3-2-1-22-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Harjumaa Päästeteenistuse esindaja vandeadvokaat M. Mängeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
Legislator headnote
AI generated3-2-1-22-98 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Harjumaa Päästeteenistuse esindaja vandeadvokaat M. Mängeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
Full text
3-2-1-22-98
M Ä Ä R U S
Tartus 26. veebruaril 1998. a
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Harjumaa
Päästeteenistuse esindaja vandeadvokaat M. Mängeli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
16. veebruaril 1998. a
Ranno Friedemanni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
3. novembri 1997. a menetluse lõpetamise määruse Harjumaa Päästeteenistuse hagis Ranno
Friedemanni vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks.
21. mail 1997. a esitas Harjumaa Päästeteenistus hagi Ranno Friedemanni vastu töölepingu
lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks. Tsiviilasi määrati eelistungil kuulamisele 14. augustil
1997. a. Sama kuupäeva määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt
oli hageja teadlik eelistungi toimumisest, kuid esindaja istungile ei ilmunud. Kuna kostja
tagaseljaotsuse tegemist ei taotlenud, jättis kohus, juhindudes TsKS §-dest 198 lg 1 ja 222 p 5, asja
läbi vaatamata.
Erikaebuses apellatsioonikohtule paluti määrus tühistada protsessinormide olulise rikkumise tõttu ja
saata asi läbivaatamiseks kohtule.
Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ja lõpetas menetluse TsKS § 218 p 1 alusel, kuna asi ei
kuulu tsiviilkohtu pädevusse. R. Friedemann oli Harjumaa Päästeteenistuse komando valverühma
pealik. Tuletõrje- ja päästeseaduse § 9 lg 2 kohaselt reguleeritakse tuletõrje- ja päästetöötajate
töösuhted vastavalt ametikohale, kas töölepingu seadusega või avaliku teenistuse seadusega. ATS § 7
p 2 järgi ei laiene töölepingu seadus riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele. Harjumaa
Päästeteenistus on kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutus. Ringkonnakohus on seisukohal,
et töötamine Harjumaa Päästeteenistuses komando valverühma pealikuna on avalik teenistus.
Vaidlus, mis tekkis seoses avaliku teenistusega, on avalik-õiguslik vaidlus. Vastavalt HKS § 4 lg 2
lahendab avalikust teenistusest tekkinud vaidluse halduskohus, mitte maa- või linnakohus.
Erikaebuses palub kassaator tühistada ringkonnakohtu määruse. Erikaebuse motiivide kohaselt saaks
Harjumaa Päästeteenistus kuuluda asutuste hulka, kellele laieneb ATS, juhul, kui ta oleks
valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1996. a määruse nr 159
p 1 alapunkt 1 kohaselt on Harjumaa Päästeteenistus Harju Maavalituse hallatav riigiasutus, seega
Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 alusel tegutsev asutus, mille põhitegevuseks ei ole täidesaatva võimu
teostamine koos sellest tulenevate õiguste ja kohutustega. Ringkonnakohus on kassaatorit ekslikult
nimetanud komandopealikuks, kuigi kassaator töötas valverühma pealikuna.
Vastustaja peab kirjalikus vastuses kohtumäärust õigeks.
Kohtuistungil pidas vastustaja esindaja kohtumäärust õigeks ja palus jätta määruse muutmata.
Kohtukolleegium leidis, et kohtumäärus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi
väära kohaldamise tõttu.
Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusi kahte tüüpi: 1) valitsusasutused
ja 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1996. a määruse nr 159
kohaselt korraldati Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõigete 3 ja 5 ning tuletõrje- ja päästeseaduse § 5
alusel tuletõrje- ja päästeasutused 1. juulist 1996. a ümber. Selle määruse p 1 alapunkt 1 kohaselt sai
Harjumaa Päästeametist Harju Maavalitsuse hallatav riigiasutus Harjumaa Päästeteenistus. Vabariigi
Valitsuse seaduse § 43 lg 1 mõttes on Harjumaa Päästeteenistus riigi eelarvest finantseeritav
riigiasutus, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine kuid seaduse alusel teostab
ta riigivõimu tuletõrjejärelevalve alal. Avalikuks teenistuseks on töötamine ATS § 2 lg 2 märgitud
riigi ametiasutustes, sealhulgas p 5 all märgitud valitsusasutuses Vabariigi Valitsuse seaduse § 39
mõttes. R. Friedemann ei töötanud valitsusasutuses vaid riigi eelarvest finantseeritavas riigiasutuses,
mida ei ole nimetatud ATS § 2 lg 2. Ringkonnakohus on ekslikult asunud seisukohale, et Harjumaa
Päästeteenistus on kohaliku omavalitsuse ametiasutus. Riigi eelarvest finantseeritavas riigiasutuses
töötamine võib toimuda töölepingu alusel nagu väidab R. Friedemann ja seda peab ringkonnakohus
kontrollima.
Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium
m ä ä r a s:
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. novembri 1997. a määrus ja saata asi
uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Erikaebus rahuldada.
Tagastada Ranno Friedemannile 26. novembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
Eesistuja: J. Odar
Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik