3-2-1-76-97 · Riigikohus

3-2-1-76-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja

V. Novikovi osavõtul ja tõlgi L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. mail

1997. a.

Vassili Novikovi esindaja German Aleksandrovi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. märtsi 1997. a. otsuse Vassili Novikovi hagis OÜ Balthis

vastu saamatajäänud töötasu, töölähetuse päevaraha, kasutamata puhkuse eest

kompensatsiooni ja lõpparve kinnipidamise eest tasu saamiseks.

Tallinna Linnakohtule 23. novembril 1994. a. esitatud hagis palus hageja välja mõista kostjalt

saamatajäänud töötasu Karjalas töötatud aja eest alates 1. juulist kuni 30. septembrini 1994. a.,

päevaraha töölähetuse aja eest, kompensatsiooni saamatajäänud puhkuse eest ja ühe kuupalga

tööraamatu kinnipidamise eest TLS §-de 49 p 2, 51 lg 3 ja 119 alusel. Hageja leidis, et ta on töötanud

alates 2. detsembrist 1990. a. kuni 30. septembrini 1994. a. ehitus- ja metsatöödel Osaühingus

Balthis. Kostja keeldus viimase töölähetuse eest palka ja lähetusrahasid maksmast, jättis maksmata

puhkuse kompensatsiooni ja viivitas tööraamatu kätteandmisega.

Kostja ei nõustunud esitatud hagiga, kuna hageja ei ole kostjaga töösuhetes. Hageja töötas alates

2. detsembrist 1990. a. Ühisettevõttes Balthis, millest 4. juunil 1992. a. sai Osaühing Balthis.

15. juunil 1992. a. registreeriti OÜ Balthis omanike poolt Vene NFSV-s Karjala Vabariigis Suojärvi

linnas Ühisettevõte (sovmestnoje predprejatie = SP) Balthis. Direktor T. Kiisküla 11. veebruari

1993. a. käskkirjaga nr. 21 A vabastati OÜ Balthis töötajad töölt seoses osaühingu struktuuri

muutmisega TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Direktor T. Kiisküla 12. veebruari 1993. a.

käskkirjaga nr. 1 võeti samad töötajad tööle ÜE-sse Balthis SP Karjalas. Hageja tööraamatusse on

tehtud 11. veebruaril 1993. a. kanne töölepingu lõpetamise kohta ÜEga (OÜ-ga) Balthis ja

12. veebruaril 1993. a. kanne tööle asumise kohta ÜE-sse Balthis SP ning 1. detsembril 1994. a.

kanne sealt vabastamise kohta. Tööraamatu sai hageja kätte 1995. a. mais.

Tallinna Linnakohtu 27. mai 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asus

hageja tööle ÜE-sse Balthis, millest hiljem sai õigusjärglusega OÜ Balthis. Hageja tööraamat

tööandja nimetuse muutumist ei kajasta. Kostja poolt esitatud käskkirjad ja tööraamatusse tehtud

kanded on vastuolus teiste kirjalike tõenditega ja hageja seletustega, mille kohaselt töötas hageja

kostja juures kuni haigestumiseni 30. septembril 1994. a. Pärast tervenemist 26. oktoobril 1994. a.

nõudis hageja kostjalt saamatajäänud palka, kuid siis selgus, et kostja oli temaga töölepingu

lõpetanud juba 1993. a. ning hagejaga oli töölepingu sõlminud mingi Venemaal asuv ettevõte. Hageja

seletuste kohaselt ei lõpetatud temaga töösuhet 1993. a., ta ei asunud uuele töökohale, talle ei

makstud lõpparvet ega antud tööraamatut ja ei sõlmitud uut töölepingut. Kostja juures töötamise

algusest peale käis ta tööle Karjalasse, need olid töölähetused, mille kogu asjaajamine toimus ning

kontor asus Eestis, siin maksti ka palka. Kohus pidas tõendatuks, et hageja töötas kostja juures alates

2. detsembrist 1990. a. kuni 1. detsembrini 1994. a.

Linnakohus leidis, et tööraamatu kanded ja kostja vastuväide, et hageja ei töötanud nende juures, ei

ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Vastavalt registreerimistunnistusele on Karjalas registreeritud

Eesti-Iiri ÜE Balthis, mitte Balthis SP. Tööraamatu kannetest ja käskkirjadest järeldub, et kogu

dokumentatsiooni vormistamine toimus Eestis ning neis on lähtutud meie seadustest. Seega on hageja

tööraamatus fiktiivsed kanded, mis ei vasta tegelikele asjaoludele ning need ei ole tööandja

kohustustest vabastamise aluseks. OÜ Balthis on samuti Eesti-Iiri ühisettevõte ja kostja väide, et ta ei

ole õige kostja ei ole asjakohane. Hageja sõlmis ja lõpetas töölepingu Eestis registreeritud firmaga

ning on ka vastavalt hagi esitanud. Töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud töötajale maksma

seaduses ettenähtud tasu. Kuna hageja nõutud summadele kostja vastu ei vaielnud ja hageja nõuded

on kooskõlas seadusega, siis otsustas kohus hagetud summad kostjalt välja mõista.

Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 1997. a. otsusega linnakohtu otsus tühistati ja hagi jäeti

rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus õigesti tuvastanud, et hageja töötas

kostja juures töölepingu alusel, kuigi kirjalikku töölepingut ei olnud. Linnakohus on aga ebaõigesti

leidnud, et OÜ Balthis direktori T. Kiisküla 11. veebruari 1993. a. käskkiri töötajate töölt

vabastamiseks ja ÜE Balthis SP direktori T. Kiisküla 12. veebruari 1993. a. käskkiri samade töötajate

tööle võtmiseks, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja esitas 1993. a. kirjaliku

avalduse kostja juurest töölt vabastamiseks, ta saiaru avalduse sisust ja töötajatele oli selgitatud

töölepingu lõpetamise vajadust töö jätkamiseks Karjalas ning seal uute töölepingute sõlmimiseks.

Hageja allkiri on 11. veebruari 1993. a. palgalehel, millega OÜ Balthis maksis välja lõpparve. Seega

oli tööleping lõpetatud ja seda ei ole hageja vaidlustanud.

Linnakohus jättis põhjendamatult arvestamata ÜE Balthis SP tegevdirektori P.Puki ütlused. See, et

tegevdirektor ei teadnud, kes oli ÜE Balthis SP juhatuse esimees ja liikmed ning firmade juriidilised

omanikud, ei ole piisav tunnistuste tagasilükkamiseks, mis on kooskõlas teiste tõenditega. Usutavad

on kostja esindaja ja tegevdirektori ütlused selle kohta, et kostja vormistas lähetusi ÜE Balthis SP

töötajatele piiri ületamise lihtsustamiseks.

Linnakohus ei lükanud tagasi Karjala registritõendit mitte selle legaliseerimatuse motiivil, vaid

seetõttu, et seal ei olnud märgitud firma nimeks "Balthis SP". Registritõendis on märgitud

ühisettevõtte lühendatud tähis "SP". Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu väitega, et Balthis SP-

d ei ole Karjalas registreeritud. Ja pealegi ei ole sellel tähtsust, sest hageja oli eelnevalt OÜ-st Balthis

vabastatud. Kuivõrd summad, mida hageja nõudis, kuuluvad perioodi pärast kostja juurest töölt

vabastamist, siis on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Kassatsioonkaebuses palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kohus jättis

tähelepanuta, et hageja ei kirjutanud 1993. a. ise lahkumisavaldust ega avaldanud selleks tahet,

eestikeelse avalduse sisu jäi talle arusaamatuks. TLS § 74 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu

lõpetamisel andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve, kostja seda ei teinud ega tõendanud

seda ka kohtus. Hagejat ei tutvustatud 11. veebruari 1993. a. käskkirjaga nr. 21 A, millega tööleping

justkui lõpetati. Pärast seda käskkirja ei muutunud hageja töö iseloom ja tingimused - tööülesandeid

andsid samad isikud, vajalikud tõendid ja dokumendid sai hageja kostja asukoha järgi OÜ Balthis

blankettidel, mistõttu hageja ei teadnud midagi tööandja muutumisest. Apellatsioonikohtu otsuses

puuduvad viited tõenditele, mis kinnitaksid hagejale tööraamatu väljastamist ja lõpparve maksmist,

millega kohus rikkus TsKS § 232 lg 4 sätteid. Apellatsioonikohus ei viidanud ühelegi seadusele,

mille alusel ta vaidluse lahendas.

Vastuses kassatsioonkaebusele pidas OÜ Balthis apellatsioonikohtu otsust õigeks.

Kolleegiumi istungil palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide rikkumise

tõttu.

TsKS § 229 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, millist seadust tuleb asjas

kohaldada.

Apellatsioonikohus rikkus protsessiõiguse normi jättes otsustamata, millise seaduse alusel tuleb

käesolevat vaidlust lahendada. Apellatsioonikohus leidis, et töölt vabastamise käskkiri on aluseks

hagi rahuldamata jätmisele. TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mis

reeglina sõlmitakse kirjalikult ja millest üks eksemplar jääb töötajale ja teine tööandjale (TLS § 28

lg 1). Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu

lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele, punktile, samuti töölepingu

lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine (TLS

§ 73 lg 1).

TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab,

samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Apellatsioonikohus jättis andmata seadusele tugineva hinnangu kostja 11. veebruari 1993. a.

käskkirja nr. 21 A sisule, mille kohaselt vabastati töötajad töölt TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel

seoses osaühingu struktuuri muutmisega. Seega viidatakse käskkirjas töölepingu lõpetamise kahele

põhjusele: osaühingu struktuuri muutmine ja poolte kokkulepe. Töölepinguseadus ei näe ette

töölepingu lõpetamist tööandja algatusel seoses ettevõtte struktuuri muutmisega.

TLS §-s 76 sätestatakse töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, mille kohaselt võib töölepingu

lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu

lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine eeldas seega tööandja

kirjalikku ettepanekut töötajale töölepingu lõpetamiseks. Asja uuel arutamisel tuleb

apellatsioonikohtul anda õiguslik hinnang kostja 11. veebruari 1993. a. käskkirjale nr. 21 A, millega

töötajad töölt vabastati ja hageja avaldusele, milles ta palus lubada end puhkusele alates

11. veebruarist 1993. a. ja vabastada töölt alates 11.veebruarist 1993.a. Selle avalduse kohaselt oli

töötaja ühtaegu puhkusel ja samal ajal juba töölt vabastatud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. märtsi 1997. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Vassili Novikovile 7. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed: H.Jõks, T.Vernik