Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-88-97 ECLI:EE:RK:1997:3.2.1.88.97.227 AI generated

3-2-1-88-97 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-88-97
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, hageja esindaja vandeadvokaat N. Kõivu ja kostja esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-88-97 · Riigikohus: Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, hageja esindaja vandeadvokaat N. Kõivu ja kostja esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-88-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, hageja

esindaja vandeadvokaat N. Kõivu ja kostja esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 16. juunil 1997. a.

Aleksandra Puusaare esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõivu kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. aprilli 1997. a. otsuse Aleksandra Puusaare hagis Valga

Linnavalitsuse vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning tekitatud

materiaalse ja moraalse kahju väljamõistmiseks.

31. mail 1991. a. tühistas Ülemkohus Võru Rajooni Rahvakohtu 13. veebruari 1964. a. määruse,

millega hagejalt ning tema abikaasalt Vassili Puusaarelt võeti ära elamu Valgas Siguri 15 (praegu

Räni 3) ning nad tõsteti välja teise eluruumi. Valga Linna TSN Täitevkomitee avaldus Vassili ja

Aleksandra Puusaarelt elamu äravõtmiseks jäeti rahuldamata. 7. mail 1993. a. Valga Maakohtule

esitatud hagis palus hageja välja nõuda Valga Linnavalitsuselt tema kasuks elamu Valgas Räni 3 ja

tunnistada elamu kohta sõlmitud üürilepingud kehtetuks. Veel palus hageja välja mõista Valga

Linnavalitsuselt ja ME-lt Elamu temale tekitatud materiaalse kahju 70 000 krooni, mis tuleneb maja

seisukorra halvenemisest ning moraalse kahju 10 000 krooni, mis tuleneb Valga Linnavalitsuse

käitumisest, kes viie aasta jooksul on takistanud hagejal tema omandi kasutamist. Ka palus hageja

tunnistada kehtetuks ME Elamu ja Regina Jaksi vahel 14. augustil 1996. a. sõlmitud eluruumi

üürileping elamu Räni 3 kohta ning perekond Jaksi nimetatud elamust välja tõsta.

Valga Maakohus, juhindudes AÕS §-dest 83-85, rahuldas hagi osaliselt ning mõistis Valga

Linnavalitsuselt A. Puusaare kasuks välja elamu Räni 3 koos kõrvalhoonete ja rajatistega, kohustades

Valga Linnavalitsust korraldama vara üleandmise A. Puusaarele või tema esindajale ühe kuu jooksul

alates otsuse jõustumisest. Samuti mõistis maakohus Valga Linnavalitsuselt välja moraalse kahju 10

000 krooni ning alusetult saadud üüri ja maksed kokku 2980 krooni 30 senti.

Valga linna apellatsioonkaebuse alusel ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt hagi

osalise rahuldamise osas ning tegi selles osas uue otsuse, jättes hagi rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis, et hagetav vara on õigusvastaselt võõrandatud vara. Pärast omandireformi aluste seaduse

jõustumist (20. juuni 1991. a.) on selle vara tagastamist õigus nõuda ainult ORAS-s ja selle seaduse

alusel vastu võetud teistes õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

Kuna Räni 3 majavalduse osas ei olnud ORAS-e seadusjõustumise ajaks otsustatud protsessiseaduses

ettenähtud korras ebaseadusliku kohtumääruse tagasitäitmist, ei saanud hageja seda alates 20. juunist

1991. a. enam tsiviilprotsessi koodeksi sätete alusel nõuda. Asjaolu, et A. Puusaarelt elamu

äravõtmise kohta tehtud lahendi tühistamise ajal ORAS veel ei kehtinud, ei oma käesoleval juhul

tähtsust ega saa olla aluseks TsPK § 417 sätete kohaldamiseks.

Oma nõudes Räni 3 majavalduse tagastamiseks on hageja faktiliselt toetunud asjaõigusseaduse

omandiõiguse ja valduse kaitset reguleerivatele sätetele. Maakohus on hagi selles osas rahuldamisel

ebaõigesti kohaldanud AÕS § 80 lg 1 ja § 83 lg 1 sätteid, kuivõrd vastavalt AÕS RakS §-le 2 lg 2

tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses

ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Nimetatud säte välistab huvitatud

isiku õiguse nõuda omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist

asjaõigusest lähtuvalt.

Maakohus on ebaõigesti AÕS § 85 lg 1 sätteid kohaldades kostjalt välja mõistnud Räni 3 elanike

poolt aastatel 1994-1996 tasutud üüri ja kommunaalmaksed. Üür on eluruumi kasutaja poolt tasutav

summa eluruumi korrashoiuks tehtavate tegelike kulutuste hüvitamiseks, üürniku poolt tasutavad

kommunaalmaksed aga tasuks tegelike osutatud teenuste eest. Seega ei ole nad vaadeldavad asja

valdamisest saadava viljana (AÕS § 23).

Moraalse kahju nõude jättis ringkonnakohus rahuldamata, leides, et TsÜS § 172 lg 2 kohaselt kuulub

küll isikule tekitatud moraalne kahju selle tekitanu poolt hüvitamisele, kuid viimane vabaneb

hüvitamise kohustusest, kui tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.

Kassatsioonkaebuses palus A. Puusaare esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaal- ja

protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kassaator leiab, et

ringkonnakohus asus ebaõigele seisukohale, et tegemist on omandireformi objektiga ning antud

küsimus tuleks lahendada halduskorras vastavalt ORAS-le. Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi

31. mai 1991. a. määrusega taastati hageja omandiõigus Räni 3 elamule. Peale seda ei ole omandit

natsionaliseeritud, rekvireeritud ega muul viisil sundvõõrandatud. Kuna vara omandiõigus taastati

enne omandireformi aluste seaduse vastuvõtmist, ei ole tegemist õigusvastaselt võõrandatud varaga

omandireformi aluste seaduse mõttes. ORAS ei ole loonud Valga linnale uut omandiõigust ega välista

enne ORAS-e vastuvõtmist jõustunud kohtuotsuste tagasitäitmist. Hageja taotles ja taotleb omandi

kaitset - vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmist.

Vastustaja ning kolmas isik ei nõustu kaebusega ning leiavad, et ringkonnakohtu otsus on õige.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid ringkonnakohtu otsus tuleb

osaliselt tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 31. mai 1991. a. määrus ei taastanud hageja omandiõigust

vaidlusalusele elamule. Kuni omandireformi aluste seaduse jõustumiseni 20. juunil 1991. a. oli

omandiõiguse taastamine tühistatud 13. veebruari 1964. a. kohtulahendi järgi võimalik TsPK §-des

417-419 sätestatud otsuse tagasitäitmise korras. Otsuse tagasitäitmist tulenevalt TsPK §-st 419 lg 2

hageja ei taotlenud. ORAS § 3 lg 1 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi käigus

õigusvastaselt võõrandatud vara. Sama seaduse § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on vara õigusvastaseks

võõrandamiseks ka selle äravõtmine omaniku tahte vastaselt ebaseadusliku otsuse alusel

ajavahemikus 16. juunist 1940. a. kuni 1. juunini 1981. a. Seega on õige ringkonnakohtu seisukoht, et

vaidlusalune elamu on õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamist tulenevalt AÕS RakS §-st 2

lg 2 ei reguleeri asjaõigusseadus. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamist ei ole

antud maa- ja linnakohtu pädevusse, see toimub halduskorras. Seega on ringkonnakohus teinud

sisulise otsustuse asjas, mis kohtu pädevusse ei kuulu. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada

osas, millega jäeti rahuldamata Aleksandra Puusaare hagi vara väljanõudmiseks võõrast

ebaseaduslikust valdusest. Selles osas tuleb menetlus lõpetada TsKS § 218 p. 1 alusel, kuna asi ei

kuulu kohtu pädevusse.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 3, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. aprilli 1997. a. otsus Aleksandra

Puusaare hagis Valga Linnavalitsuse vastu vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

rahuldamata jätmise osas ning lõpetada asjas selles osas menetlus. Muus osas jätta otsus

muutmata.

Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik