3-1-1-79-97 · Riigikohus

3-1-1-79-97

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. augustil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

I. B. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Ida-Viru Maakohtu 5. märtsi 1997. a otsusega tunnistati I. J. ja I. B. süüdi selles, et nad koos A. G. 3. augustil

1996. a kella 03.30-04.00 paiku X maakonnas X trahteris pärast R. R. ja M. K.vahel toimunud kaklust

nõudsid M. K. 5000 USA dollarit kakluse ning R. R. kehavigastuste tekitamise eest. Kui M. K. oli raha

maksmisest keeldunud, ähvardasid süüdistatavad ta tappa. 4. augustil 1996. a Kohtla-Järvel kaupluse X

juures toimunud taaskohtumise ajal kordasid süüdistatavad nõudmist maksta 5000 USA dollarit, kusjuures

I. B. lõi M. K. tühja 0,5 liitrise plastmasspudeliga vastu pead ning ähvardas raha mittemaksmise korral

kannatanu tappa. 18. augustil 1996. a X trahteri autoparklas toimunud kohtumisel andis M. K. I. J. ja I. B.üle

500 USA dollarit. Süüdistatavad kohustasid kannatanut maksma veel 2000 dollarit.

Ajavahemikul veebruarist 1996. a kuni 13. augustini 1996. a külastas I. B. koos tuvastamata isikuga kaheksal

korral G. F. tema elukohas X linnas X tn N-N, ähvardas kasutada viimase suhtes vägivalda, nõudis G. F.

3000 USA dollari maksmist võla katteks V. R., kellelt G. F. oli saanud 2000 dollarit. Kokkuleppe kohaselt

pidanuks G. F. V. R-le võla tagastama 18. jaanuariks 1996. a.

Ida-Viru Maakohus tunnistas I. J. süüdi M. K. raha väljapressimine episoodis KrK § 142 lg 3 p 3 järgi ja

karistas teda vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks kinnises vanglas.

I. B. esitatud süüdistuse sama episoodi eest mõisteti ta süüdi KrK § 142 lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega üheks aastaks ja kaheksaks kuuks kinnises vanglas. I. B. KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4

järgi esitatud süüdistuses, mis käsitles raha väljapressimist G. F., mõistis maakohus ta õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Maakohtu järelduste vaidlustamiseks esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru abiprokurör I. Kirsipuu, kes taotles

I. B. süüditunnistamist ka G. F. suhtes toimepandud väljapressimises, kuritegude ümberkvalifitseerimist

sellele vastavalt KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 järgi ja karmimat karistust. Ka I. J. taotles ta rangemat

karistust.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi istungil esinenud Riigiprokuratuuri prokurör E. Kungla toetas

protestis väljendatud õiguslikku hinnangut, taotledes I. B. karistuseks nelja aastat vabadusekaotust ja I. J.

kolme aastat vabadusekaotust.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1997. a otsusega rahuldati protest osaliselt.

I. B. poolt toimepandu kvalifitseeriti KrK § 142 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks kaks aastat

vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäeti Ida-Viru Maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium andis uue õigusliku hinnangu I. B. poolt kannatanu G. F. suhtes

toimepandu kohta - ei nõustutud maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et toimingud, mis leidsid aset

G. F., V. R. ja I. K. vahel, kujutavad endast tsiviilõiguslikku suhet ja selline suhe ei ole kriminaalkorras

karistatav. Kolleegium leidis, et I. B. tegevuses on KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo - omavoli-

koosseis, kuid, kuna protestis ei taotletud kohtualuse I. B. teo kvalifitseerimist nimetatud paragrahvi järgi,

tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata. Karistusi pidas Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium KrK

§ 63 sätestatud põhimõtetele vastavaiks.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi nende järeldustega, mis käsitlevad KrK § 188 kohaldamise

protsessuaalseid takistusi ja selle sätte rakendamata jätmist, ei nõustunud riigiprokuratuuri prokurör

E. Kungla oma kassatsioonprotestis.Ta on seisukohal, et I. B. süüdimõistmiseks KrK § 188 järgi

menetlusnormidest tulenevaid takistusi ei olnud ja kuriteokoosseisu olemasolu tõttu jättis apellatsioonikohus

põhjendamatult kohaldamisele kuulunud kriminaalseaduse kohaldamata. Kassaator taotleb Viru

Ringkonnakohtu 7. mai 1997. a otsuse osalist tühistamist ja vaidlustatud osas asja saatmist uueks

arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.

I. B. on oma kassatsioonkaebuses seisukohal, et prokuröri protest on põhjendamatu ja et ta oleks

soovinudvaidlustada kogu süüdistusasja, kuid ebajärjekindla õigusabi tõttu jäi see võimalus tal ära.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas

kassatsioonprotesti I. B. põhjendamatut õigeksmõistmist käsitlevas osas ja leidis, et kassatsioonkaebus on

põhjendamatu,

t u v a s t a s:

I. B. osavõtul toimepandud väljapressimise, milles kannatanuks oli M. K., on apellatsioonikohus õigesti

kvalifitseerinud kuriteona KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. Vägivallaga ähvardamise tunnuse lisandumise

tõttu on vastavalt korrigeeritud ka talle mõistetud karistust.

Põhjendamatult on aga jõutud I. B. rehabiliteerivatele seisukohtadele seoses ta ebaseadusliku tegevusega,

mis seisnes raha korduvas nõudmises G. F. Selle tegevuse tunnuseid hinnates on Ida-Viru Maakohus oma

5. märtsi 1997. a otsuses leidnud, et I. B. on võtnud osa tsiviilõiguslike suhete lahendamisest ja tema

käitumises kuriteokoosseis puudub. Sama tegevuse hindamisel on Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium oma 7. mai 1997. a otsuses jõudnud järeldusele, et I. B. käitumine oli kuriteoline KrK

§ 188 mõttes, kuid põhjusel, et prokuröri protestis sellist õiguslikku hinnangut I. B. käitumisele ei taotletud,

tuleb maakohtu otsus selles osas jätta muutmata.

Seoses kohtuotsustes avaldunud vastuoluga peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada

järgmist.

AKKS § 37 mõtte kohaselt ei ole ringkonnakohtu otsusega esimese astme kohtu otsuse tühistamise või

muutmise puhul ühelgi menetlusosalisel takistusi tühistatud või muudetud osas süüdistuse muutunud

konstruktsiooni vaidlustamiseks kassatsiooni korras, olenemata sellest, kas ta eelnevalt apellatsioonkaebust

või -protesti on esitanud.

Nii esimese kui ka teise astme kohus on lugenud tõendatuks, et G. F. raha kättesaamiseks on I. B.

rakendanud sihipärast survet tegelikust võlast suurema summa kättesaamiseks. See tegevus on kaetud

eeluurimisel I. B. esitatud süüdistuse formulatsiooniga. Seega teo toimepanemine on mõlemas kohtulahendis

tuvastatuks loetud, vaidlus on kestnud teole antava õigusliku hinnangu üle.

Apellatsioonprotestis käsitles prokurör I. B. tegevuse seda osa väljapressimisena KrK § 142 lg 2 p-de 1, 2, 3

ja 4 järgi, apellatsioonikohus hindas kannatanu G. F. suhtes toimepandut omavolina KrK § 188 järgi.

Ringkonnakohus ei väljunud asja läbivaatamisel AKKS § 20 lg 1 sätestatud kriminaalasja apellatsioonikorras

läbivaatamise piiridest. AKKS § 32 lg 3 p 2 järgi ei olnud apellatsioonikohtul takistusi põhjendatud

järelduste tegemiseks, kuna prokuröri protesti olemasolul võib ta tühistada esimese astme kohtu

õigeksmõistva otsuse ja teha süüdimõistva otsuse. Ringkonnakohtu järeldus, et tal puudus võimalus

maakohtu otsuse korrigeerimiseks, on sisulises vastuolus veel ka AKKS § 19 mõttega, mille kohaselt

juhindub ta apellatsioonikohtu istungi läbiviimisel kehtiva kriminaalmenetluse seaduse sätetest, mis

käsitlevad menetlust esimese astme kohtus.

Kuna AKKS kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste loetelu ei täienda ega konkretiseeri, tuleb

apellatsioonikohtul juhinduda KrMK § 263 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 nõuetest ja lahendada muuhulgas küsimused

selle kohta, kas on toimunud tegu, milles kohtualust süüdistatakse; kas selle teo pani toime kohtualune; kas

see tegu sisaldab kuriteokoosseisu ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette

nähtud.

Need küsimused apellatsioonikohus küll lahendas, kuid lõppjäreldusteks oma seisukohti ei arendanud

põhjusel, mis ei tulene menetlusseaduste sisust.

Käsitletud asjaoludel juhindudes AKKS § 63 p 2, § 64 p 2 ja § 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1997. a otsus osas, millega jäeti

muutmata Ida-Viru Maakohtu 5. märtsi 1997. a otsus I. B. õigeksmõistmises.

2. Saata kriminaalasi arutamiseks samasse ringkonnakohtusse teises kohtukoosseisus.

Otsus jõustub 19. augustil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg , Jüri Rätsep