. P.-le kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni.

Määrus jõustub 20. märtsil 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann