3-1-1-82-97 · Riigikohus

3-1-1-82-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. septembril 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. S. süüdistuses KrK § 133 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu A. S., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. S. mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 4. aprilli 1997. a otsusega KrK § 133 järgi ja teda karistati

rahatrahviga saja päevamäära ulatuses, so 2200 krooni.

A. S. tunnistati süüdi selles, et ta 17. aprillil 1996. a ebaseaduslikult tõstis välja elamispinnalt Tallinnas X

mnt N-N L. L-i, rikkudes Elamuseaduse § 63 sätteid.

Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses A. S. kaitsja vandeadvokaat Margus Fink leidis, et

süüdimõistetu teos puudub kuriteokoosseis. Kaitsja väite kohaselt elamispinnalt ebaseaduslik väljatõstmine

eeldab seda, et isik, kes ebaseaduslikult välja tõstetakse, omab õigusliku aluse selle eluruumi kasutamiseks.

L. L-il puudus õiguslik alus X mnt N-N eluruumi kasutamiseks. Veel leidis kaitsja, et linnakohtu otsus ei ole

motiveeritud ega vasta seetõttu kohtuotsusele seadusega esitatud nõuetele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 1997. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et omavoliline, Täitemenetluse seaduses sätestamata korras isiku ja tema vara

väljatõstmine moodustab KrK § 133 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu sõltumata sellest, kas

väljatõstetu kasutamisõigus vaidlusalusele elamispinnale oli lõppenud või mitte. Samuti leidis

ringkonnakohus, et Tallinna Linnakohtu 4. aprilli 1997. a otsus ei ole motiveerimata nagu väidab apellant,

vaid selles on toodud tõendid, mille alusel kohus tegi õige järelduse, et tegemist oli ebaseadusliku

elamispinnalt väljatõstmisega KrK § 133 mõttes.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse A. S. kaitsja

vandeadvokaat J. Leppik, kes jätkuvalt leiab juba apellatsioonkaebuses toodud motiividel, et A. S. teos

puudub kuriteokoosseis ja Tallinna Linnakohtu otsus ei vasta KrMK § 274 p 2 nõuetele. Veel märgitakse

kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kaitsja taotluse teostada võrdlev analüüs

KrK §-de 133 ja 188 tunnuste erinevuses, sest ainult erinevate kuriteokoosseisude võrdlemisega on õiguse

rakendamine kvaliteetne. Kassaator taotleb Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse

tühistamist ja A. S. õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse, kes ei toetanud kassatsioonkaebuses esitatud seisukohti,

l e i d i s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 1997. a otsus

on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

Ekslik on kassaatori väide, et kannatanul puudus õiguslik alus vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks.

L. L. kasutas Tallinnas X mnt N-N asuvat elamispinda 30. märtsil 1994. a sõlmitud eluruumi üürilepingu

alusel ja selle lepingu kehtivusajaks on 5 aastat. Tulenevalt eluruumi üürilepingust oli L. L. 17. aprillil

1996. a õiguslik alus kasutada nimetatud elamispinda. 29. juunil 1995. a müüs Tallinna Kesklinna Valitsus

vaidlusaluse elamispinna A. L., L. L. pojale. 17. jaanuaril 1996. a A. L. omakorda müüs selle elamispinna

A.S.

Seoses nende tsiviilõiguslike tehingutega tekkis vaidlus L. L. sõlmitud üürilepingu kehtivuse üle ja

19. veebruaril 1996. a esitas süüdimõistetu A. S. hagi Tallinna Linnakohtule L. L. ja A. L. vastu nende

väljatõstmiseks eluruumist Tallinnas X mnt N-N ilma teist eluruumi vastu andmata. Seega tunnistas A. S., et

tema ning L. vahel on õiguslik vaidlus eluruumi kasutamise üle, mida ta asus õigesti kohtu kaudu lahendama.

Tallinna Linnakohtu 14. mai 1996. a otsusega nimetatud hagi rahuldati ja tunnistati L. L. eluruumi X mnt N-

N kasutamise õiguse kaotanuks. Kuid 17. aprillil 1996. a, ajal mil vaidlus oli kohtus veel lahendamata,

otsustas A. S. ise L. L. ja tema vara vaidlusalusest eluruumist välja tõsta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et elamispinnalt väljatõstmine on ebaseaduslik kui seda tehakse

ilma õigusliku aluseta. Ainukeseks õiguslikuks aluseks isiku väljatõstmiseks elamispinnalt Eesti Vabariigis on

jõustunud kohtuotsus. Ilma jõustumata kohtuotsuseta väljatõstmine on omavoliline ning vastuolus ka

Elamuseaduse sätetega. Elamuseaduse § 63 kohaselt lahendavad elamuvaidlusi vastavalt

tsiviilseadusandlusele kohus ja teised selleks volitatud riigiorganid. Elamispinnalt väljatõstmist reguleerib

aga Täitemenetluse seadustik, kus määratakse kindlaks nii nõudja kui väljatõstetava õigused ja kohustused.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega ka selles osas, et Tallinna Linnakohtus

ei esinenud kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, mis oleksid takistanud kriminaalasja igakülgset,

täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Asjakohane ei ole kassaatori väide, et apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta võrdleva analüüsi KrK §-de

133 ja 188 tunnuste erinevuses. Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ta jõudis järeldusele, et

kohtualuse tegevus tuleb kvalifitseerida KrK § 133 järgi ning puudub vajadus motiveerida, miks tema

tegevus ei sisalda mõnes teises kriminaalkoodeksi eriosa paragrahvis ettenähtud kuriteokoosseisu. Riigikohtu

kriminaalkolleegium lisab siinjuures seda, et KrK §-d 133 ja § 188 kaitsevad erinevaid õigushüvesid ja

ebaseaduslik väljatõstmine on spetsiifiline erinorm omavoli suhtes.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. mai 1997. a otsus A. S. süüdistusasjas jätta

muutmata.

2. A. S. kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 2. septembril 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher