3-2-1-89-97 · Riigikohus

3-2-1-89-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. septembril 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, E. Roosipuu

esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. augustil 1997. a.

Erika Roosipuu kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli

1997. a. otsuse AS-i A. P. & Co hagis Erika Roosipuu vastu 40 772 krooni saamiseks.

Hagiavalduses Lääne-Viru Maakohtule palus AS A. P. & Co, juhindudes TsK §-dest 360, 448, 4, 138,

146, 153 ja 154, mõista E. Roosipuult välja 40 772 krooni ja kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja tööettevõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus hankima hagejale kaks

stantsi. 10. juulil 1992. a. maksis hageja kostjale stantside hankimiseks 50 288 krooni 20 senti. Raha

maksti valuutas - 3 680 USD ja 544 CAD. Kostja lepingut ei täitnud ning tema seletuste kohaselt sai

ta Moskvas valuuta vahetamisel "rahanuku", mille tõttu kaotas 40 772 krooni. Kriminaalasjas

mõisteti kostja süüdi omavolis ja temalt mõisteti välja rahasumma, mis jäi tema kätte pärast

ebaõnnestunud rahavahetust.

Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 40 772 krooni ja riigilõivu. Otsuse kohaselt

tegutses kostja hooletult, vahetades raha mitte pangas,vaid teise isiku vahendusel eraisikute käest.

TsK § 360 kohaselt on tööettevõtja kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt temale

usaldatud vara säilimise tagamiseks ja ta kannab vastutust igasuguse hooletuse eest, mis tõi kaasa

selle vara kaotsimineku või kahjustamise.

Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti asunud seisukohale, et poolte vahel oli tegemist

tsiviilõigusliku lepingu, mitte töösuhtega, kuna komandeerimistunnistuse andmine ja raha maksmine

komandeerimiskulude katteks ei muuda pooltevahelisi suhteid töösuhteks. Pealegi võib

lähetuskulusid hüvitada ka tööettevõtjale. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et tegemist oli

kostjapoolse hooletusega ja sellest tulenevalt tema tsiviilõigusliku vastutusega. Asjaolu, et kostja

otsustas raha vahetada ebaseaduslikul teel, mille tulemusena kaotas osa tellija varast, ei vabasta teda

vastutusest. Kostja viited raha vahetanud isiku tegevusele ja seoses sellega tema tegevuse

hindamiseks TsK §-de 175, 228 ja 360 alusel ei ole arvestatavad. Pealegi puuduvad asjas kostja

väiteid kinnitavad tõendid.

Kassatsioonkaebuses palub E. Roosipuu tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

ja protsessiõiguse normi. Kohus on ekslikult pidanud pooltevahelisi suhteid tööettevõtulepinguks.

Hageja andis kostjale komandeerimistunnistuse ja maksis raha komandeerimiskulude katteks, mis ei

ole omane tööettevõtulepingule, kus tasu makstakse reeglina peale kogu töö üleandmist. Peale selle

tuli seadmete ostu-müügileping sõlmida hageja nimel. Seega tuli kostjal tegutseda hageja nimel ja

arvel, mistõttu oli tegemist käsunduslepinguga. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei

arvesta ja lükkab tagasi tõendid, mis osundasid käsunduslepingule poolte vahel.

Vastustaja kaebusega ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.

Kassaator viitab kaebuses asjaolule, millele ta esimese ega teise astme kohtus ei ole viidanud, leides,

et poolte vahel tekkinud õigussuhet tuleb käsitleda käsundina. Vastustaja leiab, et kohus on nõude ja

sellele esitatud vastuväidete ning asjas olevate tõendite põhjal õigesti kohaldanud materiaalõiguse

norme ega ole rikkunud protsessiõiguse normi.

Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada ja ringkonnakohtu

otsuse tühistada, kuna tegemist ei olnud tööettevõtuga.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on kahju väljamõistmise osas õige, kuid tehingule antud

õiguslik kvalifikatsioon ei ole õige. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus

on faktilised asjaolud tuvastanud ja asjas ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda ega muuta

tõenditele antud hinnangut.

Kassaator väidab õigesti, et kohus on andnud vaidlusalusele õigussuhtele ebaõige kvalifikatsiooni.

Ringkonnakohtu seisukoht, et poolte vahel oli tsiviilõiguslik, mitte tööõiguslik vahekord, on õige.

Pooltevahelisi suhteid ei ole aga õige käsitleda tööettevõtuna, sest TsK § 355 kohaselt on tööettevõtja

tööettevõtulepingu järgi kohustatud tellija ülesandel tegema lepinguga kindlaksmääratud töö kas

tellija materjalist või siis omast materjalist. Nõnda on tööettevõtulepingu objektiks töö, mille

tööettevõtja peab lepingu täitmiseks tellijale üle andma. Tavaliselt on töö, mille tegemine on

tööettevõtja kohustuseks kas asja valmistamine või remontimine või teenustöö tegemine. Käsilolevas

vaidluses pidi kostja hagejale hageja raha eest ostma kaks stantsi. Olenemata sellest, et pooled

pealkirjastasid lepinguteksti tööettevõtulepinguna on selle objektiks juriidilised teod. Volinik (kostja)

pidi sõlmima volitaja (hageja) nimel ostu-müügilepingu, mille eest tasub volitaja (tellija). Hageja

andis volinikule lepingu objektiks oleva tehingu tegemiseks raha ja selle raha kasutamise eest kandis

vastutust kostja. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja oli süüdi lepingu täitmatajätmises ja hageja

raha kaotsiminekus, mistõttu ta peab hagetava summa hagejale hüvitama. See kohtu järeldus on

kooskõlas käsunduslepingut reguleerivate sätetega. TsK § 397 p. 4 kohaselt on volinik kohustatud

hüvitama volitajale voliniku süül tekitatud kahju.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 1997. a. otsus muuta vaidluse õigusliku

kvalifikatsiooni osas ja hagi rahuldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses märgitud alusel.

Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Erika Roosipuule 21. mail 1997. a. tasutud kautsjon 407 (nelisada seitse) krooni 30

senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, A. Kull