3-2-2-2-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedUueks oluliseks asjaoluks pidas S. Salmi esindaja arsti 22. aprilli 1996. a, 23. märtsi ja 12. septembri 1997. a teatisi S. Salmi kroonilise haiguse kohta, mis nõudis pikaajalist psühhoteraapiat ja sealhulgas
Legislator headnote
AI generated3-2-2-2-98 · Riigikohus: Salmi esindaja arsti 22. aprilli 1996. a, 23. märtsi ja 12. septembri 1997. a teatisi S. Salmi kroonilise haiguse kohta, mis nõudis pikaajalist psühhoteraapiat ja sealhulgas
Full text
3-2-2-2-98
M Ä Ä R U S
Tartus 26. veebruaril 1998. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, S. Salmi
esindaja vandeadvokaat R. Napa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. veebruaril 1998. a
Sirje Salmi teistmisavalduse alusel Harju Maakohtu 29. detsembri 1995. a otsuse Rae
Vallavalitsuse hagis Sirje Salmi vastu üüri nõudmiseks ja eluruumi üürilepingu
ennetähtaegseks lõpetamiseks.
Harju Maakohtu 29. detsembri 1995. a otsusega mõisteti S. Salmilt välja üürivõlg 4518 krooni Rae
Vallavalitsuse kasuks, lõpetati ennetähtaegselt üürileping ja otsustati S. Salmi välja tõsta korterist
Harjumaal Jüris Tammiku tee 29-53 teist eluruumi vastu andmata. Kohtuotsuse kohaselt oli S. Salmi
jätnud üüri maksmata rohkem kui kolm kuud ilma mõjuvate põhjusteta. Üürileandja võib ES § 54
lg 1 p 1 alusel nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürniku väljatõstmist teist eluruumi
vastu andmata, kui üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata
korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest. Maakohus tuvastas, et S. Salmil oli üürivõlg alates
1994. aastast ja 1. augustiks 1995. a oli võlg 4518 krooni. S. Salmi ei esitanud kohtule tõendeid, mis
kinnitaksid üüri mittemaksmise mõjuvaid põhjusi.
Harju Maakohtu 2. juuli 1997. a määrusega pikendati kohtuotsuse täitmist kuni 2. jaanuarini1998. a.
Teistmisavalduses palus S. Salmi esindaja maakohtu otsuse tühistada, sest on ilmnenud uued
asjaolud, mis kinnitavad, et S. Salmi üürivõlg tekkis mõjuvatel põhjustel.
Uueks oluliseks asjaoluks pidas S. Salmi esindaja arsti 22. aprilli 1996. a, 23. märtsi ja 12. septembri
1997. a teatisi S. Salmi kroonilise haiguse kohta, mis nõudis pikaajalist psühhoteraapiat ja sealhulgas
ka haiglaravi. S. Salmi esindaja leidis, et haigusest tingituna ei olnud S. Salmi võimeline töötama ega
üüri maksma. See on aga mõjuv põhjus, millega kohtuotsuse tegemisel tulnuks arvestada. Ka
kohtuotsuse tegemise ajal 29. detsembril 1995. a ja enne seda oli S. Salmi haige, kuid ta ei
teadvustanud seda endale ega saanud seda seetõttu ka kohtule teatada. Tervisliku seisundi tõttu ei
olnud S. Salmi võimeline oma huve kohtus kaitsma ega esitama tõendeid üüri mittemaksmise
mõjuvate põhjuste kohta. Sugulaste abiga on üür tasutud.
Vastuses teistmisavaldusele leidis hageja, et maakohtu otsus on õige. Teistmise aluseks saavad olla
asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada kohtuotsuse tegemise ajal. S. Salmi esindaja
on teistmisavaldusele lisanud täiendavaid tõendeid. Teabe tervislikust seisundist oleks võinud esitada
asja kohtulikul arutamisel. Kostja tunnistas üürivõlga ja talle anti aega võlgnevuse likvideerimiseks.
Kohus tegi otsuse vastavalt esitatud tõenditele ja vastuväidetele. Hageja leidis, et avaldaja on mööda
lasknud teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja ja avaldus tuleb jätta rahuldamata.
Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
TsKS § 350 kohaselt on teistmise aluseks uute oluliste asjaolude ilmsikstulek, mis ei olnud ega
võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist
ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.
Kohtuotsuse teistmise aluseks ei ole asjaolu, et pärast kohtuotsuse jõustumist tehti kindlaks kostjal
pikemaajalist ravi vajav haigus. Asjaolu, et avaldaja põeb kroonilist haigust, selgus S. Salmi
pöördumisel arsti vastuvõtule 12. aprillil 1996. a ja ravi algas 15. aprillil 1996. a. Avaldusest ja
esitatud dokumentidest ei selgu, kas kostja põdes asja kohtuliku läbivaatamise ajal haigust, millest ta
ei olnud teadlik ja millest tingituna ta ei tajunud kohtus toimuvat õigesti ning ei saanud seetõttu oma
huve vajalikul viisil kaitsta ega tõendeid esitada. Arvestades kõiki asjaolusid võib kostja haigus olla
kohtuotsuse täitmise pikendamise aluseks.
Juhindudes TsKS § 354 lg-st 3, kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta Sirje Salmi avaldus Harju Maakohtu 29. detsembri 1995. a otsuse teistmiseks
rahuldamata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik