3-2-1-24-98 · Riigikohus

3-2-1-24-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. veebruaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kostja

esindaja vandeadvokaat L. Glikmani osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 16. veebruaril

1998. a

AS Himalaya kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

16. oktoobri 1997. a otsuse AS Himalaya hagis AS-i Nowe Pank vastu 1 928 555 krooni nõudes.

9. novembril 1995. a esitatud hagi kohaselt sõlmisid AS Himalaya ja AS Nowe Pank 1. oktoobril

1993. a deposiidilepingu nr 23. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri 1995. a

otsuse kohaselt AS-i Nowe Pank töötajad A. Karajev, D. Ilju"in ja T. Harju jätsid tahtlikult

eelnimetatud lepingu kajastamata panga bilansikontodel, mistõttu jäi AS Himlalaya poolt

deponeeritud 1 300 000 krooni ilma AS-i Nowe Pank garantiist. A. Karajev ja D. Ilju"in tunnistati

eeltoodu tõttu süüdi KrK § 161 järgi. T. Harju tegevuses tuvastati samuti KrK § 161 tunnused, kuid

tema surma tõttu kriminaalasjas tema osas menetlus lõpetati. Oma tegevusega tekitasid nimetatud

isikud AS-le Himalaya kahju, mis seisnes selles, et kui leping oleks AS-i Nowe Pank

raamatupidamises kajastatud, oleks AS Nowe Pank pidanud seda täitma. TsK § 449 alusel vastutab

AS Nowe Pank töötajate süü läbi nende töökohustuste täitmisel tekitatud kahju eest. Hageja palus

haginõuet suurendades kostjalt välja mõista kokku 26 663 000 krooni, sellest deposiiti antud raha 1

300 000 krooni, intressid 46 kuu eest 8 385 000 krooni ja viivise 1306 päeva eest 16 978 000 krooni.

Tallinna Linnakohus jättis AS Himalaya hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on TsK § 449

alusel organisatsioon kohustatud hüvitama kahju, mis on tekitatud tema töötajate süü läbi nende töö-

(teenistus-) kohustuste täitmisel. Jõustunud kohtuotsustega on kindlaks tehtud, et T. Harju ja

A. Karajev tegutsesid lepingu sõlmimisel tahtlikult teenistushuvide vastaselt väljaspool AS-i Nowe

Pank poolt antud volituste piire ja neile pandud töökohustusi, nende tegevus oli vastuolus panga

tegevuse eesmärkidega, nad ei väljendanud panga tahet ega tegutsenud panga huvides. Seega ei saa

AS Nowe Pank kanda vastutust TsK § 449 alusel. Kahju on küll tekitatud panga töötajate süül, kuid

mitte seoses nende töö- või teenistuskohustuste täitmisega. Organisatsioon ei vastuta kahju eest, mille

tekkimine ei ole seotud töötajate töökohustuste täitmisega. TsK §-st 449 ei tulene, et organisatsioonile

võidakse panna varaline vastutus kriminaalasjas süüdimõistetud töötajate tegude eest.

Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata, leides, et see on seaduslik ja

põhjendatud.

Kassatsioonkaebuses palub kassaator muuta ringkonnakohtu otsuse tervikuna ning hagi rahuldada.

Kaebuse kohaselt leiab ringkonnakohus, et ettevõte saab TsK § 449 alusel oma töötajate poolt

tekitatud kahju eest vastutada vaid siis, kui selline kahju tekitamine on otseselt töötaja kohustuseks

ning tema volituste piires. Nimetatud seisukoht välistab TsK § 449 mõtte. Kostja töötajad sõlmisid

deposiidilepingu panga ruumides ning panga ametiisikutena. Seoses lepingu tahtliku kajastamata

jätmisega raamatupidamises, mis oli töötajate kohustuseks, tekkis hagejal kahju. Kassaator leiab, et

tulenevalt TsK §-st 449 vastutab organisatsioon töötajate poolt oma töökohustuste täitmisel tekitatud

kahju eest, kui need asjaolud on leidnud kinnitamist kohtuotsusega, sealhulgas kriminaalasjas tehtud

kohtuotsusega. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja töötajad tekitasid kahju

oma töö- (teenistus-) kohustuste rikkumisega, tegutsedes tahtlikult teenistushuvide vastaselt.

Vastustaja palub ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta. Protsessuaalselt võimatu on

kassatsioonikastmes kohtuotsust tervikuna muuta. Jõustunud kohtuotsusega on pooltevaheline

deposiidileping kehtetuks tunnistatud ja tuvastatud selle rahatus. Kuna deposiidileping on tühine ja

tühist tehingut ei pea täitma, siis on ainetu hageja nõue deposiidilepingu järgi intresside ja viiviste

saamisele. Volituseta esinduse tagajärgi reguleerib TsÜS § 103, mille kohaselt vastutab kahju eest

volituste piire ületav isik. Jõustunud otsusega on tuvastatud, et pangale pole raha üle antud, raha sai

A. Karajev, kes peaks olema ka õige kostja. Kuna kriminaalasjas pole tehtud kohtuotsust AS-i Nowe

Pank suhtes, siis pole asjakohane viide TsKS §-le 91 lg 3. Kuna ükski õigusakt ei näe ette tühise või

rahatu tehingu kajastamist raamatupidamises, siis puudub AS-i Nowe Pank poolne õigusvastane

käitumine. Ringkonnakohtu põhjendus hagi rahuldamata jätmiseks TsK §-s 449 kehtestatud

asjaoludel on õige. Asja menetlemisel palub vastustaja kohaldada õiguste kaitse tähtaja

möödalaskmise tagajärgi krediidiasutuste seaduse §-st 73 p 1 ja 75 lg 2 ning TsÜS §-st 51 lg 3.

Vastustaja esindaja jäi istungil oma seisukohtade juurde ja lisas, et AS-i Nowe Pank pole

ettevõtteregistrist kustutatud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi rikkumise

tõttu.

TsKS § 242 lg 1 kohaselt ei või pooled pärast kohtuotsuse jõustumist vaidlustada teises asjas eelmise

kohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid ja õigussuhteid. TsKS § 91 lg 2 kohaselt ei vaja need

asjaolud tõendamist teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna

Linnakohtu 13. mai 1994. a otsusega jäeti rahuldamata AS Himalaya hagi AS-i Nowe Pank vastu

deposiidilepingu järgi 1 300 000 krooni põhilaenu, 195 000 krooni intresside ja 2 900 300 krooni

viivise nõudes. Sama otsusega rahuldati panga vastuhagi ning tunnistati pooltevaheline

deposiidileping kehtetuks. Kohus leidis, et deposiidileping on sisuliselt laenuleping ja TsK § 272 lg 2

kohaselt loetakse see sõlmituks raha üleandmisega. Kohtuotsusega tuvastati, et 1. oktoobri 1993. a.

kassa väljaminekuorderiga on tõendatud, et A. Karajev sai Põhja-Eesti Pangast 1,3 miljonit krooni

AS-i Himalaya raha. Sama päeva kassa sissetuleku orderiga on tõendatud, et see summa maksti samal

päeval AS-le Comex. Tõendatud pole raha üleandmine pangale ja seega on laenuleping rahatu. See

kohtuotsus jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 1995. a otsusega.

Ringkonnakohus põhjendas linnakohtu otsuse muutmata jätmist ka sellega, et AS-i Nowe Pank

põhikirjast tulenevalt oli kommertsosakonna juhatajal õigus sõlmida deposiidilepinguid kuni 300 000

krooni suuruses summas intressiga mitte üle 40% aastas. Panga põhikirja p 8 järgi kuuluvad panga

poolt arvetele, hoiustele, hoiule või siireteks vastu võetud rahalised vahendid väljamaksmisele

omanike esimesel nõudmisel. Vaidlusaluse deposiidilepingu järgi pole pank arvetele, hoiustele, hoiule

ega siireteks raha vastu võtnud. Kuigi deposiidilepingu järgi väljastatakse raha panga palvel

A. Karajevile ja t"ekk nr 0001048 A. Karajevi nimele loetakse kliendipoolseks raha sissemakseks

pangale, ei olnud kommertsosakonna juhatajal volitusi sellise tingimuse võtmiseks

deposiidilepingusse ega õigust volitada A. Karajevit panga esindajana iseenda nimel 1,3 miljonit

krooni vastu võtma.

Eeltoodu põhjal on Tallinna Linnakohtu 13. mai 1994. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a

otsustega pooltele siduvalt tuvastatud deposiidilepingu rahatus, s.t. et deposiidilepingut ei sõlmitud.

Kostja vastutus TsK § 449 järgi eeldab, et kahju hagejale oleks tekitatud kostja töötajate süü läbi

seoses nende poolt töö- (teenistus-) kohustuste täitmisega. Kui kriminaalasjas süüdimõistetud

töötajad tekitasid kuriteoga kahju oma tööülesannete täitmisel, siis vastutab nende tekitatud kahju

eest tööandja. Seega võib kostja vastutada TsK § 449 järgi siis, kui deposiidilepingu rahatuse

põhjustasid panga töötajad oma tegudega töö- (teenistus-) kohustuste täitmisel. Kui kahju tekitati

panga töötajate süü läbi seoses nende töökohustuste täitmisega, siis ei ole TsK § 449 järgsest

vastutusest vabastamise aluseks see, et kahju tekitamine oli vastuolus panga tegevuse eesmärkide ja

panga huvidega. Kohtu poolt tuvastatud lepingu rahatusega vastuoluliselt on viidatud kohtuotsustega

tunnistatud deposiidileping kehtetuks. Kohtuotsust on põhjendatud sellega, et püüdes sõlmida

deposiidilepingut, ületas kommertsosakonna juhataja T. Harju oma volitusi nii deposiiti võtta

soovitava rahasumma suuruse ja makstava intressi kui ka tingimuse osas, millega ta panga põhikirja

vastaselt nägi ette, et kliendipoolseks deposiidi sissemakseks loetakse kassa väljamineku order nr

0001048 A. Karajevi nimele. Selle otsusega pole tuvastatud, et rahatuse põhjustasid A. Karajev ja

D. Ilju"in väljaspool töökohustusi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 11. oktoobri

1995. a otsusega on tuvastatud, et kostja töötajad A. Karajev ja D. Ilju"in tekitasid hagejale kahju

tahtlikult teenistushuvide vastaselt.

Ekslik on ringkonnakohtu otsuses märgitu, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on tuvastatud

A. Karajevi ja D. Ilju"ini tegutsemine väljaspool neile pandud töökohustusi. Teenistushuvide vastane

käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi. Seega ei selgu

ringkonnakohtu otsusest, millise jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud A. Karajevi ja D. Ilju"ini

tegevus väljaspool töökohustusi ja milles see seisneb.

Õige on vastustaja väide, et rahatu ja samas ka kehtetuks tunnistatud deposiidilepingu alusel ei saa

sisse nõuda intressi ja viivist. Asjakohane pole kassaatori nõue krediidiasutuste seaduse §-des 73 p 1

ja 75 lg 2 ning TsÜS §-s 51 lg 3 sätestatu kohaldamiseks hagimenetluses. Osundatud sätted ei

reguleeri hagi aegumist.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 1997. a otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada advokaadibüroole Kaasik & Ko 20. oktoobril 1997. a tasutud kautsjon 5000 (viis

tuhat) krooni.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa