3-3-1-23-97 · Riigikohus

3-3-1-23-97

MÄÄRUS

Tartus, 23. juulil 1997. a.

Hiiu maavanema ja Riigikantselei esindaja

kassatsioonkaebuste läbivaatamine HKS

§ 37 lg. 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 22. juulil 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Hiiu maavanema ja Riigikantselei esindaja

kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 1997. a. määrusele

haldusasjas nr. II-3/6/97.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Hiiu maavanema esindaja Piret Sedrik, Riigikantselei

esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks, Kärdla Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Mart

Reino ning Hillar Tuiskvere ja Ingrid Shipotofsky esindaja vandeadvokaat Liina Linsi.

Kärdla Linnavalitsuse 12. mai 1995. a. korraldusega nr. 68 tagastati Hillar Tuiskverele ja Ingrid

Shipotofskyle kummalegi " Kärdlas Nuutri 4 asuvast elamust.

Hiiu maavanem esitas 8. jaanuaril 1996. a. Hiiumaa halduskohtunikule linnavalitsuse selle korralduse

peale protesti, milles palus tunnistada korraldus seadusevastaseks, peatada vaidlustatud korralduse

täitmine ning teha linnavalitsusele ettepanek vaadata korraldus uuesti läbi ja teha uus korraldus

vastavalt ORAS §-le 12 lg. 3 p. 2. Maavanem leidis, et Kärdlas Nuutri t.4 asuv hoone pole aktsiaseltsi

Mendelson & Co eksperdi poolt Riigikantselei tellimusel 19. juulist kuni 8. augustini 1995. a.

koostatud ekspertarvamuse kohaselt säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mistõttu selle

tagastamise korraldus on vastuolus ORAS §-ga 12 lg. 3 p. 2.

Hiiumaa halduskohtuniku 14. mai 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-2/1996 jäeti maavanema protest

rahuldamata.

Hiiu Maavalitsuse Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja maavanema ülesannetes esitas sellele

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus määrata Nuutri 4 asuva hoone endisel

individualiseeritaval kujul säilimise hindamiseks ehitustehniline ekspertiis, tühistada apelleeritav

otsus ja teha uus otsus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 1997. a. määrusega jäeti apellatsioonkaebus

HKS § 37 lg. 2 alusel läbi vaatamata, kuna apellandi kohtusse ilmumine on tunnistatud

kohustuslikuks, apellant pole aga kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule ilmumise võimatusest.

Hiiu Maakonna Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja maavanema ülesannetes esitas 11. märtsil

1997. a. Tallinna Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Taotluse kohaselt

sai maavalitsus 3. märtsil 1997. a. toimuvast kohtuistungist teada kolmandate isikute kaudu alles 2.

märtsil 1997. a. suuliselt. Hiiu Maavalitsusele adresseeritud väljastusteate allkirjastas Kärdla

Postkontoris maavalitsuse teenistuja, kellel polnud selleks volitusi. Kohtukutset maavalitsuse

korrespondentsi pakk ei sisaldunud ja kohtukutse pole maavalitsuse kantseleisse jõudnud. 3. märtsi

kohtuistungile polnud võimalik jõuda praamiliikluse takistuste tõttu. Apellatsioonimenetluse

uuendamise taotlusele oli lisatud AS Saaremaa Laevakompanii teatis, mille kohaselt oli 3. märtsil

1997. a. Heltermaa-Rohuküla liinil halbade ilmatingimuste tõttu parvlaevade liiklus häiritud, et

parvlaev, mis pidi väljuma 8.30, väljus 10.40 ja jõudis Rohuküla sadamasse 12.55.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 1997. a. määrusega jäeti taotlus rahuldamata ja

apellatsioonimenetlus uuendamata. Ringkonnakohus leidis, et TsKS § 316 lg. 1 kohaselt uuendab

apellatsioonikohus menetluse apellandi nõudmisel, kui apellandil oli kohtuistungilt puudumiseks

TsKS §-s 206 lg. 1 sätestatud seaduslik takistus, millest polnud võimalik kohtule õigeaegselt teatada.

Kohus võib mõne teise põhjuse lugeda mõjuvaks üksnes asjaomase isiku taotlusel. Seaduslikuks

takistuseks ei saa lugeda asjaolu, et kohtukutse vastuvõtnud maavalitsuse teenistuja ei omanud selleks

volitusi ning ei toimetanud kutset maavalitsuse kantseleisse. Kui maavalitsuse teenistuja on

kohtukutse vastu võtnud, siis loetakse kutse kätteantuks. Pealegi nähtub taotlusest, et kohtuistungi

ajast ja kohast saadi siiski teada enne istungit. Praamiliikluse takistus on käsitatav seadusliku

takistusena TsKS § 206 lg. 1 mõttes. TsKS § 316 lg. 1 kohaselt saab menetlust uuendada vaid juhul,

kui apellandil polnud võimalik seaduslikust takistusest kohtule õigeaegselt teatada. Apellant,

erinevalt Kärdla Linnavalitsuse esindajast, ei teatanud kohtuistungi alguseni hilinemisest või

ilmumise võimatusest. Taotlusest ei nähtu, et Hiiu Maavalitsusel puudus võimalus teatada

mitteilmumise põhjustest. Ringkonnakohtu sellele määrusele esitasid kassatsioonkaebused Hiiu

Maavanem Tiit Laja ja Riigikantselei esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks. Mõlemas

kassatsioonkaebuses palutakse Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 1997. a. määrus tühistada ja saata

asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Hiiu maavanema kassatsioonkaebuses leitakse, et seaduslik takistus TsKS §-de 316 lg. 1 ja 206 lg. 1

mõttes on takistus, millest pole võimalik kohtule õigeaegselt teatada. Kui sellise takistuse

olemasolust on võimalik kohtule õigeaegselt teatada, siis jääb arusaamatuks apellatsioonimenetluse

uuendamise võimalus, kuna üheaegselt takistusest teatamisega saab taotleda istungi edasilükkamist.

Apellant oli teadlik, et kohtuistung toimub 3. märtsil 1997. a. kell 14.00. Praamiliikluse takistuste

tõttu polnud tal võimalik jõuda õigeaegselt kohtuistungile. Apellandil polnud teel mobiilseid

sidevahendeid, mistõttu polnud võimalik kohtule teatada istungile ilmumise võimatusest.

Mitteilmumisest polnud võimalik teatada ka Rohukülas, kuna koheselt ei saadud telefoniühendust

ning ajapuuduse tõttu polnud võimalik kulutada ühenduse saamiseks liiga palju aega.

Ringkonnakohtu kasseeritavast määrusest nähtub, et Kärdla Linnavalitsus sai teatada oma

mitteilmumise võimatusest. Seega oli ringkonnakohtul istungi ajaks teada, et Hiiumaa esindajad ei

jõua kohtuistungile halva ilma tõttu.

Riigikantselei esindaja kassatsioonkaebuses leitakse, et:

1. HKS § 37 lg. 2 ei saa kohaldada, kui kaasatud on kolmas isik, kes soovib kaebuse sisulist

läbivaatamist, sest Tsiviilkohtupidamise seadustiku kohaselt ei saa apellandi kohtuistungile

mitteilmumisel jätta apellatsioonkaebust läbi vaatamata, kui sellega on ühinenud iseseisva nõudega

kolmas isik.

2. ringkonnakohtu 3. aprilli 1997. a. määrus on vastuolus HKS §-ga 36 lg. 1 p. 2, kuna see määrus on

tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku ja tema õiguste kohta. Kohtutoimikust ei nähtu, et

ringkonnakohtu 3. märtsi 1997. a. kell 14.00 istungile oleks kutsutud kolmanda isiku Riigikantselei

esindaja vandeadvokaat Asko Pohla, kes oli Riigikantselei esindajaks ringkonnakohtu 10. septembri

1996. a. istungil order-volikirja nr. 51 alusel. Arusaamatuks jääb 3. märtsi 1997. a. kohtuistungi

protokoll osas, milles märgitakse, et A. Pohla on istungile ilmumata ja palub istungi edasi lükata.

Kohtutoimikus pole A. Pohla vastavasisulist kirjalikku taotlust.

3. ringkonnakohtu 3. aprilli 1997. a. määrus on vastuolus HKS §-ga 36 lg. 1 p. 2 ka seetõttu, et see

määrus on tehtud isiku ja tema õiguste kohta, kelle osas kohtul polnud teada, kas isik teab

kohtuistungi aega ja kas ta on kätte saanud kohtukutse. Asjaolude hilisemal selgitamisel ilmnes, et

Riigikantselei ei teadnud 3. märtsi 1997. a. istungist ega ole saanud kohtukutset. Kohtutoimikus on

koopia Riigikantseleile saadetud kohtukutsest, kuid puudub kohtukutse kättesaamist kinnitav

allkirjastatud teatis. HKS § 13 lg. 3 kohaselt ei takista protsessiosaliste kohtuistungile mitteilmumine

kaebuse või protesti läbivaatamist vaid juhul, kui neile on asja arutamise aeg ja koht tehtud teatavaks.

Kärdla Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta ringkonnakohtu

kasseeritud määrus jõusse.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. Kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kasseeritav määrus on

seaduslik ja põhjendatud selles esitatud motiividel, mistõttu Riigikohtu halduskolleegium ei korda

ringkonnakohtu määruse motiive.

2. Ebaõige on Hiiu maavanema kassatsioonkaebuse väide, et Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli

1997. a. määrus apellatsioonimenetluse mitteuuendamise kohta on vastuolus seadusega. TsKS § 316

lg. 1 kohaselt uuendab apellatsioonikohus apellandi nõudmisel apellatsioonimenetluse, kui apellandil

oli kohtuistungilt puudumiseks seaduslik takistus, millest tal ei olnud võimalik õigel ajal kohtule

teatada. See säte eeldab, et apellant põhjendaks apellatsioonimenetluse uuendamise taotluses, miks tal

ei olnud võimalik kohtule õigel ajal teatada istungilt puudumise seaduslikust takistusest. Hiiu

maavanema esindaja taotluses apellatsioonimenetluse uuendamiseks pole põhjendatud, miks ei

saadud seaduslikust takistusest kohtule õigeaegselt teatada. Seega jättis Tallinna Ringkonnakohus

apellatsioonimenetlus õigesti uuendamata.

3. Riigikantselei esindaja kassatsioonkaebuse väited on asjakohatud. Kassatsioonkaebus on esitatud

ringkonnakohtu 3. aprilli 1997. a. määruse peale. Kassatsioonkaebuse motiividega vaidlustatakse aga

ringkonnakohtu 3. märtsi 1997. a. määrust.

4. Riigikantselei on alusetult kaasatud kohtuprotsessi kolmanda isikuna. Tagastamisele määratud

omandireformi objekt oli riigi omandis. Riigi kui isiku esindajateks on käesolevas haldusasjas

maavanem ja Riigikantselei. Üks isik ei saa ühes ja samas haldusasjas olla esindatud kahes erinevas

protsessuaalses rollis, so. protesti esitaja ja kolmanda isikuna.

Riik ei saa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjades olla kolmandaks isikuks.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine on riigi funktsioon, mille täitmine on

Omandireformi aluste seadusega pandud kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Õigusvastaselt

võõrandatud vara tagastamise asjades on halduskohtumenetluses riigi esindajaks maavanem, kellel

vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 85 on õigus protestida halduskohtus kohaliku omavalitsuse

täitevorgani üksikakte.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Jätta Hiiu Maavalitsuse ja Riigikantselei kassatsioonkaebused rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. aprilli 1997. a. määrus haldusasjas nr. II-

3/6/97 muutmata.

Kanda Hiiu Maavalitsuse kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend kaks

krooni ja 50 senti) ja Riigikantselei esindaja kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada

kakskümmend kaks krooni ja 50 senti) riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 24. juulil 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel