3-3-1-3-98 · Riigikohus

3-3-1-3-98

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. veebruaril 1998. a.

E. Tireli kassatsioonkaebuse läbivaatamine täituri toimingu seaduslikkuse vaidlustamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 5. veebruaril 1998. a. avalikul kohtuistungi läbi Erika Tireli kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/202/97.

Aktsiaselts Liivimaa Lombard ja Teet Tirel sõlmisid 12. aprillil 1996. a. laenulepingu. Laenulepingu

kohaselt andis AS Liivimaa Lombard T. Tirelile laenu 175 000 krooni intressimääraga 30 %.

Laenulepingus nähti ette laenu tasumise tähtpäevad. Lepingu punktis 7 kehtestati tingimus, et juhul,

kui laenaja ei ole pärast maksetähtpäeva saabumist kahekümne päeva jooksul oma kohustusi täitnud,

on laenutajal õigus "leping ühepoolselt lõpetada ja nõuda laenajalt koheselt sisse kogu tasumata osa

laenusummast, intressidest ja viivistest." Sama lepingu punktis 11 sätestati, et laen on tagatud

pandilepinguga. Samal päeval sõlmis AS Liivimaa Lombard T. Tireli ema Erika Tireliga

pandilepingu. Selle lepingu kohaselt pantis E. Tirel pandipidajale tema omandis oleva Tallinnas

Tuhkru t. 7 asuva kahekorruselise elamu koos garaaz iga. Pandiga tagati kõik nõuded, mis tulenesid

T. Tireli ja pandipidaja aktsiaseltsi Liivimaa Lombard vahel sõlmitud laenulepingust, sealhulgas ka

intressid, leppetrahv, kohtukulud jne. Pandilepingu punktis 10.1 sätestati: "Pandiga tagatud nõude

mittetäitmisel kohustub pantija alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

kehtestatud korras.".

9. augustil 1996. a. esitas AS Liivimaa Lombard Tallinna ja Harju Täitevbüroole avalduse. Selles

märgiti, et T. Tirel ei tasunud aktsiaseltsile Liivimaa Lombard 10. mail 1996. a. 8750 krooni ja

12. juunil 1996. a. 8750 krooni. Kuna laenaja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, siis on

laenulepingu p. 7 alusel laenutajal õigus "laenuleping lõpetada ja nõuda sisse kogu tasumata osa

laenusummast, intressidest ja viivistest". AS Liivimaa Lombard palus pöörata oma sissenõude 355

000 krooni suuruses summas E. Tireli poolt panditud elamule.

12. augustil 1996. a. algatas Tallinna ja Harju Täitevbüroo täitur täitemenetluse võlgnik T. Tireli

suhtes. 13. augustil 1996. a. arestis ta Tallinnas Tuhkru t. 7 asuva E. Tirelile kuuluva kahekorruseline

elamu 375 000 krooni väärtuses. Vara üleskirjutamise ja arestimise akti koostamise juures viibisid

sissenõudja kaks esindajat ja E. Tirel. Akti kohaselt andis täitur arestitud elamu E. Tireli vastutavale

hoiule.

Tallinna ja Harju Täitevbüroo kuulutas Tuhkru t. 7 asuva elamu müügist 19. septembril 1996. a.

enampakkumisel ajalehes "Eesti Sõnumileht". 19. septembril 1996. a. koostatud enampakkumise

korraldamise aktiga nr. T-5537 kuulutas täitur enampakkumise Täitemenetluse seadustiku § 644

alusel nurjunuks ostjate mitteilmumise tõttu.

23. septembril 1996. a. koostas täitur vara üleandmise akti. Selles märgiti, et vastavalt

"Täitemenetluse seadustiku § 648 lg 1 alusel antud pantijale kuuluv elamu arestimise akti märgitud

hinnaga sissenõudjale AS Liivimaa Lombard`ile". Vara üleandmise aktile on alla kirjutanud Tallinna

ja Harju Täitevbüroo täitur ja AS Liivimaa Lombardi esindaja.

E. Tireli esindaja Ingrid Poos esitas 14. oktoobril 1996. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus tunnistada Tallinna ja Harju Täitevbüroo täituri S. Germa" i poolt E. Tirelile kuuluva Tallinnas

Tuhkru t. 7 asuva elamuga sooritatud kõik toimingud seadusevastasteks. Kaebuse kohaselt ei olnud

TMS § 1 lg 1 p. 8 alusel täitevbürool õigust võtta täitmisele aktsiaseltsi Liivimaa Lombard 9. augusti

1996. a. avaldust. Selle sätte alusel kuulusid täitmisele lepingulistest suhetest tulenevad vaidlustamata

varalised nõuded. Asjaolu, et pantija E. Tirel kohustus pandiga tagatud nõude mittetäitmisel alluma

koheselt sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras, ei muutnud pantijat

võlgnikuks. TMS mõttes on võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud lahend

varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks (TMS § 25 lg 1). E. Tirel ei ole võlgnik. Ta tagas

oma varaga võlakohustuse täitmise. Kaebuses märgiti: "Enampakkumise kehtetuks tunnistamist

taotleb kaebaja Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses TMS § 64 märgiga 7 alusel AÕS §-de

278, 292, 293, 294 sätete rikkumise tõttu. Samas vaidlustab kaebaja pandilepingut TsÜS § 72

alusel.".

Tallinna Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsusega jäeti E. Tireli kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et

E. Tirel sõlmis aktsiaseltsiga Liivimaa Lombard pandilepingu, mille kohaselt E. Tirel pantis temale

kuuluva elamu T. Tireli ja AS Liivimaa Lombard vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva

võlakohustuse täitmise tagamiseks. Asjas leidis tõendamist, et T. Tirel ei täitnud laenulepingust

tulenevaid laenu tagasimakse kohustusi. E. Tireli ja AS Liivimaa Lombard vahel sõlmitud

pandilepingu p. 10.1 sätestas, et pandiga tagatud nõude mittetäimisel kohustub pantija alluma

kohesele sundtäitmisele Täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. AS Liivimaa Lombard

lõpetas ühepoolselt T. Tireliga sõlmitud laenulepingu sama lepingu p. 7 alusel ja pöördus

sundtäitmise avaldusega Tallinna ja Harju Täitevbüroo poole. Kohus leidis, et tulenevalt 12. aprillil

1996. a. sõlmitud pandilepingust ja TMS §-st 25 lg 1 oli E. Tirel võlgnik. Kuna laenu- ega

pandilepingut ei vaidlustatud täitemenetluse käigus, leidis kohus, et täituri toimingud olid

seaduslikud.

E. Tireli esindaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsuse, teha asjas uus otsus ja tunnistada Tallinna ja Harjumaa

Täitevbüroo täituri toimingud E. Tirelile kuuluva elamuga täielikult seadusevastasteks. Apellant

väitis, et täitetoimiku nr. 5537 materjalide põhjal käsitles Tallinna ja Harjumaa Täitevbüroo antud

juhtumil võlgnikuna T. Tirelit, mitte aga E. Tirelit. Enampakkumise akti kohaselt korraldas täitur

mitte E. Tirelile, vaid T. Tirelile kuuluva kahekorruselise elamu müüki. Täitur ei saatnud kutset

E. Tirelile ega teinud viimasele ettepanekut täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Sellega rikkus

täitur TMS § 29 lg 1. Samuti väitis apellant, et kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et AÕS § 278

alusel võib pantijaks olla võlgnik või kolmas isik. Täitevbürool ei ole õigust otsustada, kas E. Tirel,

keda seob aktsiaseltsiga Liivimaa Lombard asjaõiguslik suhe, on võlgnik või mitte. TMS § 25 lg 1

kohaselt on võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud lahend varaliste või

mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks. Antud juhtumil on võlgnikuks T. Tirel. E. Tirel ei olnud 12

aprillil 1996. a. sõlmitud laenulepingu pooleks. AÕS RakS § 132 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui võlgnik ei

täida pandiga tagatud nõuet, rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtuotsuse

alusel täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras. TMS ei näe ette kolmanda isiku vara arestimise

ja müümise korda võlgniku võlgade katteks.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a. otsusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et antud juhtumil olid TMS

mõttes kohustatud isikuteks ja võlgnikeks nii T. Tirel kui ka E. Tirel. 13. augustil 1996. a. arestiti

võlgnikule E. Tirelile kuuluv elamu viimase juuresolekul. E. Tirel oli teadlik täitmisel olevatest

lahenditest, nõude suurusest ja sissenõudja taotlusest pöörata sissenõue Tuhkru t. 7 asuvale elamule,

kuna ta käis koos T. Tireliga 14. augustil 1996. a. kohtutäituri juures, kes selgitas talle võla tasumata

jätmise tagajärgi. Seega ei olnud E. Tirelilt võetud võimalust enne enampakkumise korraldamist

tasuda võlg, kui ta oleks seda soovinud. Samuti leidis ringkonnakohus, et AÕS RakS § 132 lg 1

kohaselt rahuldatakse pandipidaja nõue panditud asja väärtusest kohtuotsuse alusel siis, kui

pandiõigussuhted tekkisid enne 1. detsembrit 1993. a. E. Tireli ja aktsiaseltsi Liivimaa Lombard

vahel tekkisid pandiõigussuhted 1996. a. aprillis, mistõttu nimetatud säte ei ole antud juhtumil

kohaldatav.

Sellele ringkonnakohtu otsusele esitas E. Tirel kassatsioonkaebuse, milles palutakse ringkonnakohtu

otsus tühistada ja teha uus otsus ning tunnistada Tallinna ja Harju Täitevbüroo täituri toimingud

täielikult seadusevastasteks. Kassaator väidab, et kui ringkonnakohus asus seisukohale, et antud

juhtumil ei kuulu kohaldamisele AÕS RakS § 132 lg 1, siis tekib küsimus, "mis alusel panditud asja

üldse müüma asuti, kui müügiõigust tekkinud ei ole." Samuti leiab kassaator, et "AÕS RakS § 132

lg 1 tulenevalt läbiviidav sundtäitmine piirab kolmandast isikust pantija (AÕS § 278) omandi

kaitsevõimalusi võrreldes võlgnikust pantija omadega." Kolmandast isikust pantijal puudub võimalus

enne täitemenetluse algatamist nõudeid vaidlustada või nõuet võlgniku eest ise täita. Kassaator leiab,

et kui antud juhtumil elamu müügiõigus tekkis AÕS § 292 alusel, olnuks "pantijal õigus isiklikult

saada teada vara müügist 1 kuu ette ( § 293)". Kassaator märgib, et "AÕS RakS § 132 lg 1 ja lg 2

kitsendavad AÕS § 292 väljajätmisega pandile kohaldatavatest sätetest kolmandast isikust pantija

omandi kaitsevõimalusi võrreldes võlgnikust pantija kaitsevõimalustega". Seega on AÕS RakS § 132

lg 1 sätte viimane lause vastuolus Põhiseaduse §-ga 32, mille kohaselt igaühe omand on võrdselt

kaitstud. Kui käsitleda E. Tirelit TMS mõistes võlgnikuna, siis tulnuks kõik täitetoimingud tema

suhtes teostada nii, nagu näeb ette TMS. Seda pole tehtud.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Täitemenetluse seadustiku 8. peatükk sätestab võlgniku, sissenõudja ja teiste isikute kaitse

täitemenetluses. TMS § 77 lg 1 kehtestab: "Täituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu

tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada täitevosakonna juhatajale kaebuse 10

päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast,

mil kaebaja sellest teada sai.".

19. märtsil 1997. a. vastuvõetud Täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadusega

muudeti Täitemenetluse seadustiku § 77 lg 2. See seadus avaldati Riigi Teataja I osas 15. aprillil

1997. a. 25. aprillist 1997. a. kehtib TMS § 77 lg 2 järgmises sõnastuses: "Kaebus täituri tegevuse

peale vaadatakse läbi sissenõudja ja võlgniku osavõtul 10 päeva jooksul, kuid nende mitteilmumine

ei takista selle läbivaatamist. Täitevosakonna juhataja otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates

otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus täitevosakond asub." TMS § 77 lg 3

kohaselt võib maa- või linnakohtu määruse peale täitevosakonna juhataja otsuse kohta esitada

erikaebuse ringkonnakohtusse Tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras.

25. aprillil 1997. a. jõustunud Täitemenetluse seadustiku muutmise ja täiendamise seadusega ei

muudetud ega täiendatud Täitemenetluse seadustiku VIII osa, s.o. seadustiku rakendamise sätteid.

Seepärast ja tulenevalt eeltoodust ei olnud antud juhtumil halduskohus 12. mail 1997. a. enam pädev

läbi vaatama E. Tireli kaebust täituri tegevuse peale ega tegema selles asjas 15. mail 1997. a. otsust.

HKS § 3 lg 2 p. 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused ja kaebused, mis lahendatakse

tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Halduskohtunik oleks pidanud

asja menetluse määrusega lõpetama. Nendele asjaoludele ei ole Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegium pööranud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähelepanu.

HKS § 36 lg 1 p. 1 sätestab, et kohtumenetluse seaduse normide rikkumine on igal juhul, olenemata

protsessiosaliste nõudmistest, halduskohtu otsuse või määruse tühistamise aluseks, kui asja on

lahendanud ebaõige kohtunik. Kuna antud juhtumil rikkusid seda sätet nii Tallinna Halduskohus kui

ka Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium, siis kuuluvad mõlema astme kohtute otsused

tühistamisele. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, milles taotletakse ringkonnakohtu

otsuse tühistamist.

Juhindudes HKS §-dest 3 lg 2 p. 3, 50, 57 p. 3 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Erika Tireli kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 1997. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/202/97 ja Tallinna Halduskohtu 15. mai 1997. a. otsus haldusasjas nr. 3-208/97 ning

lõpetada asja menetlus.

Tagastada Erika Tirelile kassatsioonikautsjon 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja

50 senti).

Määrus jõustub 16. veebruaril 1998. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel