Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-84-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.84.97.255 AI generated

3-1-1-84-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-84-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-84-97 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-84-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 9. septembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

D. P. õigeksmõistmises KrK § 1773 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 29. aprilli 1997. a otsusega mõisteti D. P. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati kuue

kuu vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Ida-Viru Maakohtu 6. märtsi

1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti üks aasta ja kolm kuud

vabadusekaotust kinnises vanglas.

D. P. tunnistati süüdi selles, et ta karistuse kandmise ajal X Vanglas tarvitas 27. jaanuaril 1997. a kella 21

paiku alkoholi. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas D. P. enda

süüdimõistmise põhjusel, et 27. jaanuaril 1997. a ei olnud ta veel teadlik kriminaalvastutuse kehtestamisest

alkoholi tarvitamise eest kinnipeetava poolt. Apellandi teades karistati sellise teo eest distsiplinaarkorras ja

teda paigutatigi 27. jaanuaril kartserisse alkoholi tarvitamise eest.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

29. aprilli 1997. a otsus ja D. P. mõisteti süüdistuses KrK § 1773 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise

tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et ei ole kummutatud apellandi väide, et ta 27. jaanuaril 1997. a ei teadnud veel

vanglas alkoholi tarvitamise eest kriminaalvastutust kehtestava seaduse olemasolust. Tema teada vanglas

alkoholi tarvitamine toob kaasa distsiplinaarvastutuse. Vangla tingimustes ei ole seadusandluses toimuvad

muudatused kinnipeetavatele koheselt kättesaadavad ja seetõttu ei ole tõendatud kohtualuse tahtlus toime

panna kriminaalkorras karistatavat tegu.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti Riigiprokuröri

asetäitja Feliks Saarevet. Protestis väidetakse, et 23. jaanuaril 1997. a teavitati kinnipeetavaid KrK § 1773

olemasolust ja kehtimahakkamisest järgmisel päeval ja seda tõendas kohtuistungil tunnistaja V. M. Protesti

kohaselt ei omavatki tähtsust see, kas D. P. oli isiklikult teavitatud uue kriminaalseaduse kehtima

hakkamisest, sest seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest ega kergenda seda. Kuriteo toimepanemise

hetkel D. P. teadis, et tema käitumine on ebaseaduslik ja ta tahtlikult pani toime õigusvastase teo.

Kokkuvõttes taotleb kassaator Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja

kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

kes toetas protestis toodud seisukohti,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega

kuulu tühistamisele.

Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 1997. a otsusega A. G. süüdistusasjas KrK § 1773

järgi rõhutab Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt, et seaduse avaldamise kohustusega kaasneb riigil ka

kohustus tagada avaldatud seaduste kättesaadavus.

Vanglas, kus isiku tegevusvabadus on piiratud, on piiratud ka kinnipeetavate võimalused tutvuda koheselt

avaldatud seadustega.

Käsitletavas kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetavaid, sealhulgas D. P., oleks

teavitatud uuest seadusest enne 27. jaanuari 1997. a, millega alkoholi tarvitamine vanglas muutus

distsiplinaarüleastumisest kriminaalkorras karistatavaks teoks. Seega puudus D. P. subjektiivne tahe toime

panna kuritegu.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. juuni 1997. a otsus D. P. õigeksmõistmises

KrK § 1773 järgi muutmata.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 9. septembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe