Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-2-98 ECLI:EE:RK:1998:3.2.3.2.98.75 AI generated

3-2-3-2-98 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-2-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi Marina " abalina kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 22. septembri

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-2-98 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi Marina " abalina kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 22. septembri

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-3-2-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. veebruaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 16. veebruaril 1998. a

Marina " abalina kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 22. septembri

1997. a otsuse OÜ Reminos hagis Marina "abalina eluruumist väljatõstmiseks.

Pärnu Linnakohtule 30. juulil 1997. a esitatud hagis palus OÜ Reminos Marina "abalina välja tõsta

korterist Pärnus Supeluse 18-1 ES § 54 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel, mille kohaselt võib üürileandja nõuda

üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürniku väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui

üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta üle kolme kuu üüri maksmata või tasumata kommunaalteenuste

eest või ei kasuta eluruume sihipäraselt. Hagi põhjendati sellega, et kostja ei ole üürilepingut

sõlminud, üüri maksnud ega kasuta elamispinda. Kostjale paluti kohtukutse teatavaks teha ajalehe

kaudu. Hagiavaldusele ei kirjutanud alla avalduses viidatud juhatuse esimees A. Lukin, vaid

E. Prikenfeld,

Pärnu Linnakohtu 22. septembri 1997. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei

esitanud kostja, kellele istungi toimumisest teatati ajalehe kaudu, vastuväiteid hagile ja kostja ei

ilmunud kohtuistungile. Kohus leidis, et hageja on küllaldaselt tõendanud, et kostja vaidlusaluses

eluruumis ei ela ja ei ole ilma mõjuvate põhjusteta üüri tasunud alates 6. veebruarist 1997. a ning see

on alus kostja väljatõstmiseks ilma teist eluruumi vastu andmata.

Marina "abalina esitas Riigikohtule 26. novembril 1997. a kohtuvigade parandamise avalduse, milles

märkis enda aadressiks Pärnu Rohu tn 107-19. Avalduse põhjenduste kohaselt rikkus kohus oluliselt

protsessiõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, mistõttu otsus on täiesti

ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Hagiavaldusele kirjutas alla selleks volitusi mitteomav isik ja kuna

hagiavaldus ei vastanud seaduse nõuetele, siis pidanuks kohus selle esitajale tagastama. Kostjat ei

kutsutud seaduses ettenähtud korras kohtuistungile. Kostjale ei saadetud ühtegi kohtukutset tema

elukohta. Kohtuotsuses on kohtunikuks märgitud Vello Lahtvee, kuid kohtuistungi protokollist

nähtub, et asja arutas kohtunik Teet Olvik. Kohtuotsuse sissejuhatuses ei ole märgitud istungil

osalenud hageja esindaja nime. Kohtuotsuse põhjendav osa ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele.

Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on üürileandja, kes kostjaga on sõlminud

üürilepingu, mille alusel üüriarveid esitada. Kohtu järeldus, et kostja vaidlusaluses eluruumis ei ela,

on paljasõnaline ja ei saa olla hagi rahuldamise aluseks, sest sellisel alusel ei ole väljatõstmist

taotletud.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis OÜ Reminos juhatuse esimees, et kostja avaldus

ei kuulu rahuldamisele, kuna kohtuotsus on seadusjõus ja täidetud, kostja eluruumi ei ole olemas ega

saa ka tulevikus olema ja kostja asjad on tõstetud keldrisse.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise ja

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

TsKS § 146 lg-te 4 ja 5 kohaselt kirjutab hagiavaldusele alla hageja või temaesindaja; esindaja lisab

volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi.

Pärnu Linnakohtule esitatud hagiavaldusele ei ole alla kirjutanud ei juhatuse esimees, ei juhatuse liige

ega nende poolt nõuetekohaselt volitatud isik. Hagiavaldusele kirjutas alla "töölepingu-volikirja

alusel" Eduard Prikenfeld. Esindaja volitusi tõendava dokumendina on toimikus hagiavaldusele

lisatud E. Prikenfeldiga sõlmitud töölepingu esimese lehekülje tõestamata fotokoopia, millest nähtub,

et E. Prikenfeldiga on sõlminud töölepingu OÜ Reminos töödejuhataja Markku Ikonen remonttööde

tegemiseks majas Supeluse 18 orienteeruva kestusega kuni 1. juuni 1997. a. Seega ei olnud

E. Prikenfeldil volitusi hagi esitamiseks 30. juulil 1997. a, kuid kohus ei pööranud sellele vähimatki

tähelepanu ja menetles asja TsKS § 148 lg 1 p 8 sätteid rikkudes, mille kohaselt kohus pidanuks

keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastama selle oma määrusega, kui avalduse esitas

huvitatud isiku nimel isik, kellel ei olnud selleks volitusi.

Kohus rikkus kostja õigust osa võtta kohtuistungist, kuna ei kutsunud kostjat kohtuistungile

seadusega ettenähtud korras. TsKS § 25 kohaselt kutsutakse protsessiosaline kohtusse kutsega, mis

saadetakse tema elukohta; kui isik oma elukohas ei ela, siis tema töökohta; kostja kutsutakse kohtusse

ajalehekuulutusega alles siis, kui vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, on

kostja elukoht või asukoht teadmata. Hageja ei pöördunud aadressbüroo ega politsei poole. Kostja

elukoht Supeluse 18-1 oli teada. Sinna pidigi kohus kutse kõigepealt saatma, olenemata hagiavalduse

nõudest teatada kostjale kohtuistungist ajalehe kaudu. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis

oleks kinnitanud, et kostja asukoht on teadmata. Toimikus on politsei vastus kohtu algatusel politseile

tehtud järelpärimisele, millest nähtub, et Supeluse 18 majas ei elata. Aadressbüroolt M. "abalina

elukohta ei küsitud.

TsKS § 11 lg 1 kohaselt lahendab kohtunik esimese astme kohtus tsiviilasju kohtu nimel

ainuisikuliselt. Kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusesse märgitakse asja läbivaadanud ja kohtuotsuse

teinud kohtuniku nimi (TsKS §-d 35 lg 2 p 3 ja 232 lg 2), kes protokollile ja kohtuotsusele ka alla

kirjutab. Toimiku materjalide ja kohtuistungi protokolli kohaselt vaatas asja läbi kohtunik T. Olvik.

Kohtuotsuse tegi kohtunik V. Lahtvee. TsKS § 170 lg 1 ja 2 kohaselt uurib esimese astme kohus asja

läbivaatamisel tõendeid vahetult; asja arutatakse sama kohtukoosseisuga ja kui asja läbivaatamisel

kohtunik vahetub, siis arutatakse asja algusest peale. Kohus rikkus kohtuliku arutamise põhimõtteid.

Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 2 nõuetele, mille kohaselt otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse

teinud kohus ja kohtukoosseis, otsuse tegemise aeg ja koht, toimiku number, pooled ja nende

esindajad. Kohtuotsuses ei ole märgitud istungist osavõtnud pooli ega nende esindajaid.

Istungiprotokollis on osavõtjana märgitud hageja esindaja volituse alusel A. Lukin, kuid tema volitust

toimikus ei ole ja ei nähtu, et tema volitusi oleks kohtuistungil kontrollitud. Toimikus on hoopis

A. Lukini volitus E. Prikenfeldile, keda aga kohtuistungil viibinute hulgas ei nimetata.

Kohtuotsus ei vasta TsKS § 232 lg 4 nõuetele, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse

kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus

need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Kohus ei ole hinnanud ühtegi tõendit ja kohtu järeldus, et hagi on küllaldaselt tõendatud, on

paljasõnaline. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et TsKS § 117 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik

dokument kohtule originaalis. Võib esitada ka dokumendi tõestatud ärakirja, kui kohus peab seda

piisavaks või kui algdokument pole kättesaadav. Toimikus ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit. On

vaid dokumentide tõestamata fotokoopiad.

Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud

sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest (TsÜS § 58 lg 1). Kohus leidis, et kostjal oli

kohustus üüri maksta, kuid jättis otsuses märkimata, millisel alusel niisugune kohustus tekkis.

Hagiavalduses märgiti, et poolte vahel üürilepingut ei olnud. Kohus ei kvalifitseerinud pooltevahelist

õigussuhet.

Arvestades eeltoodut rikkus kohus TsKS § 228 sätteid, mille kohaselt kohtuotsus peab olema

seaduslik ja põhjendatud ning rajanema ainult nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil.

Juhindudes TsKS §-dest 318 lg 1 p 1, 354 lg 2 ja 355, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Pärnu Linnakohtu 22. septembri 1997. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Tagastada Marina "abalinale 24. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: H. Jõks, T. Vernik