3-2-1-75-97 · Riigikohus

3-2-1-75-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. juunil 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja

vandeadvokaat A. Tammeri ja AS-i Saare Lubi esindaja vandeadvokaat P. Järve osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 26. mail 1997. a.

Hageja esindaja vandeadvokaat Üllar Talviste kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. märtsi 1997. a. otsuse Urmas Lõhmuse hagis AS-i Saare

Lubi vastu kaasomandiõiguse tunnistamiseks ja AS-i Saare Lubi vastuhagis Urmas Lõhmuse

vastu kahju 1 244 757 krooni hüvitamiseks.

1. septembril 1994. a. Saare Maakohtule esitatud hagis palus Urmas Lõhmus tunnistada oma

kaasomandiõigust 1/5 mõttelisele osale AS-st Saare Lubi. Hagi põhjenduste kohaselt kuulus 1. juunil

1994. a. hagejale 20 % AS-i Saare Lubi aktsiatest, s.o. kogu aktsiakapitalist 77 680 krooni. 13. juuli

1994. a. aktsionäride koosoleku otsusega arvati hageja aktsiaseltsi osanike hulgast välja ja tema osak

arvestati AS-le Saare Lubi tekitatud kahju katteks. Hageja leidis, et ta ei ole aktsiaseltsile kahju

tekitanud ja tema osak võõrandati ebaseaduslikult.

AS Saare Lubi esitas vastuhagi, paludes TsK §-de 162, 448 ja 460 alusel U. Lõhmuselt välja mõista

lubja müügiga tekitatud kahju (leppetrahv, saamata jäänud tulu ja asjaajamiskulud Soomes) 1 244

757 krooni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt sõlmiti 16. aprillil 1993. a. AS-i Saare Lubi ja

Kirjopiiska OY vahel lubja ostu-müügileping, mille kohaselt Kirjopiiska OY sai AS-i Saare Lubi

poolt toodetud lubja müügi ainuõiguse Soomes. Lepingutingimusi rikkunud pool pidi maksma

leppetrahvi 50 000 FIM-i. Selle lepingu tingimusi ja AS-lt Saare Lubi saadud volitusi eirates

korraldas U. Lõhmus lubja müügi AS-le Eesti Värv AS-i East vahendusel. Lepingu sõlmimisel AS-i

East ja AS-i Eesti Värv vahel jättis U. Lõhmus lepingust välja lubja müügi ja selle reklaami

keelustamise klausli Soome turul AS-i Saare Lubi lubjana. AS-le Eesti Värv müüdud lubi turustati

Soomes Tikkurila OY vahendusel, kusjuures lupja reklaamiti AS-i Saare Lubi toodanguna. Sellega

rikuti Kirjopiiska OY-le 16. aprilli 1993. a. lepinguga antud AS-s Saare Lubi toodetud lubja müügi

ainuõigust Soomes, mis tõi kaasa leppetrahvi ja lepingu lõpetamise. Leppetrahv arvati maha AS-i

Saare Lubi poolt Kirjopiiska OY-le müüdud lubja maksumusest.

Saare Maakohtu 6. veebruari 1996. a. otsusega rahuldati hagi ja tunnistati hageja kaasomandiõigust

1/5 mõttelisele osale AS-st Saare Lubi. Vastuhagi jäeti rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste

kohaselt on vastavalt põhiseaduse §-le 32 omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib

omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides

õiglase ja kohese hüvituse eest. Aktsiaseltsi põhimäärus ei näe ette võimalust aktsionäri omandi

võõrandamiseks ilma viimase nõusolekuta. AS-i Saare Lubi asutamislepingu p. 9.2 ei anna võimalust

aktsiate sundvõõrandamiseks. Osaku arvestamine kahju katteks ja hageja väljaarvamine aktsiaseltsi

osanike hulgast oli ebaseaduslik. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, kuna TsK § 448 alusel kuulub

tekitatud kahju hüvitamisele, kui kahju tekitanu ei tõenda, et kahju tekkis mitte tema süül. Hageja süü

kostjale kahju tekitamises ei ole tõendatud. 18. oktoobri 1993. a. volikirjas volitab AS Saare Lubi

U. Lõhmust teostama müügitehinguid nii AS-ga Eesti Värv kui ka Tikkurila OY-ga. Volikirja kohaselt

on volitatu kohustatud kooskõlastama juhatusega vaid hinnad ja kogused. Ei ole tõendeid, et AS-i

Saare Lubi toodang oleks jäänud realiseerimata hageja tegevuse tõttu. Ka ei ole hageja süüd omaks

võtnud.

Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 1996. a. otsusega maakohtu otsus tühistati. U. Lõhmuse hagi

kaasomandiõiguse tunnistamiseks jäeti rahuldamata. AS-i Saare Lubi vastuhagi rahuldati osaliselt ja

U. Lõhmuselt mõisteti välja 129 474 krooni. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on maakohus ebaõigesti

tunnistanud hageja omandiõigust aktsiaseltsile. Sellist nõuet pole võimalik rahuldada, sest aktsiaseltsi

vara kuulub seltsile endale, aktsionärile kuulub vaid aktsia ja sellega seotud õigused. Vastuhagi

leppetrahvi maksmisega seotud kahju 129 474 krooni hüvitamiseks on põhjendatud. Hageja oli

teadlik kostja ja Kirjopiiska OY lepingust ning selle sisust ainumüügiõiguse kohta. Hageja oleks

pidanud sellega teiste lepingute sõlmimisel arvestama seda enam, et volikirja järgi lasus tal kohustus

eelnevalt kirjalikult kooskõlastada juhatuse otsusega hinnad ja kogused. Kuivõrd AS-i Saare Lubi

toode ilmus Soome turule, mille eest kostja tasus leppetrahvi, siis on olemas põhjuslik seos hageja

tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Ärimees ja volitatud isik peavad ilmutama küllaldast tähelepanu ja

hoolsust vältimaks põhjendamatut kahju. Tuginemine TsK §-le 448 ei ole iseenesest vale, kui

lepingusuhetes ei ole vastutuse tingimusi määratletud ja kahju tekib sisuliselt lepinguvälise

käitumisega. Ülejäänud vastuhagi nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna põhjuslikkuse ahel jääb liiga

kaugele, et võtta hagejat materiaalsele vastutusele.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 1996. a. otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osas,

millega rahuldati osaliselt AS-i Saare Lubi vastuhagi U. Lõhmuse vastu kahju 1 244 757 krooni

hüvitamiseks ja selles osas saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Muus osas jäeti

ringkonnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus tühistas 10. märtsi 1997. a. otsusega maakohtu otsuse AS-i Saare Lubi vastuhagis

U. Lõhmuse vastu tekitatud kahju hüvitamiseks ja mõistis U. Lõhmuselt AS-i Saare Lubi kasuks

välja 51 794 krooni ja riigilõivu. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole õige maakohtu otsuses tehtud

viide TsK §-le 448 ning apellatsioonikohtul on õigus otsustada, millist seadust tuleb asjas kohaldada.

18. oktoobril 1993. a. anti hagejale volitus müügitehingute teostamiseks ja lubja müügi

vahendamiseks Tikkurila OY-le ja AS-le Eesti Värv. Volikirjas on märgitud, et hinnad ja kogused

kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult juhatuse otsusega. Tegemist oli käsundiga (TsK § 394) ja TsK

§ 395 lg 1 kohaselt oli hageja kohustatud täitma talle antud käsundi vastavalt volitaja juhenditele.

Hageja volitaja juhendeid ei järginud. AS-i Saare Lubi aktsionäride koosolekul 1. juulil 1994. a., kus

viibis ka hageja, otsustati, et hageja tasub kostjale 129 474 krooni kahjutasu. Sellega võttis hageja

omaks leppetrahvist ja muudest kulutustest tingitud summa ning TsK § 222 kohaselt pidi ta selle

kostjale hüvitama. Kuna kostja oli teinud tasaarvestuse hageja osakuga summas 77 680 krooni, siis

tuleb hagejalt välja mõista 51 794 krooni.

Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks

läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on apellatsioonikohus rikkunud TsKS § 313 lg 1 p. 2

nõudeid, kuna kohtuotsuses on jäetud esitamata apellandi nõuete sisu ja põhjendused. Aktsia

sundvõõrandamine (äravõtmine, tasaarvestamine kahju katteks, seltsist väljaarvamine jne.) on

lubamatu. Ringkonnakohus on lugenud õigeks tasaarvestuse hageja osakuga 77 680 krooni, viitamata

seadusele, mille kohaselt võib teostada teisele isikule kuuluva väärtpaberi arvelt tasaarvestuse ning

andmata toimunule õiguslikku hinnangut. Kohtuotsuses mõiste "osak" kasutamine on ekslik.

Puutumuses aktsiaseltsiga puudub sellel mõistel eraldiseisev tähendus ning pole legaalselt mõistetav.

Kohus leidis, et poolte vahel oli tegemist käsundiga, lepingulise suhtega ja hageja ei täitnud volituses

esitatud tingimusi ja volitaja juhendeid. Kohtuotsusest ei selgu, milliseid juhendeid, tingimusi ja

lepingulisi kohustusi hageja ei täitnud. Seda ei selgu ka tsiviilasja materjalidest, sest vastuhagi ei

rajanenud mitte käsundi mittekohasel täitmisel, vaid hageja poolt lepinguvälise kahju tekitamisel.

Kohus rikkus TsKS § 301 lg 1 nõudeid, kuivõrd väljus apellatsioonkaebuse raamidest ja viitas

asjaoludele, mida apellant ei esitanud. Kuna kohus kohaldas uut seadust, viidates TsK §-le 394 ning

põhjendas vastuhagi osalist rahuldamist täiesti uute asjaoludega - käsundi mittetäitmisega -, siis on

tegemist nii vastuhagi aluse kui ka eseme muutmisega. Kohtul ei olnud õigust esitatud vastuhagi

sisustamiseks kvalitatiivselt uute väidetega ning üheaegselt muuta ka kohaldatavat seadust.

Vastustaja leidis, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus on otsuse tegemisel lähtunud Riigikohtu otsusest, mille kohaselt tuleb hinnata, kas

tegemist on lepingulise või lepinguvälise suhtega. Kohus ei väljunud apellatsioonkaebuse raamest,

kuna kostja on vastuhagi esitamisest alates väitnud, et hageja ei järginud talle antud volitusi.

Ringkonnakohus võib kohaldatavat seadust muuta.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kaebuse rahuldada selles toodud motiividel. AS-i Saare

Lubi esindaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 2 alusel tühistamisele

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Kostja nõudis vastuhagis hageja tekitatud kahju hüvitamist. Põhjendades oma nõuet, väitis kostja

muu hulgas ka seda, et hageja eiras AS-lt Saare Lubi saadud volitusi. Samuti on kostja vastuhagis

väitnud, et hageja nõustus 1. juuli 1994. a. üldkoosoleku otsusega tehtud ettepanekuga hüvitada tema

poolt tekitatud esialgne kahju 129 474 krooni. Neid väiteid kordas kostja ka apellatsioonkaebuses.

Seega on ekslik kassatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et apellatsioonikohus on vastuhagi eset ja

alust muutnud ning väljunud apellatsioonkaebuse piiridest. Kohtuotsuses termini "osak" kasutamine

on kooskõlas terminoloogiaga, mida pooled kohtule esitatud dokumentides kasutasid. Vaidlust selle

üle, milliseid mõisteid AS-i Saare Lubi põhikirjas ja teistes dokumentides terminitega "osanik" ja

"osak" tähistatakse, ei ole pooled tõstatanud. Kassatsioonkaebuses on õigesti märgitud, et

ringkonnakohus on rikkunud TsKS § 313 lg 1 p. 2 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb

apellatsioonikohtu otsuses märkida ka apellandi nõuded ja nende põhjendused. Kohtuotsuses

apellandi nõudeid ja nende põhjendusi ei ole esitatud. Otsuses on vaid märgitud, et apellant toetas

kaebust.

Kohus tuvastas, et 18. oktoobril 1993. a. anti hagejale volitus lubja müümiseks ning vahendamiseks

Tikkurila OY-le ja AS-le Eesti Värv ning kvalifitseeris hageja ja kostja vahel tekkinud õigussuhte

käsundina (TsK § 394). Kohtuotsusest aga ei nähtu, et asjas esitatud tõendeid oleks hinnatud käsundit

reguleerivatest sätetest lähtudes. Kuna ringkonnakohus tühistas esimese astme kohtu otsuse vastuhagi

rahuldamata jätmise osas ning tegi selles osas uue otsuse, siis tulenevalt TsKS §-dest 313 lg 1 ning

232 lg 3 ja 4 tuli võtta seisukoht kõigi vastuhagi alusena esitatud asjaolude tuvastatuse kohta ning

anda õiguslik hinnang nii vastuhagi põhjendustele kui ka neile esitatud vastuväidetele ja kaalutlustele.

Kohtuotsuses ei ole märgitud tuvastatud asjaolusid ja tõendeid, millele rajaneb kohtu järeldus, et

hageja poolt volituses esitatud tingimuste mittetäitmine - müüdava lubja hinna ja koguste kirjalikult

juhatuse otsusega kooskõlastamata jätmine - põhjustas kostjale 129 474 krooni suuruse kahju. Seega

on motiveerimata kohtu järeldus, et hageja tekitas kostjale kahju. Ringkonnakohus ei ole

põhjendanud, miks ta leidis, et viibimisega AS-i Saare Lubi 1. juuli 1994. a. aktsionäride koosolekul

on hageja omaks võtnud leppetrahvist ja muudest kulutustest tingitud kahju tekitamise kostjale.

Samuti on kohus jätnud tähelepanuta hageja väite, et 13. juuli 1994. a. AS-i Saare Lubi aktsionäride

koosoleku otsusega tema osaku arvestamine kahju katteks oli ebaseaduslik. U. Lõhmuse hagi

kaasomandiõiguse tunnistamiseks rahuldamata jätmisel ringkonnakohus selle väite osas seisukohta ei

võtnud.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. märtsi 1997. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Heta 10. aprillil 1997. a. tasutud kautsjon 540 (viissada

nelikümmend) krooni.

Eesisuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, A. Kull