3-2-1-23-98 · Riigikohus

3-2-1-23-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. veebruaril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 16. veebruaril 1998. a

Roza Gribi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

31. oktoobri 1997. a otsuse Roza Gribi hagis AS-i Harku Karjäär vastu moraalse kahju 12 000

krooni hüvitamiseks.

1. oktoobril 1994. a toimus Tallinnas Paldiski maanteel liiklusavarii, mille põhjustas AS-le Harku

Karjäär kuuluvat veoautot alkoholijoobes juhtinud Aleksandr Slept"enko. Avarii tagajärjel sai

sõiduautos viibinud Roza Grib raske kehavigastuse.

Tallinna Linnakohtu 24. aprilli 1995. a otsusega tunnistati A. Slept"enko süüdi KrK § 204 lg 1 järgi.

R. Gribi tsiviilhagi rahuldati osaliselt 1134 krooni suuruses summas, mis seisnes purunenud prillide,

taksosõitude ja valuvaigistite maksumuses. Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja välja

mõista kostjalt liiklusõnnetust tingitud varalise kahju 8012 krooni ja moraalse kahju 3000 krooni.

Harju Maakohtu 26. veebruari 1996. a otsusega mõisteti kostjalt välja varaline kahju 7821 krooni ja

moraalne kahju 3000 krooni. Kostja apellatsioonkaebuse alusel muutis ringkonnakohus osaliselt

maakohtu otsust, jättes moraalse kahju nõude rahuldamata. Varalise kahju hüvitisena mõisteti kostjalt

välja 4002 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 12. detsembri 1996. a otsusega

ringkonnakohtu otsuse moraalse kahju nõude rahuldamatajätmise osas ja saatis asja selles osas

samale kohtule uueks läbivaatamiseks. 14. aprilli 1997. a otsusega tühistas ringkonnakohus maakohtu

26. veebruari 1996. a otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Harju Maakohtule

17. juunil 1996. a esitatud täiendavas hagiavalduses taotles hageja moraalse kahju 12 000 krooni

väljamõistmist.

Harju Maakohus rahuldas 14. juulil 1997. a otsusega hagi. Kohus leidis, et põhiseaduse § 25 ja 28

kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele ja talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse

ja materiaalse kahju hüvitamisele. Raskest kehavigastusest tingitud elukvaliteedi langus, soovimatud

muudatused elukorralduses ja loodetud heaolu loomise võimaluse kadumine hagejal on hinnatavad

moraalse kahjuna ja kuuluvad PS § 25 alusel hüvitamisele. Veokit juhtinud kolmanda isiku

A. Slept"enko süü on kindlaks tehtud jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega. Hagi on esitatud

veoauto kui suurema ohu allika valdaja vastu, kelle vastutus saabub TsK § 458 alusel valdaja süüst

olenemata.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuvastas

maakohus õigesti, et R. Gribile tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel moraalset kahju ning on seda otsuses

piisavalt motiveerinud. Kohus ei ole aga põhjendanud, miks ta luges tõendatuks moraalse kahju 12

000 krooni suuruses summas. Kohtu viide TsK §-le 458 vastutuse alusena suurema ohu allika poolt

tekitatud kahju eest, ei ole õige, sest nõukogude seadusandlus, millele baseerub ENSV tsiviilkoodeks,

ei näinud ette moraalse kahju hüvitamist. Kostja suurema ohu allika valdajana vastutab suurema ohu

allika poolt tekitatud varalise kahju eest. Seega pole moraalse kahju väljamõistmine kostjalt

põhjendatud.

Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kostja leidis, et

apellatsioonikohus kohaldas vääralt PS § 25 ja TsK § 458. Kostja ei ole tõendanud, et ta pole

moraalse kahju tekitamises süüdi. Kostja süü tuleneb Tallinna Linnakohtu 24. aprilli 1994. a otsusest.

Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja leidis, et

hageja ei ole tõendanud liiklusõnnetusest tingitud moraalset kahju.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja suurema ohu allika valdajana vastutab TsK § 458

alusel ainult suurema ohu allikaga tekitatud varalise kahju eest, ei ole õige. TsK § 458 sätestab, et

suurema ohu allika valdaja on kohustatud hüvitama suurema ohu allikaga tekitatud kahju. Tulenevalt

põhiseaduse §-st 25, mille kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud

moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, on hagejal õigus saada kostjalt hüvitist ka suurema ohu

allikaga tekitatud moraalse kahju eest. Moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv

kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire,

samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses

või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Nimetatud asjaolude - moraalse kahju

olemasolu - peab tõendama hageja. Kui varalise kahju on suurema ohu allika valdaja kohustatud

hüvitama olenemata süüst, siis moraalse kahju põhjustamise eest vastutab ta TsÜS § 172 lg-st 2

tulenevalt juhul, kui ta ei tõenda, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi. Kostja kui suurema

ohu allika valdaja süü väljendub tema autojuhi õigusvastases tegevuses - liiklusõnnetuse

põhjustamises.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus juhinduma eelpool antud juhistest; lahendades asja

apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete alusel (TsKS § 301).

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 1997. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Roza Gribile 28. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja: J. Odar

Liikmed: H. Jõks, J. Luik