3-1-1-71-97 · Riigikohus

3-1-1-71-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. juunil 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. M. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti T. M. kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p 1 järgi selles, et

tema 10. augustil 1993. a joobnud olekus kella 12.00 paiku, koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, Tallinnas

X tee N liftis lõi L. J. rusikaga näkku, tekitades talle kerge terviserikkega kehavigastuse ning hõivas avalikult

kannatanu käekoti koos selles olnud varaga, tekitades kannatanule materiaalse kahju 760 krooni.

Tallinna Linnakohtu 18. märtsi 1997. a otsusega kvalifitseeriti T. M. kuritegu ümber KrK § 141 lg 1 järgi,

teda karistati 3-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 47 alusel vabastati 1 aastase katseajaga tingimuslikult

karistuse kandmisest.

Linnakohus tuli järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et T. M. röövis L. J. koos teise isikuga.

Esitatud apellatsioonkaebuses taotles T. M. kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar linnakohtu otsuse tühistamist

kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ning kohtualuse õigeksmõistmist süü

tõendamatuse tõttu.

Apellant juhtis tähelepanu kannatanu ütluste ebaobjektiivsusele ja süütuse presumptsiooni põhimõtete

eiramisele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

18. märtsi 1997. a otsus ja T. M. mõisteti süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1 järgi õigeks.

Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et kõik kahtlused, mida pole võimalik kõrvaldada, tuleb tõlgendada

kohtualuse kasuks. Kannatanu võis heauskselt eksida faktis, et kallaletungija oli just T. M. Samas puuduvad

teised usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid T. M. süüd.

Esitatud kassatsioonprotestis taotleb Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber ringkonnakohtu otsuse tühistamist

AKKS § 39 lg 3 p 7 alusel sisuliste motiivide puudumise tõttu kohtuotsuses.

T. M. kaitsja vandeadvokaat I. Seimar on esitanud kirjalikud vastuväited kassatsioonprotestile, kus palub

jätta kassatsioonprotesti rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse muutmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles

toetati protestis sisalduvat taotlust,

l e i d i s:

Kassatsioonprotest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMK § 262 lg-s 2 sätestatule peab

kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

AKKS § 29 lg 4 kohaselt peab ringkonnakohus kohtuotsuse motiveerivas osas fikseerima enda poolt

tuvastatud asjaolud, järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele

kohtu järeldus on rajatud ja motiivid, millega on kohus ühed või teised tõendid tagasi lükanud.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsusest ei nähtu, miks kohus ei ole

arvestanud tunnistaja A. L. ütlustega, mis otseselt kinnitavad kohtualuse süüd. Kuna kohtul tekkisid

kahtlused kohtualuse süü tõendatuses, tulnuks A. L. kutsuda kohtuistungile ja tunnistajana üle kuulata. Seda

aga kohus ei teinud, eirates KrMK § 19 lg-s 1 toodud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja

objektiivse uurimise nõuet.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt rõhutab, et kõik kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks vaid

siis kui neid ei õnnestu kriminaalmenetluses kõrvaldada.

AKKS § 39 lg 3 p 7 kohaselt on kohtuotsuses motiivide puudumisel tegemist kriminaalmenetluse seaduse

olulise rikkumisega ja see toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 1997. a otsus T. M.

süüdistusasjas.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. Kassatsioonprotest rahuldada.

Otsus jõustub 17. juunil 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Jüri Ilvest, Peeter Vaher