3-2-3-2-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi Marina " abalina kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 22. septembri
Legislator headnote
AI generated3-2-3-2-98 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi Marina " abalina kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 22. septembri
Full text
3-2-3-2-98
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 26. veebruaril 1998. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 16. veebruaril 1998. a
Marina " abalina kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 22. septembri
1997. a otsuse OÜ Reminos hagis Marina "abalina eluruumist väljatõstmiseks.
Pärnu Linnakohtule 30. juulil 1997. a esitatud hagis palus OÜ Reminos Marina "abalina välja tõsta
korterist Pärnus Supeluse 18-1 ES § 54 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, mille kohaselt võib üürileandja nõuda
üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürniku väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui
üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta üle kolme kuu üüri maksmata või tasumata kommunaalteenuste
eest või ei kasuta eluruume sihipäraselt. Hagi põhjendati sellega, et kostja ei ole üürilepingut
sõlminud, üüri maksnud ega kasuta elamispinda. Kostjale paluti kohtukutse teatavaks teha ajalehe
kaudu. Hagiavaldusele ei kirjutanud alla avalduses viidatud juhatuse esimees A. Lukin, vaid
E. Prikenfeld,
Pärnu Linnakohtu 22. septembri 1997. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei
esitanud kostja, kellele istungi toimumisest teatati ajalehe kaudu, vastuväiteid hagile ja kostja ei
ilmunud kohtuistungile. Kohus leidis, et hageja on küllaldaselt tõendanud, et kostja vaidlusaluses
eluruumis ei ela ja ei ole ilma mõjuvate põhjusteta üüri tasunud alates 6. veebruarist 1997. a ning see
on alus kostja väljatõstmiseks ilma teist eluruumi vastu andmata.
Marina "abalina esitas Riigikohtule 26. novembril 1997. a kohtuvigade parandamise avalduse, milles
märkis enda aadressiks Pärnu Rohu tn 107-19. Avalduse põhjenduste kohaselt rikkus kohus oluliselt
protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, mistõttu otsus on täiesti
ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Hagiavaldusele kirjutas alla selleks volitusi mitteomav isik ja kuna
hagiavaldus ei vastanud seaduse nõuetele, siis pidanuks kohus selle esitajale tagastama. Kostjat ei
kutsutud seaduses ettenähtud korras kohtuistungile. Kostjale ei saadetud ühtegi kohtukutset tema
elukohta. Kohtuotsuses on kohtunikuks märgitud Vello Lahtvee, kuid kohtuistungi protokollist
nähtub, et asja arutas kohtunik Teet Olvik. Kohtuotsuse sissejuhatuses ei ole märgitud istungil
osalenud hageja esindaja nime. Kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele.
Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on üürileandja, kes kostjaga on sõlminud
üürilepingu, mille alusel üüriarveid esitada. Kohtu järeldus, et kostja vaidlusaluses eluruumis ei ela,
on paljasõnaline ja ei saa olla hagi rahuldamise aluseks, sest sellisel alusel ei ole väljatõstmist
taotletud.
Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis OÜ Reminos juhatuse esimees, et kostja avaldus
ei kuulu rahuldamisele, kuna kohtuotsus on seadusjõus ja täidetud, kostja eluruumi ei ole olemas ega
saa ka tulevikus olema ja kostja asjad on tõstetud keldrisse.
Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja
materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
TsKS § 146 lg-te 4 ja 5 kohaselt kirjutab hagiavaldusele alla hageja või temaesindaja; esindaja lisab
volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi.
Pärnu Linnakohtule esitatud hagiavaldusele ei ole alla kirjutanud ei juhatuse esimees, ei juhatuse liige
ega nende poolt nõuetekohaselt volitatud isik. Hagiavaldusele kirjutas alla "töölepingu-volikirja
alusel" Eduard Prikenfeld. Esindaja volitusi tõendava dokumendina on toimikus hagiavaldusele
lisatud E. Prikenfeldiga sõlmitud töölepingu esimese lehekülje tõestamata fotokoopia, millest nähtub,
et E. Prikenfeldiga on sõlminud töölepingu OÜ Reminos töödejuhataja Markku Ikonen remonttööde
tegemiseks majas Supeluse 18 orienteeruva kestusega kuni 1. juuni 1997. a. Seega ei olnud
E. Prikenfeldil volitusi hagi esitamiseks 30. juulil 1997. a, kuid kohus ei pööranud sellele vähimatki
tähelepanu ja menetles asja TsKS § 148 lg 1 p 8 sätteid rikkudes, mille kohaselt kohus pidanuks
keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastama selle oma määrusega, kui avalduse esitas
huvitatud isiku nimel isik, kellel ei olnud selleks volitusi.
Kohus rikkus kostja õigust osa võtta kohtuistungist, kuna ei kutsunud kostjat kohtuistungile
seadusega ettenähtud korras. TsKS § 25 kohaselt kutsutakse protsessiosaline kohtusse kutsega, mis
saadetakse tema elukohta; kui isik oma elukohas ei ela, siis tema töökohta; kostja kutsutakse kohtusse
ajalehekuulutusega alles siis, kui vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, on
kostja elukoht või asukoht teadmata. Hageja ei pöördunud aadressbüroo ega politsei poole. Kostja
elukoht Supeluse 18-1 oli teada. Sinna pidigi kohus kutse kõigepealt saatma, olenemata hagiavalduse
nõudest teatada kostjale kohtuistungist ajalehe kaudu. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis
oleks kinnitanud, et kostja asukoht on teadmata. Toimikus on politsei vastus kohtu algatusel politseile
tehtud järelpärimisele, millest nähtub, et Supeluse 18 majas ei elata. Aadressbüroolt M. "abalina
elukohta ei küsitud.
TsKS § 11 lg 1 kohaselt lahendab kohtunik esimese astme kohtus tsiviilasju kohtu nimel
ainuisikuliselt. Kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusesse märgitakse asja läbivaadanud ja kohtuotsuse
teinud kohtuniku nimi (TsKS §-d 35 lg 2 p 3 ja 232 lg 2), kes protokollile ja kohtuotsusele ka alla
kirjutab. Toimiku materjalide ja kohtuistungi protokolli kohaselt vaatas asja läbi kohtunik T. Olvik.
Kohtuotsuse tegi kohtunik V. Lahtvee. TsKS § 170 lg 1 ja 2 kohaselt uurib esimese astme kohus asja
läbivaatamisel tõendeid vahetult; asja arutatakse sama kohtukoosseisuga ja kui asja läbivaatamisel
kohtunik vahetub, siis arutatakse asja algusest peale. Kohus rikkus kohtuliku arutamise põhimõtteid.
Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 2 nõuetele, mille kohaselt otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse
teinud kohus ja kohtukoosseis, otsuse tegemise aeg ja koht, toimiku number, pooled ja nende
esindajad. Kohtuotsuses ei ole märgitud istungist osavõtnud pooli ega nende esindajaid.
Istungiprotokollis on osavõtjana märgitud hageja esindaja volituse alusel A. Lukin, kuid tema volitust
toimikus ei ole ja ei nähtu, et tema volitusi oleks kohtuistungil kontrollitud. Toimikus on hoopis
A. Lukini volitus E. Prikenfeldile, keda aga kohtuistungil viibinute hulgas ei nimetata.
Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 4 nõuetele, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse
kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus
need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas.
Kohus ei ole hinnanud ühtegi tõendit ja kohtu järeldus, et hagi on küllaldaselt tõendatud, on
paljasõnaline. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et TsKS § 117 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik
dokument kohtule originaalis. Võib esitada ka dokumendi tõestatud ärakirja, kui kohus peab seda
piisavaks või kui algdokument pole kättesaadav. Toimikus ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit. On
vaid dokumentide tõestamata fotokoopiad.
Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud
sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest (TsÜS § 58 lg 1). Kohus leidis, et kostjal oli
kohustus üüri maksta, kuid jättis otsuses märkimata, millisel alusel niisugune kohustus tekkis.
Hagiavalduses märgiti, et poolte vahel üürilepingut ei olnud. Kohus ei kvalifitseerinud pooltevahelist
õigussuhet.
Arvestades eeltoodut rikkus kohus TsKS § 228 sätteid, mille kohaselt kohtuotsus peab olema
seaduslik ja põhjendatud ning rajanema ainult nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil.
Juhindudes TsKS §-dest 318 lg 1 p 1, 354 lg 2 ja 355, kolleegium
o t s u s t a s:
Tühistada Pärnu Linnakohtu 22. septembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks
samasse kohtusse.
Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
Tagastada Marina "abalinale 24. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
Eesistuja J. Luik
Liikmed: H. Jõks, T. Vernik