3-1-1-66-97 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa T. L. kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos ning L. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi selles, et ta töötades 1994 - 1995 aastal AS RK
Legislator headnote
AI generated3-1-1-66-97 · Riigikohus: tuvastatud faktilistele asjaoludele ning hinnates kogutud tõendeid ühekülgselt, on rikutud KrMK § 50 sätteid.
Full text
3-1-1-66-97
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 3. juunil 1997. a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Ilvest
vaatas kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
T. L. süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa T. L. kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos ning
Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
T. L. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi selles, et ta töötades 1994 - 1995 aastal AS RK
müügiagendina ei andnud kaupade müügist laekunud sularaha firma arvele Hansapanga X Filiaalis ning
omastas 22 korral arve-saatelehtedega müüdud kaupade eest saadud sularaha kokku 35293 kr 15 s.
Pärnu Linnakohtu 20. veebruari 1997. a otsusega mõisteti T. L. eelnimetatud süüdistuses kuriteokoosseisu
puudumise tõttu õigeks ning tsiviilhagi summas 30360 kr 40 s jäeti läbivaatamata, märkides et tsiviilhagi
võib esitada tsiviilmenetluse korras.
Linnakohtu otsuse kohaselt töötas T. L. AS RK suulise kokkuleppe alusel ja ilma tööraamatuta. Kirjalikku
töölepingut ja materiaalse vastutuse lepingut temaga ei sõlmitud. Kohtualune väitis kogu menetluse käigus,
et jättis realiseeritud kauba eest saadud raha enda kätte eesmärgiga tasuda selle eest firma huvides tehtud
telefoniarveid ja transpordikulutusi. Samas oli kohtualusel kokkulepe tegevdirektori Jüri Ermiga kasutada
seda raha laenuna endale sõiduauto ostmiseks. Kohtualune ei eitanud oma soovi tema käes oleva firma raha
tagastamiseks, kuid väidetavalt puudus tal kokkulepe tagasimaksmisele kuuluva summa suuruse kohta.
Pärnu Linnakohus jõudis järeldusele, et T. L. käitumises puudus kuriteo subjektiivne külg ja seega tuleb ta
kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista.
Esitatud apellatsioonprotestis taotles Pärnu abiprokurör linnakohtu õigeksmõistava otsuse tühistamist, T. L.
KrK § 1411 lg 1 järgi süüdi mõistmist ning AS RK tsiviilhagi summas 30360 kr 40 s väljamõistmist.
Protestis leitakse, et kohtu järeldused ei vasta faktlistele asjaoludele ja tuginevad vaid oletustele ning sellest
tulenevalt on T. L. põhjendamatult õigeks mõistetud.
AS RK taotles oma apellatsioonkaebuses T. L. firma raha omastamises süüdi mõistmist ning esitatud
tsiviilhagi rahuldamist.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. aprilli 1997. a otsusega tühistati Pärnu Linnakohtu
eelnimetatud otsus ja T. L. mõisteti süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi. Teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks
ja KrK § 47 sätete alusel vabastati ta 3 aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest.
Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et linnakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta kriminaalasjas
tuvastatud faktilistele asjaoludele ning hinnates kogutud tõendeid ühekülgselt, on rikutud KrMK § 50 sätteid.
Ringkonnakohus luges tõendatuks kohtualuse süü AS-le RK kuulunud 30360 kr 40 s riisumises omastamise
teel ja mõistis nimetatud summa välja kahju kandnud firma õigusjärglase AS RK kasuks.
Esitatud kassatsioonkaebustes paluvad süüdimõistetu T. L. ja tema kaitsja vandeadvokaat Ilmo Maaroos
ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning T. L. kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste tõttu
õigeksmõistmist.
Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu otsus on motiveerimata ning rajaneb üksnes oletustel ning seega on rikutud
KrMK § 268 lg 2 ja § 274 p 3 sätteid. Samas viitab kassaator süütuse presumptsiooni põhimõtete ning
Põhiseaduse § 22 sätete eiramisele. Kassaatorid nõustuvad tsiviilhagi läbivaatamisega tsiviilkohtupidamise
korras.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära vandeadvokaat
I. Maaroosi, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamist ning prokurör M. Püssi, kes taotles
kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist,
l e i d i s :
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on asjakohaselt rõhutanud, et KrMK § 50 lg 2 sätete kohaselt
ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ka ühest ja samast tõendiallikast pärinevad, eri
aegadel või erinevates menetlusstaadiumides antud ütlused kuuluvad hindamisele nende kogumis, kohtu
siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on oma otsust nõuetekohaselt
motiveerinud ning kajastanud piisava põhjalikkusega, nagu seda nõuab KrMK § 274 p 3, miks ta on rajanud
otsuse nimelt nendele tõenditele ja loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu põhistustega ning leiab, et käesolevas
kriminaalasjas puuduvad AKKS §-s 39 toodud alused, mis tingiksid ringkonnakohtu otsuse tühistamist.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3. aprillist 1997. a T. L. süüdistusasjas jätta muutmata,
kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 03. juunist 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Herbert Lindmäe
Liikmed: Lea Kalm, Jüri Ilvest