3-1-3-23-97 · Riigikohus

3-1-3-23-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. augustil 1997.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil H.B. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks läbi kriminaalasja

H.B. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

H.B. mõisteti Järva Maakohtu 17. detsembri 1996. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning

teda karistati vabadusekaotusega 2 aastat ja 3 kuud kinnises vanglas.

H.B. tunnistati süüdi selles, et ta ajavahemikul 30. mai - 26. juuni 1996. a pani koos K.L-ga toime seitse

salajast vargust. Muuhulgas tungisid nad ööl vastu 30. maid 1996. a sisse T linnas R t. xx asuva elamu

keldriruumi ja varastasid V.Š-le kuuluvad kaks jalgratast väärtusega 2300 krooni ja 1200 krooni.

Kohtuotsusega mõisteti H.B-lt ning K.L-lt solidaarselt V.Š. kasuks 3500 krooni.

Apellatsioonkaebuses taotles H.B. talle mõistetud karistuse vähendamist ning hagisumma vähendamist, kuna

ta on ühe varastatud jalgratta üle andnud politseile.

Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 1997. a otsusega jäeti vaidlustatud kohtuotsus muutmata, apellatsioon

aga rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et mõistetud karistus vastab toimepandud kuritegude laadile ja

raskusele ning H.B. isikule. Tsiviilhagi osas märkis ringkonnakohus, et varastatu tagastamise korral pärast

kohtuotsuse tegemist tuleb sisse nõutava rahalise hüvise suurust muuta kohtuotsuse täitmise staadiumis.

Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb H.B. kõigi eelnimetatud kohtulahendite tühistamist ning

tsiviilhagi vähendamist, kuna apellatsioonikohtu käsutuses olid tõendid, mis kinnitavad, et ta on ühe jalgratta

tagastanud kannatanu V.Š-le.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri, kes

taotles jätta kohtuotsused muutmata ning avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldamata,

l e i d i s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Järva Maakohtu otsuse tegemise ajaks 17. detsembril 1996. a ei olnud

kannatanu V.Š-le kahju hüvitatud ning seetõttu kohus õigesti rahuldas tema poolt esitatud tsiviilhagi täies

ulatuses. Samuti on asja materjalides kinnitus selle kohta, et 24. detsembril 1996. a on kannatanu saanud

kätte ühe, sinist värvi kokkupandava jalgratta /t.l. 265/. Sisuliselt on H.B. juba enne kriminaalasja

apellatsiooni korras läbivaatamist asunud esimese astme kohtu otsust kahju hüvitamise osas täitma. Vastavalt

Täitemenetluse seadustiku § 35 lg 1 p 4 sätetele lõpetatakse täitemenetlus sissenõudja tõestatud allkirja

esitamisel selle kohta, et võlgnik on lahendi täitnud. Seega võivad dokumendid kohtulahendi täitmisest olla

täitemenetluse lõpetamise, mitte aga osaliselt täidetud kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari 1997. a otsus H.B. suhtes jätta muutmata,

avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 5. augustil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep