3-1-1-26-98 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a otsusega tunnistati S. K. süüdi KrK § 197 lg 2 p 2 järgi ja talle
Legislator headnote
AI generated3-1-1-26-98 · Riigikohus: Ärandatud autoga tekitasid nad liiklusavarii. Liiklusavariiga põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõisteti S.
Full text
3-1-1-26-98
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 10. veebruaril 1998. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas
avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
S. K. süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 2 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.
Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a otsusega tunnistati S. K. süüdi KrK § 197 lg 2 p 2 järgi ja talle
mõisteti karistuseks 9 kuud vabadusekaotust KrK § 47 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga. Samuti
tunnistati KrK § 197 lg 2 p 2 järgi süüdi R. S. ning ka teda karistati vabadusekaotusega 9 kuuks KrK § 47
alusel tingimisi 2-aastase katseajaga.
S. K. ja R. S. mõisteti süüdi selles, et nad 8. detsembril 1996. a õhtul kella 9.30 paiku alkoholijoobes
ärandasid ajutise kasutamise eesmärgil Tallinnas K. tn X. maja juurde pargitud T. R.-le kuuluva sõiduauto
VAZ-21013.
Ärandatud autoga tekitasid nad liiklusavarii. Liiklusavariiga põhjustatud kahjude hüvitamiseks mõisteti S.
K.-lt ja R. S.-lt välja solidaarselt T. R.-i kasuks 12 359 krooni ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks 63
036 krooni 45 senti.
Apellatsioonkaebuses on S. K. kaitsja taotlenud oma kaitsealuse õigeksmõistmist, kuna väidetult kokkulepe
ärandamiseks puudus ning S. K. lihtsalt sõitis kaasa R. S. poolt ärandatud autos. Kaitsja rõhutas seisukohta,
et R. S. seob S. K. kaastäideviijana ärandamises, lähtudes soovist, et ta võtaks osa tekkinud kahjude
hüvitamisest.
R. S. kaitsja rõhutas oma kaitsealuse alaealisust kuriteo toimepanemise ajal ja tema positiivseid isikuomadusi
ning taotles mõistetud karistuse kergendamist.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a otsusega vähendati R. S.-le
tingimuslikult mõistetud karistust kolme kuu võrra, muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a
otsus muutmata. S. K. kaitsja väiteid, millega ta vaidlustab oma kaitsealuse puutumuse ärandamises, on
apellatsioonikohtu hinnangul vastuolus kaassüüdimõistetu järjekindlate ütluste ja ka S. K. enda selgitustega
menetluse algstaadiumis.
Kassatsioonkaebuse esitanud S. K. selgitab jätkuvalt, et R. S. tegutses autouste avamist katsetades iseseisvalt
ja et tema T. R.-i autosse istudes ei saanud oma asendi tõttu osaleda rooliluku katkimurdmises ja juhtmete
ühendamises, nagu väidab kaassüüdimõistetu. Sündmustes osales ta võltssõprustundest ja seetõttu, et oli
purjus. Ohu vähendamiseks soovitas ta R. S. sõita linnast välja ja sõidu ajal korrigeeris ta rooli asendit, mida
tehes hoidis enda arvates ära raskema tagajärje. Lisaks avaldab kassaator, et tal oli raskusi
menetlusdokumentide sisu mõistmises, mis on valdavalt eesti keeles.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri
arvamuse, mille kohaselt ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele,
l e i d i s:
Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 1997. a otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on KrK § 50 nõuetele vastavalt
kirjeldatud, kõrvutatud ja analüüsitud S. K. süüstavaid tõendeid ja antud hinnang S. K. vastuväidetele. Sellise
käsitluse kaudu on hinnatud S. K. tegevus ärandamise kaastäideviimisena.
Linnakohtu poolt antud õiguslikku hinnangut on kontrollitud ringkonnakohtu poolt ja jõutud samale
järeldusele. S. K. süü ärandamise kaastäideviijana on tõendatud tema tegudega teadvalt võõra auto
käivitamisel, juhtimisseadmete lukustuse lahtimurdmisel ja kaaslase juhtimisvõtete korrigeerimisel. Kohtud
on neid ühiseid eesmärke tõendavaid tegusid pidanud piisavaiks kuriteo kvalifitseerimiseks grupi poolt
toimepanduna KrK § 197 lg 2 p 2 mõttes.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kohtute järeldustega S. K. käitumise õiguslikul hindamisel ning
nendib, et kriminaalasja läbivaatamisel pole esinenud kriminaalmenetluse nõuete olulist rikkumist ega
kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a otsus S. K. süüdistusasjas KrK
§ 197 lg 2 p 2 järgi muutmata.
2. S. K. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Otsus jõustub 10. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Lea Kalm
Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep