3-3-1-20-97 · Riigikohus

3-3-1-20-97

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 13. juunil 1997. a.

S. Veimani esindaja kassatsioonkaebuse

läbivaatamine usalduse kaotuse tõttu

teenistusest vabastamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 12. juunil 1997. a. avalikul kohtuistungil läbi Sirje Veimani esindaja vandeadvokaat Kaido

Pihlakase kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 1997. a. otsusele

haldusasjas nr. II-3-12/97.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Sirje Veimani esindaja vandeadvokaat Anne Tammer.

Lääne-Viru Maakonna Maksuameti direktori 5. detsembri 1996. a. käskkirjaga nr. 44-i vabastati S.

Veiman sama maksuameti teenindusosakonna inspektori ametikohalt usalduse kaotamise tõttu

Avaliku teenistuse seaduse § 118 lg. 1 alusel 6. detsembrist 1996. a. Karistamise käskkirja kohaselt

käskis Lääne-Viru Maakonna Maksuameti inspektor S. Veiman sama maksuameti sekretär-asjaajajat

Marje Maltsevit AS "Sederi" poolt 3. detsembril 1996. a. esitanud kolmele enammakstud käibemaksu

riigieelarvest tagasisaamiseks avaldusele kanda kuupäevana 22. oktoobri 1996. a. M. Maltsev,

nägemata kogenematusest ja teadmatusest ette oma teo tagajärgi, tegigi seda. Samuti kandis M.

Maltsev need avaldused S. Veimani käsul 22. oktoobri 1996. a. kuupäevaga kirjade vihikusse, milles

S. Veiman allkirjaga tõendas, et avaldused saabusid sel päeval. Maksukorralduse seaduse § 10 lg. 2 ja

Käibemaksuseaduse § 20 lg. 1 kohaselt peab maksuamet tagastama maksumaksjale eraldi taotluse

alusel käibemaksu 30 päeva jooksul taotluse saabumise päevast arvates. Selle tähtaja rikkumisel peab

maksuamet vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le 28 lg. 21 maksma maksumaksjale intressi iga

viivitatud päeva eest 0,15% tagastatavast summast. Kui lähtuda avalduses võltsitud kuupäevast, siis

pidanuks enammakstud käibemaksusummad tagastatama 11. novembril 1996. a. Kuna avaldused

toodi 3. detsembril 1996. a., siis oli tegelikult enammakstud käibemaksu tagastamise päevaks 2.

jaanuar 1997. a. Seega lõi S. Veiman kuupäevade võltsimisega maksuametile varalise kahju tekkimise

ohu, mis on ATS §-s 84 p. 2 sätestatud distsiplinaarsüütegu.

S. Veiman esitas 6. jaanuaril 1997. a. Lääne-Viru Maakonna Maksuameti direktori selle käskkirja

peale Lääne-Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tunnistada kaevatav käskkiri täielikult

seadusevastaseks, välja mõista Lääne-Viru Maakonna Maksuametilt alates 6. detsembrist 1996. a.

kuni kohtuotsuse päevani tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest ja seoses ametisse

ennistamisest loobumisega hüvitus kuue kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja leidis, et tema

tööülesanded tulenesid ainult Avaliku teenistuse seadusest ja ametisse nimetamise käskkirjast, kuna

ametisse nimetamisel ei tehtud talle teatavaks maksuameti töösisekorraeeskirju ja ametijuhendeid.

Antud ametikoht ei eeldanud kellelegi ametialaste korralduste ega käskude andmist ja S. Veiman pole

seda ka kunagi teinud. Karistamise käskkiri ei vasta Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg.

2 p. 2 ja 3 nõuetele, kuna käskkirjas pole märgitud süüteo toimepanemise aega ning süüteo kirjeldust

ja karistamisel arvesse võetud muid asjaolusid. Käskkirjas kirjeldatakse ainult M. Maltsevi tegu, mida

maksuamet käsitleb kaebuse esitaja süüteona. Käskkirja väide M. Maltsevi kogenematuse ja

teadmatuse kohta on paljasõnaline, sest ta on läbinud katseaja. Käskkirjas kasutatakse ebatõepäraseid

ja tõestamata kuupäevi. Kaebaja süü ATS §-s 84 p. 2 sätestatud distsiplinaarsüüteos on tõendamata, ta

vabastati M. Maltsevi tegude eest.

Lääne-Virumaa halduskohtuniku 19. veebruari 1997. a. otsusega haldusasjas nr. HA 3-1/97 tunnistati

Lääne-Viru Maakonna Maksuameti direktori vaidlustatud käskkiri seadusevastaseks, tunnistati S.

Veimani õigust hüvitusele kuue kuu ametipalga ulatuses summas 12 690 krooni, mõisteti Lääne-Viru

Maakonna Maksuametilt S.Veimani kasuks kohtukuludena 3660 krooni ja kohustati Lääne-Viru

Maakonna maksuametit maksma need summad välja hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest. Kohus leidis, et kaebaja seletuste ja tunnistaja M. Maltsevi ütluste järgi pole käskkirjas

kirjeldatud süüteo toimepanemine S. Veimani poolt tõendatud, sest ta ei andnud käsku registreerida

dokumendid just käskkirjas märgitud kuupäevaga, vaid esitas palve registreerida dokumendid

varasema kuupäevaga, süüdistades samas sekretäri lohakuses. 22. oktoobri 1996. a. valis M. Maltsev

ise ning arvates, et on jätnud dokumendid õigeaegselt registreerimata, kandis need registreerimise

kaustas seda kuupäeva kandvasse lahtrisse. S. Veimani osalemist avalduste saabumise õige kuupäeva

väidetavas võltsimises mingis muus vormis kui sekretärile käsu andmises ja tekkinud probleemist

informeerimata jätmises pole käskkirjas nimetatud. Karistamise käskkirja kohaselt esitas AS Seder

avaldused ettemakstud käibemaksu tagasisaamiseks 3. detsembril 1996. a. Esitatud tõenditest ei

nähtu, et maksuamet oleks selgitanud, millal ja kuidas need avaldused maksuametisse sattusid.

Aktsiaseltsi tegevdirektor J. Kuusk esitas küll maksuametile kirjaliku selgituse, kuid selle koostamise

päev on S. Veimani vabastamise käskkirja koostamise päevast hilisem. Kohtus tunnistas J. Kuusk, et

viis avaldused maksuametisse juba oktoobris ja seda pole teiste tõenditega ümber lükatud. Peale

poolte seletuste ja tunnistajate ütluste arvestab kohus toimikus olevaid ja asjas tõenditena tähtsust

omavaid dokumente kogumis. Kaebaja väiteid tõendavad tema kohtus antud seletused, tunnistajate

M. Maltsevi ja J. Kuusk`i ütlused ning järgmised toimikus olevad dokumendid: Lääne-Viru

Maakonna Maksuameti 5. detsembri 1996. a. käskkiri nr. 44-i S. Veimani vabastamise kohta (tl. 8),

tööleping nr. 39 (tl. 48-51) ja 29. veebruari 1996. a. käskkiri nr. 36-i (tl. 9) S. Veimani ametisse

nimetamise kohta, mis tõendavad töö- ja teenistussuhete olemasolu poolte vahel, õiend S. Veimani

töötasu olemasolu ja suuruse kohta (tl. 55), S. Veimani, M. Maltsevi ja J. Kuusk`i kirjalikud seletused

maksuametile (tl. 13, 14 ja 16), Hoiupanga kviitungid 10 ja 3650 krooni tasumise kohta S. Veimani

poolt (tl. 4 ja 61) ning õigusabi leping (tl. 62). Kohus ei arvesta maksuameti poolt tõenditena esitatud

Teenindusosakonna ülesandeid, kuna see paber pole käsitatav dokumendina sellel puuduvate

kuupäevade ja kinnituste tõttu. Ei arvestata ka RAS Kunda Elamu pearaamatupidaja ja EE Kunda

Apteek raamatupidaja kirju maksuametile ning maksuameti poolt 20. novembril 1995. a. vormistatud

vastuseid kirjadele, kuna nendes esitatu oli distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks aegunud. Ka pole S.

Veimanit poolte seletuste ja tunnistaja M. Reskovi ütluste kohaselt varem karistatud. Kohtus

vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et arvesse oleks võetud ka varasem käitumine. HKS § 13 lg. 2 ja 14

lg. 2 kohaselt on tõendite esitamise kohustus pooltel. Kuna vabastamise käskkirjas kirjeldatud

distsiplinaarsüütegu pole kohtus tõendamist leidnud, siis on S. Veimani ATS § 118 lg. 1 alusel

usalduse kaotuse tõttu vabastamine seadusevastane. Kaebaja ei taotle ennistamist ega teenistusest

vabastamise aluse muutmist ja tööraamatu kandes paranduse tegemist. Kui ametnik loobub

ennistamisest, siis on ametiasutus ATS § 135 lg. 2 kohaselt kohustatud maksma hüvitusena kuue kuu

ametipalga. ATS § 135 lg. 1 kohaselt on ebaseaduslikult vabastatud ja ennistamisele kuuluval

ametnikul õigus nõuda tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Seda sätet on kaebaja valesti

mõistnud, esitades nõude tasule teenistusest sunnitult puudutud aja eest 6. detsembrist 1996. a. kuni

kohtuotsuse päevani. Selle nõude osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Lääne-Viru Maakonna Maksuamet esitas sellele kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Apellatsioonkaebuses leiti, et apelleeritava kohtuotsuse motiveerivas osas on jäetud põhjendamata,

miks kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid pole otsuse tegemisel arvestatud, et sellega on rikutud

TsKS § 232 lg. 4, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse motiveerivas osas märkida ka põhjendused, miks

kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Nii on hindamata kohtutoimikus olevad kolm AS Seder

avaldust käibemaksu tagastamise kohta, millele, S. Veiman on märkinud kuupäeva 2. detsember

1996. a. (tl. 25-27), 4. detsembril 1996. a. kuupäevade võltsimise avastanud ja asjaosalistelt seletuste

võtnud I. Anatoljeva seletuskiri (tl. 33-34), maksuameti õiend, mille kohaselt avalduste varasema

registreerimise korral pidanuks maksuamet tasuma intressi 169,45 krooni iga viivitatud päeva eest (tl.

54). Ebaõige on kohtu seisukoht jätta tõenditena arvestamata RAS Kunda Elamu ja EE Kunda Apteek

kirjad ning maksuameti vastused neile (tl. 57-60) põhjendusega, et neis esitatu on S. Veimani

distsiplinaarvastutusele võtmiseks aegunud. Need sisaldasid andmeid S. Veimani eelneva käitumise

kohta. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 8 lg. 1 tuleneb, et distsiplinaarkaristuse valikul

tuleb arvestada ka töötaja käitumist enne süüteo toimepanemist, et seadusandja pole seda eelnevat

aega piiranud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja (TDS § 6) ega karistuse kustumisega (TDS §

13). Ka on kohus andnud asjas olevatele tõenditele väära hinnangu. Ebaõige on kohtu järeldus, et S.

Veiman ei andnud käsku registreerida avaldus varasema kuupäevaga, vaid üksnes palus seda,

süüdistades sekretäri lohakuses. Kohtuistungil seletas M. Maltsev S. Veimani kohta: "Ta ütles, et

tahab mind aidata, et kas saab märkida avalduse kuhugi mujale (tl. 71). Küsisin kas 22.10 sobib ja

Veiman ütles, et väga hästi sobib. S. Veiman esitas palve ja ütles, et tahab mind aidata ja teeme asja

ära.". M. Maltsevi ja S. Veimani teenistusalane suhe ja alluvus tulenes ka sellest, et M. Maltsevil oli

katseaeg just lõppenud ning teda õpetas välja S. Veiman (tl. 72). Ebaõige on kohtuotsuse väide, et S.

Veimani osalemist AS Seder poolt esitatud avalduste saabumise õige kuupäeva väidetavas võltsimises

mingis muus vormis kui sekretärile käsu andmises ja tekkinud probleemist informeerimata jätmises

pole vabastamise käskkirjas usalduse kaotust põhjustanud distsiplinaarsüüteona esitatud. Tegelikult

on käskkirjas märgitud, et S. Veiman tõestas oma allkirjaga kirjade vihikus, et avaldused tulid sisse

22. oktoobril 1996. a. Seda ei eitanud ka S. Veiman kohtuistungil (tl. 70).

Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 1997. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus

osaliselt, tühistati apelleeritud kohtuotsus ja jäeti S. Veimani kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

leidis, et asja materjalidega pole kooskõlas halduskohtuniku järeldus, et S. Veiman pole usalduse

kaotust põhjustanud ja karistamise käskkirjas kirjeldatud süütegu pole leidnud kohtus tõendamist.

Asja materjalidega pole kooskõlas halduskohtuniku järeldus, et S. Veiman pole põhjustanud usalduse

kaotamist ja tema distsiplinaarsüütegu pole kohtus tõendamist leidnud. Karistamise käskkirja

kohaselt pani S. Veiman toime ATS §-s 84 p. 2 kirjeldatud distsiplinaarsüüteo ja lõi süüliselt

maksuametile varalise kahju tekkimise ohu, sest ta käskis AS Seder enammakstud käibemaksu

tagastamise avaldused kanda kirjade vihikusse 22. oktoobri 1996. a. kuupäevaga ja tõestas selles

vihikus oma allkirjaga, et need avaldused laekusid sel kuupäeval. M. Maltsevi seletuskirjast

maksuameti direktorile nähtub, et S. Veiman pöördus tema poole palvega registreerida käibemaksu

tagastamise kirjad 22. oktoobri 1996. a. kuupäevaga, mida sekretär 3. detsembril 1996. a. ka tegi

(maakohtu tl. 14). Tunnistajana esimese astme kohtus ülekuulatud M. Maltsevi ütluste kohaselt leidis

ta vaba kuupäeva, keeras templil kuupäeva tagasi, registreeris avaldused 22. oktoobri 1996. a.

kuupäevaga ja S. Veiman pani sinna allkirja (maakohtu tl. 71). M. Maltsevi ütlustest nähtub, et ta

küsis S. Veimani käest, kas 22. oktoober 1996. a. sobib ja S. Veiman ütles, et väga hästi sobib

(maakohtu tl. 71p). Ettevõtete käibemaksu tagastamise taotluste kaustast nähtub, et S. Veiman

tõendas allkirjaga AS Sederi avalduse saamist 22. oktoobril 1996. a. (maakohtu tl. 36). Vastustaja

seletas tsiviilkolleegiumi istungil, et ta ei saanud 22. oktoobril 1996. a. AS Sederi avaldusi

enammakstud käibemaksu tagastamiseks, et ta avastas need muude dokumentide vahelt alles 3.

detsembril 1996. a. Seega on S. Veiman allkirjaga tõendanud avalduste laekumise kuupäeva

võltsimise ja selline tegevus on maksuametile küllaldaseks aluseks teenistussuhte lõpetamiseks

usalduse kaotuse motiivil. Maksuameti õiendist (maakohtu tl. 54) nähtub, et S. Veimani tegu tõi

maksuametile kaasa intresside maksmise. Ebaõige on apellandi väide, et teenistusest vabastamise

käskkiri ei vasta TDS § 11 lg. 2 p. 2 nõuetele. Sellest käskkirjast nähtub nii süüteo toimepanemise

aeg kui ka süüteo kirjeldus.

Veimani

esindaja

vandeadvokaat

K. Pihlakas

esitas

ringkonnakohtu

sellele

otsusele

kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada

Lääne-Viru Maakonna Maksuameti vaidlustatud käskkiri täielikult seadusevastaseks, lugeda S.

Veiman töölt lahkunuks omal soovil alates 6. detsembrist 1996. a., kuna viimane loobub tööle

ennistamisest, mõista Lääne-Viru Maakonna Maksuametilt S. Veimani kasuks hüvitus kuue kuu

ametipalga

ulatuses

ning

jätta

kohtukulud

Lääne-Viru

Maakonna

Maksuameti

kanda.

Kassatsioonkaebuses leitakse, et:

1) Sekretäri ja inspektori ametikohtade vahel pole alluvussuhet, mistõttu inspektori soovitused, käsud

ja korraldused pole sekretärile kohustuslikud. ATS § 60 kohaselt peab teenistuja täitma vahetu

ülemuse või ametiasutuse juhi teenistusalaseid korraldusi. Inspektori soovitust registreerida avaldus

ebaõige kuupäevaga ei saa hinnata usalduse kaotusena inspektori suhtes, sest sekretär polnud

kohustatud soovitust täitma ja oli teadlik oma kohustusest registreerida avaldus päeval, mil see

maksuametile esitatakse. Soovituse täitmisega püüdis sekretär parandada oma varasemat

tegematajätmist.

2) Toimikumaterjalidega on tõendatud, et avalduste vastuvõtmine, registreerimine ja laiali jagamine

on sekretäri otseseks töökohustuseks. Inspektori allkiri zurnaalis tõendab vaid avalduse kättesaamist,

mitte aga päeva, mil avalduse sai lahendamiseks vastav töötaja.

3) Toimikumaterjalidega on tõendatud, et avaldused käibemaksu tagastamiseks esitati 1996. a.

oktoobris M. Maltsevi tööruumi kabinetti 214, mitte aga S. Veimani kätte, et avalduste registreerimise

zurnaal ja tempel olid M. Maltsevi käes, kes jättis avalduse õigeaegselt registreerimata ja võltsis

registreerimiskuupäeva, et S. Veiman kontrollis neid avaldusi alles 1996. a. detsembris.

4) Apellatsioonikohtu otsusest ei nähtu, milline oli S. Veimani konkreetne süütegu, millega seati ohtu

maksuameti vara. S. Veimani vabastamine usalduse kaotuse tõttu oleks võimalik, kui ta oleks pannud

toime mingi konkreetse töökohustuste rikkumise. Süüteod, mis on usalduse kaotuse tõttu teenistusest

vabastamise põhjuseks, on ühtlasi kõik töökohustuste rikkumised.

Lääne-Viru Maakonna Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on

põhjendamatu.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s:

1. ATS § 84 p. 2 sätestab distsiplinaarsüüteona ametiasutusele süüliselt varalise kahju tekitamise või

niisuguse kahju tekkimise ohu süülise loomise.

Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et distsiplinaarsüüteoga ei saa tegemist olla seepärast, et M.

Maltsev ei allunud S. Veimanile, et tegemist pole distsiplinaarsüüteoga, kuna S. Veiman ei käskinud

M. Maltsevit, vaid üksnes andis viimasele soovituse registreerida AS Sederi avaldused ebaõige

kuupäevaga. ATS § 84 p. 2 ei seosta usalduse kaotuse tekkimist alluvusvahekorra olemasoluga.

Samuti pole ATS § 84 p. 2 kohaldamiseks oluline ka see, kas anti käsk või soovitus teha tegu, mis tõi

või võis kaasa tuua kahju tekkimise. Oluline on ametiasutusele süüline kahju tekitamine või selle

tekkimise ohu loomine. Usalduse kaotuse võib tingida teenistuskaaslase teadlik kallutamine selliste

tegude toimepanemisele, mis tekitavad kahju või loovad kahju tekkimise reaalse ohu. Sellisel juhul

võib olla tegemist kahju tekitamisega ühiselt või kahju tekkimise ohu loomisega ühiselt.

Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et süüteod, mis on usalduse kaotuse tõttu teenistusest

vabastamise põhjuseks, on kõik ühtlasi teenistuskohustuste rikkumised, et S. Veimani vabastamine

usalduse kaotuse tõttu olnuks võimalik, kui ta oleks pannud toime mingi teenistuskohustuste

rikkumise. ATS § 84 p. 2 ei seosta usalduse kaotust üksnes teenistuskohustuste täitmatajätmise või

mittenõuetekohase täitmisega. Usalduse kaotus võib selle sätte kohaselt tekkida ka siis, kui ametnik

on tekitanud ametiasutusele varalist kahju või loonud niisuguse kahju tekkimise ohu väljaspool

teenistuskohustuste täitmist. Usalduse kaotusega võib tegemist olla, kui ametnik annab talle

mittealluvale teenistujale selliseid soovitusi, mille täitmine tekitab kahju või toob kaasa kahju

tekkimise ohu. Oluline on aga süü olemasolu.

2. Maksukorralduse seaduse § 10 lg. 2 (10. aprilli 1996. a. redaktsiooni) ja Käibemaksuseaduse § 20

lg. 1 (12. juuni 1996. a. redaktsiooni) kohaselt peab maksuamet tagastama maksumaksjale eraldi

taotluse alusel käibemaksu 30 päeva jooksul taotluse saabumise päevast arvates. Selle tähtaja

rikkumisel peab maksuamet vastavalt Maksukorralduse seaduse §-le 28 lg. 21 (10. aprilli 1996. a.

redaktsioonis) maksma maksumaksjale intressi alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu

tagastamine pidi toimuma, kuni maksusumma tagastamise päevani, viimane kaasa arvatud.

Maksukorralduse seaduse § 28 lg. 4 (10. aprilli 1996. a. redaktsiooni) kohaselt kehtestab vastava

intressimäära rahandusminister.

Usalduse kaotusega võib tegemist olla, kui maksuamet on ametniku süülise käitumise tõttu

kohustatud maksma Maksukorralduse seaduse § 28 lg. 21 kohaselt intressi. Kahju tekkimise reaalne

oht, mis seisneb intressi maksmise kohustuses, võib olla usalduse kaotuse põhjuseks. Selline oht võib

olla usalduse kaotuse põhjuseks näiteks siis, kui käibemaksu tagastamise avaldus registreeriti tegeliku

saabumise kuupäevast varasema kuupäevaga, kuid viga parandati, sõltumata vea teinud ametnikust.

Kui aga dokument registreeriti tagantjärele tegeliku saabumise kuupäevaga, siis registreerimise

soovituse või korralduse andja suhtes usalduse kaotust pole. Usalduse kaotus võib sellisel juhul

tekkida ametniku vastu, kes õigeaegselt jättis dokumendi registreerimata. Seda sellepärast, et

dokumendi laekumise tegelik päev võib olla tõendatav ka muude tõenditega.

Ametniku vabastamiseks usalduse kaotuse tõttu tuleb tõendada, et käibemaksu tagastamise avaldus

registreeriti tegeliku saabumise kuupäevast varasema kuupäevaga. S. Veimani vabastamiseks

usalduse kaotuse tõttu tulnuks tõendada, et AS Sederi avaldused käibemaksu tagastamiseks saabusid

maksuametisse enne 22. oktoobrit 1996. a. Lääne-Virumaa halduskohtuniku otsuse kohaselt ei nähtu

esitatud tõenditest, et maksuamet oleks selgitanud, millal ja kuidas AS Sederi avaldused käibemaksu

tagastamiseks maksuametisse sattusid. Viru Ringkonnakohtu otsuses on sellest küsimusest mööda

mindud ja halduskohtuniku otsuse seda osa pole käsitatud. Seetõttu pole ringkonnakohtu otsusega

tuvastatud, kas S. Veiman tekitas kahju saabumise ohu. Selle tuvastamata jätmine toob HKS §-de 43

lg. 2 ja 36 lg. 2 kohaselt kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Asja uuel läbivaatamisel tuleb

tuvastada, millal AS Sederi avaldused käibemaks tagastamiseks tegelikult laekusid Lääne-Viru

Maakonna Maksuametisse.

3. Karistamise käskkirjas on märgitud, et S. Veimani usalduse kaotus seisnes ka selles, et ta tõestas

kirjade vihikus oma allkirjaga, et AS Sederi avaldused saabusid 22. oktoobril 1996. a. Asja uuel

läbivaatamisel võib olla oluline tuvastada, milline õiguslik tähendus on Lääne-Viru Maakonna

Maksuameti poolt peetaval kirjade vihikul ja S. Veimani allkirjal selles vihikus, samuti kas see vihik

vastab Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996. a. määrusega nr. 183 kinnitatud "Valitsusasutuste

asjaajamiskorra aluste" nõutetele.

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, so. osas, milles palutakse ringkonnakohtu otsuse

tühistamist. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b:

Rahuldada Sirje Veimani esindaja vandeadvokaat Kaido Pihlakase kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3-

12/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tagastada advokaadibüroole "HETA" kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada

kakskümmend kaks krooni ja 50 senti).

Määrus jõustub 20. juunil 1997. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel