3-2-1-82-97 · Riigikohus

3-2-1-82-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 16. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, A. Ainsalu ja

K. Kirrotsoni esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

9. juunil 1997. a.

Anne Ainsalu ja Karen Kirrotsoni esindaja vandeadvokaat Rutt Teeveeru kassatsioonkaebuse

alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. märtsi 1997. a. otsuse Anne Ainsalu ja

Karen Kirrotsoni hagis AS-i Oma ja Hea vastu töölepingu lõpetamise formuleeringu ebaõigeks

tunnistamiseks, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks ja hüvitise saamiseks

töölepingu lõpetamisest etteteatamise aja, töölepingu lõpetamise ja töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise eest.

Anne Ainsalu töötas juuksurina alates 12. juulist 1984. a. ja Karen Kirrotson alates 17. juulist

1986. a. Mõlemad viidi 1. mail 1992. a. üle juuksuriks AS-i Oma ja Hea. 2. augustil 1995. a. teatas

kostja, et hagejad viiakse teisele tööle seoses tööseisakuga TLS § 66 lg 2 alusel. Hagejad pidid

hakkama korrastama aktsiaseltsi uusi tööruume. 15. augustil 1995. a. teatas kostja A. Ainsalule, et ta

koondatakse alates 16. detsembrist 1995. a. ja K. Kirrotsonile, et ta koondatakse alates

17. novembrist 1995. a. seoses salongi reorganiseerimisega. 13. septembril 1995. a. teatasid hagejad

kostjale, et nad on koondamisega nõus, kuid ei ole nõus teisele tööle üleviimisega ning tegid kostjale

ettepaneku lõpetada töösuhted kohe pärast korraliste puhkuste lõppemist. 17. septembril 1995. a.

lõpetas kostja hagejatega töölepingud, kuid mitte seoses koondamisega, vaid poolte kokkuleppel TLS

§ 76 alusel.

1995. a. oktoobris esitatud hagides palusid hagejad tunnistada nendega töölepingu lõpetamine poolte

kokkuleppel TLS § 76 alusel ebaõigeks. Hagejad nõudsid töölepingute lõpetamise formuleeringu

muutmist, paludes lugeda töölepingud lõppenuks seoses koondamisega TLS § 86 p. 3 alusel. Sellest

tulenevalt palusid hagejad hüvitist koondamisest etteteatamise aja eest TLS § 87 lg 2 alusel,

koondamise eest TLS § 90 lg 1 p. 1 alusel ja kuna hagejad ei soovinud tööle ennistamist, siis

keskmist palka kuue kuu eest TLS § 117 lg 2 alusel.

Tartu Linnakohtu 25. märtsi 1996. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt. Töölepingu lõpetamine poolte

kokkuleppel loeti ebaõigeks; tööleping loeti lõpetatuks koondamise tõttu; kostjalt mõisteti välja

hüvitis koondamise eest ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kohus jättis kostjalt

välja mõistmata hüvitise koondamisest etteteatamise tähtajast puudujääva aja eest. Kohtuotsuse

põhjenduste kohaselt oli kostja teatanud hagejatele nende koondamisest. Hagejad soovisid töölepingu

lõpetamist koondamise tõttu kohe, et nad ei peaks tegema mitteerialast tööd. Hagejad ei soovinud

töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Hagejate kiri kostjale oli ettepanek ja nõusolek seoses

koondamisega lõpetada tööleping enne koondamisest etteteatamise tähtaja lõppu. Kuna kostja lõpetas

töölepingu hagejatega ebaõigesti, siis tuleb kostjalt välja mõista vastavad hüvitised, kuid jätta välja

mõistmata hüvitis etteteatamistähtajast puudujääva iga tööpäeva eest, sest hagejad ise soovisid

töölepingu varasemat lõpetamist.

Tartu Ringkonnakohtu 16. septembri 1996. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus osas, millega

töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel loeti ebaõigeks ja töölepingu lõpetamine koondamise tõttu

õigeks ning millega kostjalt mõisteti välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hagi

jäeti selles osas rahuldamata. Linnakohtu otsus jäeti muutmata osas, millega kostjalt mõisteti välja

hüvitis hagejate koondamise eest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei luba TLS § 87 töölepingu

lõpetamise etteteatamistähtaegu poolte kokkuleppel või töötaja algatusel lühendada. Kuna hagejad

soovisid varem lahkuda, siis tuligi tööleping lõpetada poolte kokkuleppel, sest seda on lubatud igal

ajal teha. Töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel oli seaduslik ja hüvitise väljamõistmine TLS § 117

lg 2 alusel ebaõige. Kohus leidis, et töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel võivad pooled kokku

leppida ka hüvitise maksmises ning selle suuruses. Kuna kostja lõpetas töölepingu poolte

kokkuleppel ega teatanud hagejatele, et koondamise hüvitist ei maksta, siis on kostja nõustunud

töölepingu lõpetamisega tingimustel, mida esitasid töötajad ja töölepingu lõpetamisel oleks pidanud

kostja välja maksma hüvitise koondamise eest. Linnakohus on need summad õigesti kostjalt välja

mõistnud.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 19. detsembri 1996. a. otsusega apellatsioonikohtu otsuse

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium leidis, et selles vaidluses algatas

töölepingu lõpetamise tööandja, kes teatas töötajatele peatsest koondamisest ja sellest pidanukski

kohus vaidluse lahendamisel lähtuma. Apellatsioonikohtu seisukoht, et TLS § 87 ei luba

etteteatamistähtaegu poolte kokkuleppel lühendada, ei ole seadusega kooskõlas. Sellist keeldu TLS

§ 87 ei sisalda. Seadusega ei ole vastuolus töötaja koondamine enne etteteatamistähtaja lõppu, kui

töötaja on kirjalikult sellist soovi avaldanud ja tööandja on sellega nõustunud. Tööandja nõustumist

töötaja koondamisega enne etteteatamistähtaja möödumist ei saa vaadelda töölepingu lõpetamisena

poolte kokkuleppel, sest tegemist ei ole mitte töölepingu lõpetamise põhjuse muutumisega, vaid

töölepingu lõpetamise ühe tingimuse kokkuleppimisega. TLS § 76 kohaselt võib töölepingu lõpetada

poolte kokkuleppel igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool

annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Apellatsioonikohtu seisukoht, et käesolevas

vaidluses lõpetasid pooled töölepingu kokkuleppel ja kokku oli lepitud ka hüvitise maksmises ning

selle suuruses, on meelevaldne ega vasta asjas esitatud tõenditele. Poolte kirjalikku kokkulepet

töölepingu lõpetamiseks kohtule esitatud ei ole.

Asja uuel arutamisel leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti

AS-lt Oma ja Hea hagejate kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis kuue kuu

keskmise palga ulatuses, muus osas tuleb aga linnakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus

leidis, et tööandja algatas töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 3 alusel, teatades töötajatele

koondamisest ette ning hagejatel on seega õigus nõuda töölepingu lõpetamist koondamise tõttu. Kuna

see nõue kuulub rahuldamisele, ei saa töötaja nõuda hüvitise maksmist vastavalt TLS § 117 lg 2, kui

ta loobub tööle ennistamisest, vaid tal on õigus saada koondamise eest hüvitist TLS § 90 lg 1 p. 1

alusel. Nõudes töölepingu lõpetamist vastavalt TLS §-le 86 p. 3, ei saa töötaja alternatiivselt nõuda

enda tööle ennistamist.

Kassatsioonkaebuses palub kassaatorite esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti

AS-lt Oma ja Hea välja mõistmata hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest ning teha selles osas uus otsus, millega hagejate nõue rahuldada.

Kassaatorite esindaja leiab, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi. TLS § 117 lg 2

sätestab töötaja õiguse taotleda hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses kui töötaja loobub

ennistamisest. Ka hagejatel oli õigus taotleda tööle ennistamist ja töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamist. Taotledes töölepingu lõppenuks tunnistamist seoses koondamisega,

loobusid hagejad ennistamisest ning neile tuleb välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses

vastavalt TLS §-le 117 lg 2. TLS §-s 90 lg 1 p. 1 on sätestatud hüvitis seoses töölepingu lõpetamisega

ning see ei ole käsitletav tööandja vastutusena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.

Vastustaja ei ole oma seisukohta kassatsioonkaebuse kohta esitanud.

Kolleegiumi istungil palus kassaatorite esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses

märgitud osas ja alustel.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Kohus on tuvastanud, et töölepingu lõpetamine hagejatega TLS § 76 alusel oli ebaseaduslik. TLS

§ 117 lg 1 alusel oli hagejatel, kellega oli ebaseaduslikult tööleping lõpetatud, õigus nõuda tööle

ennistamist. Hagejad ei soovinud tööle ennistamist. Nad nõudsid hüvitist kuni kuue kuu keskmise

palga ulatuses. Ei ole õige apellatsioonikohtu põhjendus nagu välistaks TLS § 90 lg 1 p. 1 alusel

koondamise eest hüvitise saamine täielikult töötaja õiguse saada hüvitist töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise eest TLS § 117 lg 2 alusel.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsustada hüvitise suurus TLS § 117 lg 2 alusel.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. märtsi 1997. a. otsus Anne Ainsalule ja

Karen Kirrotsonile kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmata jätmise ning AS-

lt Oma ja Hea riigilõivu ja advokaaditasu väljamõistmise osas ja saata asi selles osas uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada ja tagastada Advokaadibüroole Lõhmus ja Teever 23. aprillil

1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, A. Kull