3-1-1-74-97 · Riigikohus

3-1-1-74-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. augustil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Bogdan Mazurkevitði süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 101 p 2; § 108 lg 2 p 4; § 113; § 139 lg 2 p-de

1, 2 ja 3; § 140 lg 2 p-de 2 ja 3; § 141 lg 1; § 172 lg 2; § 195 lg-te 2 ja 3 ning § 207 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Mazurkevitð oli Tartu Linnakohtu 9. detsembri 1996. a otsusega tunnistatud süüdi:

KrK § 108 lg 2 p 4 järgi ja karistatud neljaaastase vabadusekaotusega;

KrK § 140 lg 2 p 2 järgi ja karistatud üheaastase vabadusekaotusega;

KrK § 172 lg 2 järgi ja karistatud üheaastase vabadusekaotusega;

KrK § 195 lg 2 järgi ja karistatud kaheaastase vabadusekaotusega;

KrK § 195 lg 3 järgi ja karistatud kolmeaastase vabadusekaotusega;

KrK § 207 lg 1 järgi ja karistatud kaheaastase vabadusekaotusega.

Liites KrK § 40 alusel mõistetud karistused osaliselt, mõisteti B. Mazurkevitðile kuritegude kogumi

eest lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Süüdistuses KrK § 15 lg 2 - § 101 p 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi mõisteti B. Mazurkevitð

õigeks. Süüdistuses KrK § 113 järgi lõpetati kriminaalasja menetlus KrMK § 5 lg 1 p 6 alusel.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsusega, tuginedes AKKS §-le 33 ja

§ 39 lg 3 p-le 8, tühistati Tartu Linnakohtu 9. detsembri 1996. a otsus B. Mazurkevitði süüdistusasjas

ning kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule alates kohtu alla andmise

staadiumist. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nentis, et kuna B. Mazurkevitð on eeluurimisel

sõnaselgelt taotlenud ukrainakeelset tõlget ja seda võimaldatud ei ole, siis ei ole võimaldatud tal

kriminaalmenetluses realiseerida ühte oma põhiõigust.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsuse peale on esitanud

kassatsioonkaebuse B. Mazurkevitði kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Margus Mets ja

kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

Kaitsja kassatsioonkaebuses vaidlustatakse seda, et Tartu Linnakohtu 9. detsembri 1996. a otsus

tühistati täies ulatuses. Kaitsja leiab, et selle kohtuotsusega B. Mazurkevitði õigeksmõistmist KrK §

15 lg 2 - § 101 p 2 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, samuti kriminaalasjas menetluse lõpetamist

süüdistuses KrK § 113 järgi ei ole keegi vaidlustanud ja seega on ringkonnakohus linnakohtu 9.

detsembri 1996. a otsuse täies ulatuses tühistamisega väljunud apellatsiooni piiridest. Kaitsja rõhutab

ka seda, et ringkonnakohtu poolt linnakohtu otsuse täies ulatuses tühistamine toob kaasa

kriminaalmenetluse põhjendamatu pikenemise ja on seetõttu vastuolus Euroopa Inimõiguste

Konventsiooni artiklis 6 sätestatud põhimõttega, et kohtuasju tuleb arutada mõistliku aja jooksul.

Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsuse

osalist tühistamist ja Tartu Linnakohtu 9. detsembri 1996. a otsuse tühistamist vaid B. Mazurkevitðit

süüdimõistvas osas.

Kassatsioonprotestis taotletakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a

otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist apellatsioonikorras uueks arutamiseks samale kohtule.

Protestis mööndakse, et B. Mazurkevitð on eeluurimise algstaadiumis tõepoolest keeldunud ütluste

andmisest ilma ukrainakeelse tõlgita. Kahe päeva pärast aga on B. Mazurkevitð kinnitanud, et

esitatud süüdistus on talle arusaadav ja lisanud ülekuulamisprotokolli omakäeliselt vene keeles, et

protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi õigesti ning on venekeelse tõlgi poolt ette loetud.

Erinevalt ringkonnakohtu seisukohast ei loeta protestis B. Mazurkevitði õiguste ahistamiseks seda, et

"ukaina keele tõlki pole KrK § 173 ja § 175 korras hoiatatud ja protokollist pole võimalik tema nime

välja lugeda ning puudub ka tema allkiri". Seda seisukohta põhjendatakse kõigepealt asjaoluga, et

läbiviidud uurimistoimingud on eranditult toimunud kaitsja osavõtul. Teiseks märgitakse protestis, et

B. Mazurkevitð on kinnitanud uurimistoimingute õigsust omakäeliselt vene keeles. Ning kolmandaks

märgitakse protestis, et "ukrainakeelne tõlk oli ka uurimise ajal enne B. Mazurkevitði süüdistatavana

ülekuulamist hoiatatud KrK § 173, § 175 järgi / I kd tl 276-277/".

Protestis osutatakse sellele, et seadusandja, sätestades kohtute seaduse § 5 lg-s 2 õiguse esineda

kohtus emakeeles või omal valikul muus keeles, mida vallatakse, ei ole lahti mõtestanud emakeele

mõistet - " kas ta on kodune keel, ema poolt või koolis õpetatud keel või hoopis keel mida valdas

isa." Kassaator rõhutab, et B. Mazurkevitð on valinud uurimisorganite ja kohtuga suhtlemiseks vene

keele, mille piisavat osakust on ta uurimistoimingutes ning kohtule adresseeritud kirjades kinnitanud.

Protestis märgitakse samuti, et linnakohtu istungil kinnitas kohtualune vene keele oskust ega

taotlenud ukrainakeelset tõlki ning alles ringkonnakohtu istungil - olles sisulistes raskustes prokuröri

küsimustele vastamisel - taotles ta ukrainakeelset tõlget.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri

seletuse, milles taotleti nii kassatsioonkaebuse kui ka -protesti rahuldamist,

l e i d i s :

Vastavalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIK) artikli 6 punktile 3 "e" on süüdistataval õigus

kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei valda kohtumenetluse keelt või ei suuda end selles väljendada.

Selle inimõigusega tagatakse süüdistatavale adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust ning

seeläbi - aus kohtumenetlus. EIK tekstist ega ka mitte Strasbourg'i Kohtu praktikast ei tulene, et

süüdistatavale tuleks obligatoorselt tagada emakeelne tõlge. EIK artikli 6 punkti 3 "e" nõuded on

täidetud, kui tõlgi vahendusel on tagatud süüdistatava piisavalt adekvaatne arusaamine

kohtumenetluse käigust.

Kohtute seaduse § 5 lg-s 2 ja KrMK § 16 lg-s 2 sätestatakse süüdistatavale õigus osaleda

kriminaalmenetluses tõlgi vahendusel kas emakeeles või muus keeles mida ta valdab.

Arvestades EIK artikli 6 punktiga 3 "e" seoses öeldut, pole alust kohtute seaduse § 5 lg-s 2 ja KrMK

§ 16 lg-s 2 sätestatut tõlgendada selliselt, et süüdistatava emakeel peab kindlasti prevaleerima muude

keelte ees, mida ta valdab ja et süüdistatav võiks tõlkekeelt valida täiesti omal äranägemisel kõigi

keelte hulgast mida ta enda arvates valdab. Seega juhtudel, mil õiguskaitseasutuste veendumuse

kohaselt süüdistatav ei valda emakeelt piisavalt, tuleb valida selline tõlkekeel, mida süüdistatav

valdab.

Kõnealuse inimõiguse tagamisel süüdistatavale tuleb õiguskaitseasutustel arvestada ka teise - EIK

artikli 6 punktis 1 sätestatud põhiõigusega - kohtumenetlusega mõistliku aja jooksul. See tähendab, et

juhtudel, mil süüdistatav valdab mitut keelt, on õiguskaitseasutustel - tagamaks kohtumenetlus

mõistliku aja jooksul - õigus ja kohustus kehtestada süüdistatavale tõlkekeeleks neist kättesaada -

vaim - keel, mis on suhteliselt enamlevinud, mille tõlkekvaliteet on lihtsamini kontrollitav ja mida

valdavad tõlgid on vajadusel - näiteks taandamise korral - lihtsamini asendatavad.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et B. Mazurkevitð valdab piisavalt vene keelt ulatuses, mis

võimaldab tal adekvaatse arusaamise kriminaalmenetluse käigust. Kriminaalmenetluse erinevatel

etappidel on B. Mazurkevitð vene keeles omakäeliselt kirjutatud avaldustega korduvalt pöördunud

õiguskaitseasutuste poole. Samuti on ta kriminaalmenetluse vältel oma allkirjaga korduvalt

kinnitanud arusaamist venekeelsest tõlkest. Samal ajal on ringkonnakohtu istungil esinenud tõlk

väitnud, et B. Mazurkevitðil on psüühiliselt raske rääkida ukraina keeles ja et temaga ukrainakeelne

suhtlemine on takistatud ( kriminaaltoimiku II kd, tl 281).

Arvestades eeltoodut leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et B. Mazurkevitðile

kriminaalmenetluses venekeelse tõlke tagamisega ei ole tema suhtes rikutud ei (EIK) artikli 6 punktis

3 "e" sätestatud inimõigust ega ka mitte KrMK § 16 lg-s 2 sätestatut. Sellest tulenevalt ei ole antud

juhul tegemist AKKS § 39 lg 2 p-s 8 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega ning

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsus tuleb tühistada ja prokuröri

protest rahuldada.

Kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus, sest AKKS § 33 mõtte kohaselt tuleb

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tuvastamisel tühistada kohtuotsus tervikuna ja saata

kriminaalasi täies ulatuses uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le 2, § 64 p-le 2 ja § 65 lg-le 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsus Bogdan Mazurkevitði

süüdistusasjas ja saata kriminaalasi apellatsioonikorras arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada, kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 12. augustil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg

Jüri Rätsep