3-2-1-86-97 · Riigikohus

3-2-1-86-97

M Ä Ä R U S

Tartus 19. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 9. juunil 1997. a.

Villu Esko erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1997. a.

määruse Villu Esko hagis Raplamaa Riigikaitse Osakonna vastu puhkusetasu ja puhkuse

kompensatsiooni maks-misega viivitatud aja eest 883 krooni saamiseks.

Villu Esko oli alates 5. novembrist 1992. a. kuni 31. augustini 1996. a. Raplamaa Riigikaitse

Osakonna teenistuses - algul ülema asetäitjana ja alates 2. jaanuarist 1996. a. mobilisatsiooni

jaoskonna ülemana. Hagejaga oli sõlmitud tegevteenistuse leping, mis lõpetati kaitseväe juhataja

käskkirjaga 31. augustil 1996. a. seoses tähtaja saabumisega.

Hageja palus kostjalt välja mõista puhkusetasu maksmisega viivitamise eest 811 krooni ja kasutamata

3 puhkusepäeva eest kompensatsiooni maksmisega viivitamise eest 72 krooni.

Rapla Maakohtu 15. jaanuari 1997. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt ja kostjalt mõisteti välja 732

krooni puhkusetasu maksmisega viivitamise eest puhkuseseaduse § 25 lg 1 ja 2 ning palgaseaduse §-

de 2 lg 1; 31 lg 6 ja 35 alusel.

Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 1997. a. määrusega maakohtu otsus tühistati ja lõpetati asjas

menetlus TsKS § 218 p 1 alusel, kuna antud vaidluse lahendamine ei kuulu maa- ja linnakohtu

pädevusse ja V. Eskol on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Ringkonnakohus leidis, et vaidluse lahendamisel juhindus maakohus ebaõigesti töölepinguseadusest.

TsKS § 1 lg 2 alusel mõistetakse tsiviilasjana tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses

tööõigussuhtest tulenevaid vaidlusi. Tööõiguslik suhe tekib töötaja ja tööandja vahel töölepingu

alusel. TLS § 7 p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele.

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 5 p 3 alusel loetakse tegevteenistuseks lepingulist teenistust

ohvitserina. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p-de 6 ja 7 kohaselt on riigiasutuseks, milles

töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, ka Kaitsejõudude Peastaap ja riigikaitse osakonnad.

V. Esko töötas Kaitseministeeriumi Raplamaa Riigikaitse Osakonnas. ATS § 12 lg 1 kohaselt ei

reguleeri avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust. Seega ei ole lepinguline tegevteenistus

kaitsejõududes allutatud töölepinguseaduse regulatsioonile ning samuti ei laiene kaitseväeteenistusele

avaliku teenistuse seadus. Vaidluste lahendamisel, mis tulenevad lepingulisest tegevteenistusest, tuleb

lähtuda kaitseväeteenistusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis reguleerivad kaitseväe tegevust.

KVTS ptk. XV reguleerib kaebuste esitamist kaitseväeteenistuse asjus ning selle kohaselt võib

lõppastmes kaevata edasi halduskohtule. V. Eskoga oli sõlmitud tegevteenistuse leping. Seega ei

kuulu antud vaidluse lahendamine maa- ja linnakohtu pädevusse ning menetlus tuleb lõpetada TsKS

§ 218 p 1 alusel.

Erikaebuses palus V. Esko apellatsioonikohtu määruse tühistada. Apellatsioonikohus leidis

ebaõigesti, et vaidluse peab lahendama halduskohus. KVTS ptk. XV ei reguleeri lepingulises

tegevteenistuses olnud ohvitserikaebuse lahendamist. Hagejale kui ohvitserile ei laiene KVTS § 120

lg 3 sätted, mis reguleerivad ainult kutsealustega tegelevate riigikaitse osakondade

kaitseväeteenistuse komisjonide ja neid kontrolliva peakomisjoni tegevuse peale esitatud kaebuste

lahendamise korda. Järelikult kehtib halduskohtusse kaebamise kord ainult kutsealuste kohta ja mitte

kutseohvitseri kohta. Kaitseväelase teenistuskäigu seaduse eelnõu on alles väljatöötamisel.

Kaitseministeerium ja Kaitsejõudude Peastaap ei ole nõustunud vaidlust lahendama. Hageja leidis, et

vaidlus tuleb lahendada KVTS §-de 99 ja 104 ning põhiseaduse §-de 13 ja 15 alusel üldnormidest

lähtuvalt erimenetlusega erikohtus õigusliku lahendi saavutamiseni ringkonna- või Riigikohtus.

Vastuses erikaebusele leidis Raplamaa Riigikaitse Osakond, et apellatsioonikohtu määrus on õige.

TLS § 7 p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele. KVTS §s 43

sätestatakse, et lepingulist tegevteenistust reguleeritakse käesoleva seadusega ja teiste õigustloovate

aktidega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 kohaselt on vaidlus

kvalifitseeritav haldusasjana.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.

TsKS § 1 lg 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud

vaidlusi. TLS § 7 p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele. Kuigi

alates 1. jaanuarist 1996.a. kehtima hakanud ATS § 12 lg 1 kohaselt ei reguleeri see seadus

kaitseväeteenistust, on ATS §-de 1 lg 1 ja 2 lg 2 kohaselt töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse

ametiasutuses, sealhulgas töötamine Kaitsejõudude Peastaabis, riigikaitse osakondades ja

kaitsejõudude väeosades, avalik teenistus. Vaidlus, mis tekkis seoses avaliku teenistusega, on avalik-

õiguslik vaidlus. Seetõttu ei ole tegevteenistuse lepingust tulenevad vaidlused tsiviilasjad ega kuulu

lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 2 kohaselt kuulub halduskohtu

pädevusse ametiisiku toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine või muu avalik-õigusliku

vaidluse lahendamine. Apellatsioonikohtu seisukoht, et hagejal on õigus pöörduda halduskohtusse, on

kooskõlas seadusega.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. märtsi 1997. a. määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: A. Kull, T. Vernik