3-1-1-28-98 · Riigikohus

3-1-1-28-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. veebruaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Gennadi Sulimov"i süüdistuses

KrK § 207 lg 3 p 2 ja § 2074 järgi.

Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kohtla-Järve Linnakohtu 19. septembri 1997. a otsusega mõisteti G. Sulimov süüdi KrK § 207 lg 3

p 1 järgi ja KrK § 2074 järgi ning mõlema kuriteo eest karistati teda kaheaastase vabadusekaotusega.

KrK § 40 lg 1 alusel need karistused osaliselt liideti ning lõplikuks karistuseks mõisteti kaks aastat ja

neli kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

G. Sulimov mõisteti süüdi selles, et ta ebaseaduslikult omandas ja hoidis oma elukohas Kohtla-Järve

linnas Estonia pst 20-15 5 elektridetonaatorit, 300 g ammoniiti ja omatehtud lõhkeseadeldist, mis

28. augustil 1996. a politseitöötajate poolt ära võeti.

Oma apellatsioonkaebuses selgitas G. Sulimov, et viis lõhkeseadeldise koju, eesmärgiga vältida selle

võimalikku kasutamist laste poolt. Samas väitis apellant, et leitud detonaatoreid ta ei varjanud ning

tahtis need ise politseile üle anda.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1997. a otsusega Kohtla-Järve Linnakohtu

19. septembri 1997. a otsus kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistati ning

G. Sulimov mõisteti lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise omandamises õigeks. Muus osas jäi

linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus tuli järeldusele, et pole tõendatud G. Sulimovi poolt lõhkematerjalide ja

lõhkeseadeldise omandamine s. t ostmine, vahetamine, pantimine või muul viisil saamine ning

kohtualuse versioon nende leidmise kohta on linnakohtu otsuses ümber lükkamata.

Esitatud kassatsioonprotestis palub riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber tühistada Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. detsembri 1997. a otsus G. Sulimovi lõhkematerjalide ja

lõhkeseadeldise omandamises õigeksmõistmises ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks

arutamiseks.

Kassaator nõustub oma protestis ringkonnakohtu seisukohaga, et lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise

leidmise fakt ei sisalda leidja tahtlust leitu omandamiseks. Kui leidja jätab leitud vara samasse kohta,

viskab selle koheselt ära või toimetab politseiasutusse, pole mingil juhul tegu selle vara

omandamisega, kuid kui leidja võtab peale leidmist lõhkematerjalid ja lõhkeseadeldise enda valdusse

ja viib need oma elukohta, on kahtlemata tegemist omandamisega KrK § 207 ja 2074 mõttes.

Kassaator on seisukohal, et lõhkematerjalide ja lõhkeseadeldise oma valdusse võtmisega ja elukohta

toimetamisega realiseeris G. Sulimov oma tahtluse nende esemete omandamiseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri,

kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamist,

l e i d i s :

Kohtla-Järve Linnakohtu 19. septembri 1997. a kohtuotsusega on tuvastatud, et G. Sulimov leidis

lõhkeseadeldise ja lõhkematerjalid 1996. a maikuus, ära võeti need temalt sama aasta 28. augustil

toimunud läbiotsimisel, s. o vähemalt kolm kuud hiljem. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

on aga seda faktilist asjaolu ebaõigesti hinnates jätnud kohaldamata kohaldamisele kuuluva seaduse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab siinjuures asjaolule, et Kriminaalkoodeks teeb vahet

omastamise ja omandamise vahel. Omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja

kuritegelikku enda kasuks pööramist. Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka

tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse

järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga selles,

et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Ka ringkonnakohtu

kohtuotsuses on märgitud, et omandamine võib toimuda ka muul viisil. Leiu omandamise

tuvastamiseks on vaja selgitada, kas leidja käitumises ilmnevad teod, mis näitavad tema

omastamistahet (leitud asjaga tehingute teostamine, selle ümbertegemine). Kui leitud on esemed, mis

on tsiviilkäibest kõrvaldatud või mille omamiseks on vaja eriluba, mis leidjal puudub, võib ka sellise

eseme pikaajaline enesele pidamine (peitmine), ilma et täidetaks AÕS § 98 lg-s 1 ettenähtud

teatamiskohustust, näidata omandamistahet.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 15. detsembri 1997. a kohtuotsus Gennadi Sulimovi

õigeksmõistmise kohta lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise omamises ja saata kriminaalasi selles osas

uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 17. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep