3-1-1-84-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue
Legislator headnote
AI generated3-1-1-84-97 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue
Full text
3-1-1-84-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 9. septembril 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert
Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue
kuu vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu 6. märtsi
1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud
vabadusekaotust kinnises vanglas.
D. P. tunnistati süüdi selles, et ta karistuse kandmise ajal X Vanglas tarvitas 27. jaanuaril 1997. a kella 21
paiku alkoholi. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas D. P. enda
süüdimõistmise põhjusel, et 27. jaanuaril 1997. a ei olnud ta veel teadlik kriminaalvastutuse kehtestamisest
alkoholi tarvitamise eest kinnipeetava poolt. Apellandi teades karistati sellise teo eest distsiplinaarkorras ja
teda paigutatigi 27. jaanuaril kartserisse alkoholi tarvitamise eest.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
29. aprilli 1997. a otsus ja D. P. mõisteti süüdistuses KrK § 1773 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise
tõttu.
Ringkonnakohus leidis, et ei ole kummutatud apellandi väide, et ta 27. jaanuaril 1997. a ei teadnud veel
vanglas alkoholi tarvitamise eest kriminaalvastutust kehtestava seaduse olemasolust. Tema teada vanglas
alkoholi tarvitamine toob kaasa distsiplinaarvastutuse. Vangla tingimustes ei ole seadusandluses toimuvad
muudatused kinnipeetavatele koheselt kättesaadavad ja seetõttu ei ole tõendatud kohtualuse tahtlus toime
panna kriminaalkorras karistatavat tegu.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuröri
asetäitja Feliks Saarevet. Protestis väidetakse, et 23. jaanuaril 1997. a teavitati kinnipeetavaid KrK § 1773
olemasolust ja kehtimahakkamisest järgmisel päeval ja seda tõendas kohtuistungil tunnistaja V. M. Protesti
kohaselt ei omavatki tähtsust see, kas D. P. oli isiklikult teavitatud uue kriminaalseaduse kehtima
hakkamisest, sest seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest ega kergenda seda. Kuriteo toimepanemise
hetkel D. P. teadis, et tema käitumine on ebaseaduslik ja ta tahtlikult pani toime õigusvastase teo.
Kokkuvõttes taotleb kassaator Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja
kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,
kes toetas protestis toodud seisukohti,
l e i d i s:
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega
kuulu tühistamisele.
Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a otsusega A. G. süüdistusasjas KrK § 1773
järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt, et seaduse avaldamise kohustusega kaasneb riigil ka
kohustus tagada avaldatud seaduste kättesaadavus.
Vanglas, kus isiku tegevusvabadus on piiratud, on piiratud ka kinnipeetavate võimalused tutvuda koheselt
avaldatud seadustega.
Käsitletavas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetavaid, sealhulgas D. P., oleks
teavitatud uuest seadusest enne 27. jaanuari 1997. a, millega alkoholi tarvitamine vanglas muutus
distsiplinaarüleastumisest kriminaalkorras karistatavaks teoks. Seega puudus D. P. subjektiivne tahe toime
panna kuritegu.
Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus D. P. õigeksmõistmises
KrK § 1773 järgi muutmata.
2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.
Otsus jõustub 9. septembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Peeter Vaher
Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe