3-2-1-74-97 · Riigikohus

3-2-1-74-97

K O H T U OT S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 26. mail 1997. a.

kolmanda isiku AS-i ASA Kindlustus esindaja vandeadvokaat Leon Glikmani

kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. märtsi 1997. a. otsuse

ASi Sampo Kindlustus hagis OÜ Palamuse Saeveski vastu kahju 33 900 krooni hüvitamiseks.

30. novembril 1995. a. sai liiklusõnnetuses tehnilisi vigastusi AS-le Elcoteq Baltic kuuluv sõiduauto

VW Passat. Palamuse Saeveskile kuuluva veoauto järelkäru alt sõidu ajal äratulnud vasak tagaratas

veeres üle sõidusuundasid eraldava piirde ja tabas vastassuunas sõitva sõiduauto esiosa. Veoauto

suhtes oli liikluskindlustuse leping sõlmitud AS-ga ASA Kindlustus, kes leidis, et tegemist ei ole

liikluskahjuga ning keeldus seetõttu kahju hüvitamisest. AS Sampo Kindlustus hüvitas

autokindlustuslepingu alusel sõiduauto remondimaksumuse 33 900 krooni.

Jõgeva Maakohtule esitatud hagis palus Sampo Kindlustus regressi korras välja mõista Palamuse

Saeveskilt 33 900 krooni kindlustusseaduse (KS) § 18 ja TsK §-de 387 ja 460 alusel. Hageja leidis, et

ta hüvitas põhjendatult sõiduauto remondikulud. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 4 lg 3 kohaselt

on tegemist liikluskahjuga, kuna kahju tekitati vahetult sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel,

mitte sõiduki eelnevalt eraldunud osade, samuti koorma või muude esemete liikumise või paiknemise

tagajärjel. Seaduses kasutatud väljend "eelnev eraldumine" viitab niisugusele ajalisele vahele eseme

eraldumise hetke ja liiklusõnnetuse toimumise vahel, kus eraldunud esemele otsasõit ei ole enam

põhjuslikus seoses selle sõiduki liikumisega, millelt see ese eraldus, vaid selle isiku hooletuse või

tähelepanematusega, kes teel või mujal olevale esemele otsa sõidab. Liikluskindlustuse seadus annab

kannatanule õiguse pöörduda kahju hüvitamise nõudes süüdlase kindlustusandja poole. Kannatanul

on õigus pöörduda ka vahetult kahju tekitanud isiku poole. Kostja vastutab TsK § 458 alusel suurema

ohu allika valdajana. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekkimine oli tingitud vääramatust jõust.

Jõgeva Maakohtu 18. juuli 1996. a. otsusega hagi rahuldati ning Palamuse Saeveskilt mõisteti välja

33 900 krooni. Kohus leidis, et sõiduautole vigastustega tekitatud kahju on liikluskahju LKS § 4

mõttes, mis tekitati suurema ohu allikaga ning hagejal, kes hüvitas auto remondikulud, on

regressiõigus kas suurema ohu allika valdaja või veoauto kindlustanud kindlustusseltsi vastu. Kohus

leidis, et kahju ei ole tingitud vääramatust jõust. Veoauto ratta poldid murdusid kulumise tagajärjel

pärast 16-aastast kasutamist. Arvestades veoauto kulumust ja kasutusiga, oli poltide murdumine või

muu rike normaalne nähtus, mida suurema ohu allika valdaja pidanuks ette nägema ning hoolduse,

remondi või muude võtetega vältima.

Apellatsioonkaebuses palus Palamuse Saeveski maakohtu otsuse tühistada, sest liiklusõnnetuse

põhjustas vääramatu jõud - rattapoltide murdumine - mida ei olnud võimalik ette näha ega vältida.

Tartu Ringkonnakohtu 17. märtsi 1997. a. otsusega maakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus,

millega jäeti hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole apellatsioonkaebuse

põhjendused, vaid protsessiseaduse rikkumine, mis viis asja ebaõigele otsustamisele. Vastuses hagile

ja maakohtu istungil väitis kostja, et kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel ning et liikluskahju peab

hüvitama ASA Kindlustus. Maakohus tuvastas õigesti, et tegemist on liikluskahjuga, kuid jättis

põhjendusi esitamata tähelepanuta kostja teise väite, et kahju peab hüvitama ASA Kindlustus.

Vastavalt kindlustusseaduse §-le 18 läheb kahjukindlustuse korral nõudeõigus varalist kahju tekitanu

vastu kindlustushüvitist saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud

kindlustushüvitise ulatuses. Sama sätestab ka LKS § 27 lg 5. Liikluskahju hüvitamise kohustus lasub

kostja kindlustusandjal, s.o. ASA Kindlustusel. ASA Kindlustusel võib olla regressiõigus kostja vastu

üksnes LKS § 38 lg 2 sätestatud alustel. Asjas ei ole tõendatud LKS §-s 38 lg 2 sätestatud ühegi

tingimuse olemasolu ning kostja vastu ei saa regressinõuet esitada ei tema kindlustusandja ASA

Kindlustus ega ka kannatanu kindlustusandja Sampo Kindlustus.

Kassatsioonkaebuses palus kolmas isik ASA Kindlustus apellatsioonikohtu otsuse tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ning protsessiõiguse normide rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus asus ekslikule seisukohale, et autoratta eraldumisega põhjustatud kahju on

liikluskahju liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 4 mõttes.

Kassaator leidis, et apellatsioonikohus rikkus TsKS § 228 lg 1 nõudeid, kuna tühistas maakohtu

otsuse ilma protsessuaalse aluseta. Apellatsioonikohus rikkus ka TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 4

nõudeid. Kohtuotsuses puuduvad motiivid protsessiõiguse normi rikkumise, samuti selle kohta, miks

kohus leidis, et väidetav protsessiõiguse normi rikkumine võis viia valele otsustamisele.

Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 301 nõudeid, mille kohaselt kohus kontrollib apellatsiooni korras

esimese astme kohtulahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud

vastuväidete piires. Apellatsioonkaebuses ei palutud kontrollida esimese astme kohtu järeldust, et

asjas on välistatud kostja kui suurema ohu allika valdaja vastutus. Kohus rikkus TsKS § 230. Hageja

ei palunud tuvastada ASA Kindlustuse vastutust liikluskahju eest ja piiratud regressiõigust, mistõttu

kohus ei saanud neid asjaolusid ASA Kindlustuse suhtes hagi väliselt tuvastada. Tehes sisulise otsuse

kolmanda isiku kahjuks rikkus kohus tema TsKS §-des 70 lg 2, 76 lg 1, 146 lg 2 p. 3 sätestatud

õigusi. Kohtuotsuse tegemisega rikuti kolmanda isiku TsKS §-des 76 lg 2 ja 64 sätestatud õigust

vastu vaielda hageja põhistustele, kuna kolmandal isikul võimaldati anda vastus üksnes

apellatsioonkaebusele, kuid ta ei saanud vaidlustada neid motiive, sh. materiaalõiguse norme, mida

kohus omaalgatuslikult kohaldas. Sellega kaasnes TsKS §-de 10 ja 6 rikkumine.

Vastustaja Sampo Kindlustus nõustus ASA Kindlustuse kassatsioonkaebusega ning leidis, et

apellatsioonikohtu otsus ei ole õige.

Vastustaja Palamuse Saeveski leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsKS § 347 lg 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus tühistas maakohtu otsuse TsKS § 318 lg 2 alusel, mille kohaselt on

apellatsioonikohtul õigus protsessiosaliste nõudmisest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus

protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, kui need rikkumised võisid viia või viisid asja ebaõigele

otsustamisele. Selle sätte kohaldamisel peab apellatsioonikohus viitama protessiõiguse normile, mida

esimese astme kohus on rikkunud. Samuti tuleb otsuses märkida põhjendused, miks kohus leiab, et

selle sätte rikkumine võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele. Kuna apellatsioonikohus otsuses

ei märkinud, millise protsessiõiguse normi rikkumine tõi kaasa maakohtu otsuse tühistamise, siis

rikkus ta TsKS §-de 228, 229 ja 232 lg 4 sätteid.

Apellatsioonikohus asus põhjendatult seisukohale, et kohtu poolt tuvastatud asjaoludel tekkinud

kahju on liikluskahju liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 4 lg 3 kohaselt ning et liiklusõnnetuse ajal

kehtinud LKS § 27 lg 5 redaktsioonist tulenevalt peab liikluskahju liikluskindlustuse seaduses ning

liikluskindlustuse üld- ja lepingutingimustes ettenähtud korras ja kahjuhüvitise piirmäärade ulatuses

hüvitama liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja.

Põhjendatud ei ole kassaatori väide apellatsioonikohtu poolt apellatsioonkaebuse ja hagi piiride

ületamise kohta. Ka ei ole apellatsioonikohus teinud otsust AS-i ASA Kindlustus suhtes.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. märtsi 1997. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada AS-le ASA Kindlustus 14. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 350 (kolmsada

viiskümmend )krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed A. Kull, T. Vernik