3-2-1-72-97 · Riigikohus

3-2-1-72-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 4. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja esindaja

vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. mail 1997. a.

AS-i Salutaguse Karusloomakasvandus pankrotihaldur Ivo Nurga esindaja vandeadvokaat

Rutt Teeveeru kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi

1997. a. otsuse Varje Enopi ja Jüri Pandi hagides AS-i Salutaguse Karusloomakasvandus

pankrotihaldur Ivo Nurga vastu hüvitise saamiseks kasutamata puhkuse ja lõpparve

kinnipidamise eest.

Rapla Maakohtu 8. mai 1996. a. otsusega kuulutati välja AS-i Salutaguse Karusloomakasvandus

pankrot.

Jüri Pant töötas AS-i Salutaguse Karusloomakasvandus direktorina 13. märtsist 1990. a. kuni

1. juulini 1996. a., mil tööleping temaga lõpetati töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Varje Enop

töötas samas peaökonomistina 19. maist 1986. a. kuni 26. juunini 1996. a., mil tööleping temaga

lõpetati poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel. Töölepingute lõpetamise päevadel hagejatele lõpparveid

ei makstud. V. Enop esitas haldurile kirjaliku avalduse lõpparve saamiseks 17. juulil 1996. a. ja

J. Pant 18. juulil 1996. a. 23. juulil 1996. a. laekus hagejate pangaarvetele juunikuu töötasu ja

puhkusekompensatsioon juunikuus töötatud aja eest.

J. Pant palus kostjalt välja mõista hüvitist 12 602 krooni 67 kasutamata puhkusepäeva eest ja 4435

krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. V. Enop palus kostjalt välja mõista hüvitist 4 685

krooni 32 kasutamata puhkusepäeva eest ja 4090 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest.

Rapla Maakohtu 11. novembri 1996. a. otsusega rahuldati TLS § 119 lg 2 alusel hagejate nõuded

hüvitise saamiseks lõpparvete kinnipidamise eest. Kasutamata puhkuste eest rahalise hüvitise saamise

nõuded jäeti rahuldamata. Kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise väljamõistmata jätmist

põhjendas kohus sellega, et see nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja rahuldatakse

pankrotimenetluse käigus PankrS § 86 lg 1 p. 2 alusel. Puhkuste kasutamatajäämise asjaolud antud

juhul tähtsust ei oma.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagejate nõuded

kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise saamiseks ja rahuldas hagid ka selles osas.

Otsuse põhjenduste kohaselt on ekslik järeldus, et hagejate nõuded puhkusekompensatsiooni

saamiseks tekkisid enne pankroti väljakuulutamist. Vaidlust ei ole selles, et töösuhted hagejatega

jätkusid peale pankroti väljakuulutamist varemsõlmitud töölepingute alusel ja töösuhte lõppemise

tõttu jäid hagejatel puhkusepäevad kasutamata. Puhkuseseadus § 26 kohaselt tekkis hagejatel õigus

saada kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist alles töölepingu lõppemisel ja nimetatud

summad pidi pankrotihaldur välja maksma lõpparve koosseisus PankrS § 85 alusel. Hagiavalduses

nõutud hüvitise suuruse võttis pankrotihaldur õigeks ringkonnakohtu istungil.

Kassatsoonkaebuses palub AS-i Salutaguse Karusloomakasvanduse pankrotihalduri esindaja

tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega mõisteti AS-i Salutaguse Karusloomakasvandus

pankrotivarast välja hüvitis kasutamata puhkuse eest hagejate kasuks ja uue otsusega jätta need

nõuded rahuldamata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud puhkuseseaduse § 26

ja PankrS § 85. Hagejate nõuded ei ole PankrS § 85 lg 1 p. 1 ja 2 sätestatud pankrotimenetlusega

seotud väljamaksed. Pärast pankroti väljakuulutamist saab puhkusekompensatsiooni nõuet vaadelda

vaid varalise nõudena, mida PankrS § 20 lg 4 kohaselt saab esitada üksnes pankrotimenetluses.

Puhkusekompensatsiooni nõude rahuldamine väljaspool pankrotimenetlust on vastuolus PankrS § 86

lg 1 ja 3, milles on sätestatud nõuete rahuldamise järgud ning nende rahuldamise kord. Hagejad on

esitanud PankrS § 23 kohaselt nõuded töötasu ja puhkusekompensatsiooni saamiseks ning need

nõuded on ka tunnustatud.

Vastustajad paluvad jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustajad

leiavad, et nende õigus rahalisele hüvitisele kasutamata puhkuse eest tekkis halduri poolt ülevõetud

töölepingust ja õigus saada kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist tekkis alles töölepingu

lõppemisel pankrotimenetluse ajal. Seega puudub vastuolu PankrS §-ga 86, mis käsitleb nõudeid, mis

tekkisid enne pankroti väljakuulutamist. Nõuet puhkuse kompensatsiooni saamiseks ei ole hagejad

pankrotihaldurile esitanud, kuna töölepingut hagejatega ei olnud lõpetatud ja neil puudus seetõttu

õigus kasutamata puhkuse eest hüvitise nõudmiseks.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete juurde ja palus hagejatelt välja mõista

advokaadi abi eest 3304 krooni.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu ning asjas on võimalik teha uus otsus.

Töötaja õigus puhkusele ja tööandja kohustus anda puhkust ja maksta puhkuse aja eest puhkusetasu

tuleneb puhkuseseadusest. Vaidlustatud pole kohtute poolt tuvastatut, et hüvitist nõutakse kuni

pankroti väljakuulutamiseni kasutamata puhkuse eest. Hagejate õigus puhkusele ja puhkusetasule ja

tööandja kohustus maksta puhkusetasu pankroti väljakuulutamiseni töötatud aja eest oli olemas

pankroti väljakuulutamise ajal. AS-i Salutaguse Karusloomakasvandus pankroti väljakuulutamise ajal

kehtinud PankrS § 21 lg 1 kohaselt loeti ja praegukehtiva sama paragrahvi redaktsiooni kohaselt

loetakse pankroti väljakuulutamisega saabunuks võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäevad. Seega

tuleb asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamisega loeti saabunuks võlgniku poolt töötajale

kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise maksmise tähtpäev ning nõuded puhkusetasu saamiseks

tuleb esitada pankrotimenetluses üldises korras ja need makstakse välja PankrS §-s 86 sätestatud

järgus. Kuna kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise maksmise tähtpäev loetakse saabunuks

pankroti väljakuulutamisega, siis pole asjakohane selle arvamine lõpparve koosseisu.

TsKS §-de 57 lg.1 ja 58 lg 1 alusel kuulub vastustajatelt sissenõudmisele advokaadi abi eest kuni viis

protsenti hagi rahuldamata osast.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium

o t s u s t a s:

Talinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 1997. a. otsus tühistada osas, millega AS-i

Salutaguse Karusloomakasvandus pankrotivarast mõisteti välja rahaline hüvitis kasutamata

puhkuse aja eest Jüri Pandi kasuks 12 602 (kaksteist tuhat kuussada kaks) krooni ja Varje

Enopi kasuks 4685 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend viis) krooni ning riigituludesse

riigilõiv 891(kaheksasada üheksakümmend üks) krooni 50 senti. Teha selles osas uus otsus ja

jätta Jüri Pandi hagi 12 605 krooni ja Varje Enopi hagi 4685 krooni rahalise hüvitise saamiseks

kasutamata puhkuse aja eest rahuldamata.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Sisse nõuda AS-i Salutaguse Karusloomakasvandus kasuks Jüri Pandilt 630 (kuussada

kolmkümmend) ja Varje Enopilt 234 (kakssada kolmkümmed neli) krooni advokaadi abi eest

Riigikohtus.

Tagastada advokaadibüroole Lõhmus & Teeveer 2. aprillil 1997. a. tasutud

kassatsioonikautsjon 200 (kakssada krooni).

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull