Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-26-98 ECLI:EE:RK:1998:3.1.1.26.98.53 AI generated

3-1-1-26-98 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-26-98
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a otsusega tunnistati S. K. süüdi KrK § 197 lg 2 p 2 järgi ja talle

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-26-98 · Riigikohus: Ärandatud autoga tekitasid nad liiklusavarii. Liiklusavariiga põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõisteti S.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-26-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. veebruaril 1998. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas

avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

S. K. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a otsusega tunnistati S. K. süüdi KrK § 197 lg 2 p 2 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 9 kuud vabadusekaotust KrK § 47 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Samuti

tunnistati KrK § 197 lg 2 p 2 järgi süüdi R. S. ning ka teda karistati vabadusekaotusega 9 kuuks KrK § 47

alusel tingimisi 2-aastase katseajaga.

S. K. ja R. S. mõisteti süüdi selles, et nad 8. detsembril 1996. a õhtul kella 9.30 paiku alkoholijoobes

ärandasid ajutise kasutamise eesmärgil Tallinnas K. tn X. maja juurde pargitud T. R.-le kuuluva sõiduauto

VAZ-21013.

Ärandatud autoga tekitasid nad liiklusavarii. Liiklusavariiga põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõisteti S.

K.-lt ja R. S.-lt välja solidaarselt T. R.-i kasuks 12 359 krooni ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks 63

036 krooni 45 senti.

Apellatsioonkaebuses on S. K. kaitsja taotlenud oma kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna väidetult kokkulepe

ärandamiseks puudus ning S. K. lihtsalt sõitis kaasa R. S. poolt ärandatud autos. Kaitsja rõhutas seisukohta,

et R. S. seob S. K. kaastäideviijana ärandamises, lähtudes soovist, et ta võtaks osa tekkinud kahjude

hüvitamisest.

R. S. kaitsja rõhutas oma kaitsealuse alaealisust kuriteo toimepanemise ajal ja tema positiivseid isikuomadusi

ning taotles mõistetud karistuse kergendamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a otsusega vähendati R. S.-le

tingimuslikult mõistetud karistust kolme kuu võrra, muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a

otsus muutmata. S. K. kaitsja väiteid, millega ta vaidlustab oma kaitsealuse puutumuse ärandamises, on

apellatsioonikohtu hinnangul vastuolus kaassüüdimõistetu järjekindlate ütluste ja ka S. K. enda selgitustega

menetluse algstaadiumis.

Kassatsioonkaebuse esitanud S. K. selgitab jätkuvalt, et R. S. tegutses autouste avamist katsetades iseseisvalt

ja et tema T. R.-i autosse istudes ei saanud oma asendi tõttu osaleda rooliluku katkimurdmises ja juhtmete

ühendamises, nagu väidab kaassüüdimõistetu. Sündmustes osales ta võltssõprustundest ja seetõttu, et oli

purjus. Ohu vähendamiseks soovitas ta R. S. sõita linnast välja ja sõidu ajal korrigeeris ta rooli asendit, mida

tehes hoidis enda arvates ära raskema tagajärje. Lisaks avaldab kassaator, et tal oli raskusi

menetlusdokumentide sisu mõistmises, mis on valdavalt eesti keeles.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

arvamuse, mille kohaselt ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele,

l e i d i s:

Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on KrK § 50 nõuetele vastavalt

kirjeldatud, kõrvutatud ja analüüsitud S. K. süüstavaid tõendeid ja antud hinnang S. K. vastuväidetele. Sellise

käsitluse kaudu on hinnatud S. K. tegevus ärandamise kaastäideviimisena.

Linnakohtu poolt antud õiguslikku hinnangut on kontrollitud ringkonnakohtu poolt ja jõutud samale

järeldusele. S. K. süü ärandamise kaastäideviijana on tõendatud tema tegudega teadvalt võõra auto

käivitamisel, juhtimisseadmete lukustuse lahtimurdmisel ja kaaslase juhtimisvõtete korrigeerimisel. Kohtud

on neid ühiseid eesmärke tõendavaid tegusid pidanud piisavaiks kuriteo kvalifitseerimiseks grupi poolt

toimepanduna KrK § 197 lg 2 p 2 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtute järeldustega S. K. käitumise õiguslikul hindamisel ning

nendib, et kriminaalasja läbivaatamisel pole esinenud kriminaalmenetluse nõuete olulist rikkumist ega

kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a otsus S. K. süüdistusasjas KrK

§ 197 lg 2 p 2 järgi muutmata.

2. S. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 10. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep