3-2-1-81-97 · Riigikohus

3-2-1-81-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 12. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 2. juunil 1997. a.

AS-i Raa Kaubandus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonna-kohtu tsiviilkolleegiumi

12. märtsi 1997. a. otsuse AS-i Raa Kaubandus hagis pankrotistunud AS-i ESB Finantskontor

vastu pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks.

Raa Kaubandus sai Eesti Sotsiaalpanga Koidu filiaaliga 19. augustil 1993. a. sõlmitud laenulepingu

nr. 138 alusel laenu 3 miljonit krooni ja 9. septembril 1993. a. sõlmitud laenulepingu nr. 139 alusel

veel 3 miljonit krooni. Laenude tagamiseks sõlmiti 19. augustil 1993. a. pandileping, millega panditi

Raa Kaubandusele kuuluv pooleliolev kaubanduskompleksi ehitis Maardus Veeru 1A/Nurga 3.

28. aprillil 1995. a. anti Raa Kaubanduse laenud üle Eesti Sotsiaalpangale, kelle õigusjärglaseks on

ESB Finantskontor.

Esitatud hagis palus Raa Kaubandus tunnistada pandilepingu kehtetuks põhjusel, et pandilepingule

alla kirjutanud juhatuse esimehel ei olnud selleks volitusi. Põhikirja kohaselt otsustab laenude

võtmise ja vara pantimise aktsiaseltsi juhatus. Vara pantimiseks juhatuse otsust ei olnud. Pandileping

vormistati hiljem pettusega ja fiktiivselt. Hagi esitati TsK §-de 27, 30 ja 66 lg 1, TsÜS § 72,

aktsiaseltsi põhimääruse p-de 3 ja 30 ning Raa Kaubanduse põhikirja p 10 alusel.

Tallinna Linnakohtu 10. detsembri 1996. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud seadusest. TsK § 66

kohaselt tehing, mis on teostatud teise isiku nimel isiku poolt, kes ei olnud volitatud tehingut

teostama või kes on volitusi ületanud, loob, muudab või lõpetab esindatava tsiviilõigusi ja -kohustusi

ainult juhul, kui esindatav selle tehingu hiljem heaks kiidab. Hageja ei ole vaidlustanud

laenulepinguid, kuigi ka neile kirjutas alla aktsiaseltsi esimees, kellel ei olnud selleks volitusi.

Pandilepingu kiitis juhatus oma käitumisega heaks. Juhatuses oli kolm liiget - üks neist töötas pangas

ja võttis osa panga krediidikomisjoni tööst, kui otsustati laenu saamine, kus tagatiseks oli märgitud

kaubanduskompleks; teine kirjutas alla bilansile ja oli teadlik hageja laenudest ja finantsolukorrast;

kolmas oli juhatuse esimees, kes lepingutele alla kirjutas. 2. novembril 1995. a. tehti pandi kohta

hooneregistris märge. Asjaolu, et aktsiaseltsi uus juhatus ei kiitnud pandilepingut heaks, ei ole

pandilepingu kehtetuks tunnistamise aluseks.

Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 1997. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata otsuses toodud

põhjustel. Ringkonnakohus lisas, et kõik kolm juhatuse liiget olid pandilepingust teadlikud ega

vaidlustanud seda koheselt. Aktsiaseltsi juhatuse esimees kirjutas laenulepingule alla. Panga filiaalis

oli laenu andmise otsustamise juures ka teine aktsiaseltsi juhatuse liige, kes samas isikus oli ka panga

filiaali asedirektor ja kes teadis, et laenu saamise tingimuseks on pandi olemasolu. Kolmas juhatuse

liige oli teadlik varal lasuvatest koormatistest, sest ta töötas tegevdirektorina ja kasutades laene,

kirjutas alla maksekorraldustele. Pandiga võib tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. Pandilepingu

tekstist ei nähtu, et tegemist oleks juurdekirjutusega. Ringkonnakohus nõudis hagejalt sisse riigilõivu

61 200 krooni ja põhjendusega, et hagi ei ole seotud vaidlusega lepingu sõlmimise, muutmise või

lõpetamise üle. Seega tuleb hagi lõivustada lähtudes hagihinnast 6 miljonit krooni. Hageja tasus

riigilõivu 100 krooni, kuid pidanuks tasuma hagi esitamisel 30 700 krooni ja sama palju

apellatsioonkaebuselt, s.o. kokku 61 200 krooni.

Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Hageja leidis, et

pandilepingust teadlik olemine ja tegevusetus selle vaidlustamiseks, ei tähenda lepingu heakskiitmist.

Vaikimine ei ole heakskiit. Kohus ei selgitanud, kuidas juhatuse liige, kes bilansile alla kirjutas, oli

teadlik aktsiaseltsi finantsolukorrast. Apellatsioonikohus leidis vääralt, et linnakohtu otsus ei ole

vastuolus aktsiaseltsi põhikirjaga. Juhatuse esimehel oli küll õigus sõlmida lepinguid, kuid laenu

võtmise ja tagatise pidi otsustama juhatus. Apellatsioonikohus leidis ekslikult, et pandilepingus ei ole

juurdekirjutusi. Tegelikult kirjutati pandilepingu teksti ridade vahele juurde hilisema laenulepingu

kuupäev. Riigilõiv 100 krooni oli õigesti tasutud, sest hagi on seotud lepingu lõpetamisega.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostjat esindav pankrotihaldur, et apellatsioonikohtu otsus on

õige.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust osas, millega jäeti

rahuldamata hagi pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohtud on põhjendatult jätnud hagi

rahuldamata. Tsiviilkohtupidamise seadustiku norme ei ole kohtud vaidluse sisulisel lahendamisel

rikkunud.

Kolleegium leidis, et otsus tuleb tühistada osas, millega hagejalt nõuti sisse riigilõiv 61 200 krooni.

Tehingu kehtetuks tunnistamise nõue on hindamisele mittekuuluv ning riigilõivu tuleb tasuda kui

mittevaralise hagi eest (riigilõivuseaduse lisa 1 p 1.5). Kui tehingu kehtetuks tunnistamise hagis

taotletakse tehingu järgi saadu tagastamist või selle võimatuse korral saadu hüvitamist rahas, siis

tuleb tasuda riigilõivu samas ulatuses kui varalise või hindamisele kuuluva hagi esitamisel (lisa 1

p 1.1). Raa Kaubandus hages pandilepingu kehtetuks tunnistamist. Vara tagastamist või selle

hüvitamist rahas ei taotletud. Seega on nõue mittevaraline ja riigilõivu tulnuks tasuda

riigilõivuseaduse lisa 1 p 1.5 järgi, s.o. 40 krooni tehingu kehtetuks tunnistamiselt ja samapalju

apellatsioonkaebuse esitamisel (TsKS § 45 lg 2).

Juhindudes TsKS §-st 346 p 4 kolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. märtsi 1997. a. otsus muutmata osas,

millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 10. detsembri 1996. a. otsus, millega jäeti

rahuldamata AS-i Raa Kaubandus hagi AS-i ESB Finantskontori vastu pandilepingu kehtetuks

tunnistamiseks.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. märtsi 1997. a. otsus osas, millega

AS-lt Raa Kaubandus nõuti sisse riigilõiv 61 200 krooni riigituludesse.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le Raa Kaubandus 11. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: A. Kull, T. Vernik