3-2-1-89-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, E. Roosipuu esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. augustil 1997. a.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-89-97 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, E. Roosipuu esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. augustil 1997. a.
Full text
3-2-1-89-97
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 2. septembril 1997. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, E. Roosipuu
esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 25. augustil 1997. a.
Erika Roosipuu kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli
1997. a. otsuse AS-i A. P. & Co hagis Erika Roosipuu vastu 40 772 krooni saamiseks.
Hagiavalduses Lääne-Viru Maakohtule palus AS A. P. & Co, juhindudes TsK §-dest 360, 448, 4, 138,
146, 153 ja 154, mõista E. Roosipuult välja 40 772 krooni ja kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt
sõlmisid hageja ja kostja tööettevõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus hankima hagejale kaks
stantsi. 10. juulil 1992. a. maksis hageja kostjale stantside hankimiseks 50 288 krooni 20 senti. Raha
maksti valuutas - 3 680 USD ja 544 CAD. Kostja lepingut ei täitnud ning tema seletuste kohaselt sai
ta Moskvas valuuta vahetamisel "rahanuku", mille tõttu kaotas 40 772 krooni. Kriminaalasjas
mõisteti kostja süüdi omavolis ja temalt mõisteti välja rahasumma, mis jäi tema kätte pärast
ebaõnnestunud rahavahetust.
Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 40 772 krooni ja riigilõivu. Otsuse kohaselt
tegutses kostja hooletult, vahetades raha mitte pangas,vaid teise isiku vahendusel eraisikute käest.
TsK § 360 kohaselt on tööettevõtja kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt temale
usaldatud vara säilimise tagamiseks ja ta kannab vastutust igasuguse hooletuse eest, mis tõi kaasa
selle vara kaotsimineku või kahjustamise.
Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on maakohus õigesti asunud seisukohale, et poolte vahel oli tegemist
tsiviilõigusliku lepingu, mitte töösuhtega, kuna komandeerimistunnistuse andmine ja raha maksmine
komandeerimiskulude katteks ei muuda pooltevahelisi suhteid töösuhteks. Pealegi võib
lähetuskulusid hüvitada ka tööettevõtjale. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et tegemist oli
kostjapoolse hooletusega ja sellest tulenevalt tema tsiviilõigusliku vastutusega. Asjaolu, et kostja
otsustas raha vahetada ebaseaduslikul teel, mille tulemusena kaotas osa tellija varast, ei vabasta teda
vastutusest. Kostja viited raha vahetanud isiku tegevusele ja seoses sellega tema tegevuse
hindamiseks TsK §-de 175, 228 ja 360 alusel ei ole arvestatavad. Pealegi puuduvad asjas kostja
väiteid kinnitavad tõendid.
Kassatsioonkaebuses palub E. Roosipuu tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks
läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse
ja protsessiõiguse normi. Kohus on ekslikult pidanud pooltevahelisi suhteid tööettevõtulepinguks.
Hageja andis kostjale komandeerimistunnistuse ja maksis raha komandeerimiskulude katteks, mis ei
ole omane tööettevõtulepingule, kus tasu makstakse reeglina peale kogu töö üleandmist. Peale selle
tuli seadmete ostu-müügileping sõlmida hageja nimel. Seega tuli kostjal tegutseda hageja nimel ja
arvel, mistõttu oli tegemist käsunduslepinguga. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei
arvesta ja lükkab tagasi tõendid, mis osundasid käsunduslepingule poolte vahel.
Vastustaja kaebusega ei nõustu ning leiab, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.
Kassaator viitab kaebuses asjaolule, millele ta esimese ega teise astme kohtus ei ole viidanud, leides,
et poolte vahel tekkinud õigussuhet tuleb käsitleda käsundina. Vastustaja leiab, et kohus on nõude ja
sellele esitatud vastuväidete ning asjas olevate tõendite põhjal õigesti kohaldanud materiaalõiguse
norme ega ole rikkunud protsessiõiguse normi.
Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada ja ringkonnakohtu
otsuse tühistada, kuna tegemist ei olnud tööettevõtuga.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on kahju väljamõistmise osas õige, kuid tehingule antud
õiguslik kvalifikatsioon ei ole õige. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus
on faktilised asjaolud tuvastanud ja asjas ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda ega muuta
tõenditele antud hinnangut.
Kassaator väidab õigesti, et kohus on andnud vaidlusalusele õigussuhtele ebaõige kvalifikatsiooni.
Ringkonnakohtu seisukoht, et poolte vahel oli tsiviilõiguslik, mitte tööõiguslik vahekord, on õige.
Pooltevahelisi suhteid ei ole aga õige käsitleda tööettevõtuna, sest TsK § 355 kohaselt on tööettevõtja
tööettevõtulepingu järgi kohustatud tellija ülesandel tegema lepinguga kindlaksmääratud töö kas
tellija materjalist või siis omast materjalist. Nõnda on tööettevõtulepingu objektiks töö, mille
tööettevõtja peab lepingu täitmiseks tellijale üle andma. Tavaliselt on töö, mille tegemine on
tööettevõtja kohustuseks kas asja valmistamine või remontimine või teenustöö tegemine. Käsilolevas
vaidluses pidi kostja hagejale hageja raha eest ostma kaks stantsi. Olenemata sellest, et pooled
pealkirjastasid lepinguteksti tööettevõtulepinguna on selle objektiks juriidilised teod. Volinik (kostja)
pidi sõlmima volitaja (hageja) nimel ostu-müügilepingu, mille eest tasub volitaja (tellija). Hageja
andis volinikule lepingu objektiks oleva tehingu tegemiseks raha ja selle raha kasutamise eest kandis
vastutust kostja. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja oli süüdi lepingu täitmatajätmises ja hageja
raha kaotsiminekus, mistõttu ta peab hagetava summa hagejale hüvitama. See kohtu järeldus on
kooskõlas käsunduslepingut reguleerivate sätetega. TsK § 397 p. 4 kohaselt on volinik kohustatud
hüvitama volitajale voliniku süül tekitatud kahju.
Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium
o t s u s t a s:
Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. aprilli 1997. a. otsus muuta vaidluse õigusliku
kvalifikatsiooni osas ja hagi rahuldada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses märgitud alusel.
Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Tagastada Erika Roosipuule 21. mail 1997. a. tasutud kautsjon 407 (nelisada seitse) krooni 30
senti.
Eesistuja J. Odar
Liikmed: H. Jõks, A. Kull