Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-72-97 ECLI:EE:RK:1997:3.1.1.72.97.230 AI generated

3-1-1-72-97 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-72-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Põlva Maakohtu 27. märtsi 1997. a otsusega tunnistati T. H. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, 41 järgi ja

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-72-97 · Riigikohus: H. lõi kätega pikali H. V. ja rusikaga näkku V. T., mida kannatanud pidasid oma elu ja tervist ohustavaks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-72-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. augustil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. H.süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, 41 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Põlva Maakohtu 27. märtsi 1997. a otsusega tunnistati T. H. süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4, 41 järgi ja

talle mõisteti karistuseks üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

T. H. tunnistati süüdi selles, et ta koos kaaskohtualuse J. H. 1. jaanuaril 1997. a kella 2 paiku, olles

alkoholijoobes ning kasutades näokatteid ja laskekõlbmatut kaheraudset jahipüssi, tungis röövimise

eesmärgil ukse kaudu sisse H. V. elamusse, mis asub X maakonnas X vallas X külas. Nad ähvardasid H. V. ja

V. T. elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ning tekitasid viimastele kergeid terviserikketa kehavigastusi -

T. H. lõi kätega pikali H. V. ja rusikaga näkku V. T., mida kannatanud pidasid oma elu ja tervist ohustavaks.

Seejärel hõivasid T. H.ja J. H. kannatanu H. V. rahakoti väärtusega 30 krooni koos 1000 krooniga, telefoni

väärtusega 250 krooni, viis pudelit viina väärtusega 300 krooni ja taskulambi väärtusega 70 krooni.

Karistusmäära valikul arvestas maakohus väidetult seda, et T. H. oli varem kriminaalkorras kolmel korral

karistatud ja karistatus ei olnud kustunud. Samuti oli ta korduvalt karistatud halduskorras. Rõhutades asjaolu,

et kannatanute elu ei olnud jahipüssi laskekõlbmatuse tõttu reaalses ohus, kahju oli suhteliselt väike ja

kohtualused kahetsesid toimepandut, mõistis maakohus karistuse KrK § 39 alusel alla sanktsiooni

alammäära.

Põlva prokuröri apellatsioonprotestis vaidlustati karistuse mittevastavus süüdlaste isikule ja põhjendamatu

KrK § 39 rakendamine.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsusega tühistati Põlva Maakohtu 27. märtsi

1997. a otsus J. H. ja T. H. mõistetud karistuse osas ning neile mõlemile mõisteti karistuseks KrK § 141 lg 2

p-de 1, 3, 4, 41 järgi kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Piiramatu kassatsiooni õigust kasutades on T. H. vaidlustanud karistuse karmuse ja ka teole antud õigusliku

hinnangu, pidades toimepandut avalikuks varguseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

seletuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsus on seaduslik ja ei kuulu tühistamisele.

KrK § 36 sätestatud nõude kohaselt mõistab kohus karistuse koodeksi eriosa selle paragrahviga kehtestatud

piires, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest. Teo raskust oluliselt vähendavaid erandlikke

tehiolusid ega süüdlaste isikut positiivselt iseloomustavaid andmeid, mis KrK § 39 sätestatud tingimustel

õigustaks karistuse mõistmist alla seaduses ettenähtud alammäära, kriminaalasjas ei ole.

T. H. osavõtul mitme aasta vältel toimepandud kuritegude ja haldusõigusrikkumiste arv ja laad näitavad

õiguskuulekuse jätkuvat puudumist ning soovimatust oma elulaadi muuta. Samuti seda, et kriminaalõigusliku

kohtlemise leebemad vormid ei ole tema suhtes oma eesmärke täitnud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsus T. H. süüdistusasjas

muutmata.

2. Süüdimõistetu kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 5. augustil 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Jüri Rätsep