3-3-1-2-98 · Riigikohus

3-3-1-2-98

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 30. jaanuaril 1998. a.

Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 143 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 29. jaanuaril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 1997. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ-61/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Viktor Mõts ja Tartu Politseiprefektuuri esindaja Rein Pärtel.

5. juulil 1997. a. koostas Tartu Politseiprefektuuri välipolitsei konstaabel haldusõiguserikkumise

protokolli Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 143 rikkumise kohta. Protokolli kohaselt Viktor Mõts

"olles joobnuna sõiduautot juhtides tekitanud avarii eiras liikluspolitsei nooreminspektori Anatoli

"uvalovi poolt temale antud seaduslikku korraldust istuda politseiautosse, et sõita Tartu

Liikluspolitseisse õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks".

9. juuli 1997. a. otsusega karistas Tartu Maakohtu halduskohtunik V. Mõtsa HÕS §-s 143 sätestatud

rikkumise eest rahatrahviga, kuna "Viktor Mõts 05. 07. 97 kl 21.00-22.00 Tartu maakond Nina k,

olles alkoholijoobes sõiduautot juhtides tekitanud avarii, eiras politsei nooreminspektor A. "uvalovi

korraldust istuda politseiautosse, et sõita Tartu Liikluspolitseisse õiguserikkumise asjaolude

selgitamiseks.".

16. juulil 1997. a. esitas V. Mõts apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja

lõpetada asja menetlus, kuna puudub haldusõiguserikkumise sündmus. V. Mõts väitis, et

sündmuskohal viibis küll Koosa politseinooreminspektor A. "uvalov, kuid temaga ei olnud mingit

konflikti, mida saab kinnitada tunnistajana Ü. Peetso.

21. novembri 1997. a. otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu halduskohtuniku

9. juuli 1997. a. otsuse ja lõpetas asja menetluse. Ringkonnakohus leidis, et selles asjas puudub

haldusõiguserikkumise koosseis, kuna V. Mõtsi tegu - keeldumine vabatahtlikult politseiasutusse

tulekust - ei ole HÕS § 143 järgi kvalifitseeritav tegu. Ringkonnakohus leidis, et HÕS § 143 sätestab

vastutuse ainult sellise seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest, mis on antud politseiametniku või

abipolitseiametniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku korda kaitstes. Kui haldusõiguserikkuja

keeldub tulemast kaasa politseiametnikuga politseisse, ehkki HÕS § 232 kohaselt on

politseiametnikul õigus toimetada haldusõiguserikkuja politseisse, siis ei ole alust sellise keeldumise

kvalifitseerimiseks HÕS § 143 järgi.

15. detsembril 1997. a. esitas Tartu Politseiprefektuur kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada

Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Kassaator väidab, et ringkonnakohus on tõlgendanud kitsendavalt HÕS § 143. Selle sätte õigeks

tõlgendamiseks tuleb lähtuda HÕS §-dest 103 ja 232 ning Politseiseaduse §-st 13 lg 1.

Kirjalikus vastuses Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebusele väidab V. Mõts, et: ""uvalov mulle

autosse istumiseks mingit korraldust ei andnud. Seega ei rikkunud ma haldusõiguserikkumise

protokollis näidatud "uvalovi korraldust ning tegemist ei ole HÕS § 143 järgi kvalifitseeritava

teoga.". V. Mõts peab vastuses põhjendamatuks kassaatori väidet, et tema käitumine ründas avalikku

korda, s. h. ka politseiniku turvalisust.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on tõlgendanud kitsendavalt HÕS § 143, kus

sätestatakse vastutus politseiametniku või abipolitseiniku poolt oma kohustuse täitmisel avalikku

korda kaitstes antud seadusliku korralduse tahtliku eiramise eest, välja arvatud HÕS §-s 103 loetletud

juhud.

HÕS §-s 143 märgitud "avalikku korda kaitstes antud seaduslik korraldus" hõlmab ka HÕS §-s 232

sätestatud alusel antud korraldust haldusõiguserikkuja toimetamiseks politseisse

haldusõiguserikkumise tõkestamiseks, haldusõiguserikkuja isiku kindlakstegemiseks ja protokolli

koostamiseks.

Seaduse ebaõige kohaldamise tõttu kuulub ringkonnakohtu kasseeritud otsus tühistamisele ja

kassatsioonkaebus rahuldamisele.

Juhindudes HÕS §-dest 325 lg 1, 324 lg 1 p. 2 ning 311 lg 2 ja 4 , Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Tartu Politseiprefektuuri kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 1997. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr.

II-3õ-61/97 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Tartu Politseiprefektuurile kassatsioonikautsjon 422.50 ( nelisada kakskümmend

kaks krooni ja 50 senti).

Määrus jõustub teatavaks tegemisest 9. veebruaril 1998. a.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann