3-2-1-71-97 · Riigikohus

3-2-1-71-97

M Ä Ä R U S

Tartus 29. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. mail 1997. a.

AS-i "Laenutus ja EV" erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

17. veebruari 1997. a. määruse menetluse lõpetamiseks AS-i "Laenutus ja EV" hagis Eesti

Erastamisagentuuri ja AS-i IBD vastu Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste

seadusevastaseks tunnistamiseks ja ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks.

AS Laenutus ja EV esitas 10. oktoobril 1995. a. Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Erastamisagentuuri

ja AS-i IBD vastu TsÜS § 66 ja HKS § 19 lg 5 alusel. Hageja palus tunnistada seadusevastaseks

Erastamisagentuuri Nõukogu otsuse RAS-i Võru Juustutööstus erastamise kohta AS-le IBD, kuna

AS-i IBD pakkumine ei olnud parem hageja omast. Hageja palus tunnistada seadusevastaseks

Erastamisagentuuri Nõukogu 3. augusti 1995. a. otsuse nr. 126 p. 12.1, kuna Erastamisagantuuri

Nõukogu jättis sellega rahuldamata hageja taotluse erastamisotsuse uuesti läbivaatamiseks. Ühtlasi

palus hageja tunnistada kehtetuks Erastamisagentuuri ja AS-i IBD vahel 5. augustil 1995. a. sõlmitud

Võru Juustutööstuse aktsiate ostu-müügi lepingu, kuna aktsiate erastamisel ei ole lähtutud seadusest.

Kostja palus tsiviilasjas menetluse lõpetada, kuna vaidlustatud on haldustoimingud, mille

lahendamine ei kuulu linnakohtu pädevusse.

Tallinna Linnakohtu 5. detsembri 1996. a. määrusega lõpetati menetlus Erastamisagentuuri otsuste

seadusevastaseks tunnistamiseks TsKS § 218 p. 1 alusel. Määruse kohaselt koosneb

erastamisprotseduur kuni müügilepingu sõlmimiseni erinevatest haldusõiguslikest toimingutest, mida

on huvitatud isikutel õigus vaidlustada halduskorras. Linnakohus ei ole pädev andma hinnangut

Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste seaduslikkuse kohta. Müügilepingu sõlmimisega tekib uus

iseseisev õigussuhe.

Vaidluses ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise üle linnakohus menetlust ei lõpetanud.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. veebruari 1997. a. määrusega linnakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus täielikult linnakohtu põhjendustega.

Erikaebuses palus AS Laenutus ja EV ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse normide

väära kohaldamise tõttu. Vastavalt HKS §-le 19 lg 5 lõpetab halduskohtunik asjas menetluse siis, kui

asja arutamise käigus selgub, et kaebuse lahendamine on seotud linnakohtu pädevusse kuuluva

tsiviilõigusliku vaidlusega. Tallinna Halduskohus lõpetas oma määrusega õigesti menetluse

haldusasjas, milles AS Laenutus ja EV palus seadusevastaseks tunnistada Erastamisagentuuri

nimetatud otsused, kuna kostjad olid sõlminud aktsiate ostu-müügi lepingu. Halduskohus tegi

hagejale ettepaneku pöörduda oma õiguste kaitseks linnakohtusse. Nimetatud seisukohta ei

vaidlustanud ka Erastamisagentuuri esindaja.

Hageja oli erikaebuses seisukohal, et Erastamisagentuuri haldusõiguslikud toimingud (nõukogu

otsused) on viinud tsiviilõigussuhte tekkimisele - kostjate vahel on sõlmitud aktsiate ostu-müügi

leping. Tegutsedes tsiviilõigussuhte poolena on Erastamisagentuur andnud haldusakte, mille

seaduslikkuse ja selle üle, kas need aktid rikuvad kellegi õigusi või mitte, saab otsustada ainult

linnakohus.

Vastustaja Erastamisagentuur palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Vastustaja leidis, et

vajalik on eristada erastamisprotsessi haldus- ja tsiviilõiguslikku külge. Haldusõiguslike toimingute

seadusevastaseks tunnistamise nõue kuulub läbivaatamisele üksnes halduskohtus.

Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja erikaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustus põhjendatult linnakohtu seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada

Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste seadusevastaseks tunnistamise nõudes, kuna linnakohus ei ole

pädev andma hinnangut Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste seaduslikkuse kohta. Riigikohtu

halduskolleegium on asunud 23. veebruari 1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-2/94 OÜ EKE

Projekt kassatsioonkaebuse läbivaatamisel seisukohale, et vaidlus kuulub lahendamisele

tsiviilkohtupidamise korras maa- või linnakohtus, kui HKS §-s 4 nimetatud avalik-õiguslik asutus

annab haldusakti, esinedes tsiviilõigussuhte poolena. Vaidlustatud haldusaktid andis

Erastamisagentuuri Nõukogu enne tsiviilõigussuhte tekkimist tema ja AS IBD vahel (enne ostu-

müügi lepingu sõlmimist). Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu asus 17. juuni

1996. a. määruses asjas nr. 3-2-1-34-96 M. Siilaku ja A. Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu

eluruumide erastamise kohustamiseks seisukohale, mille kohaselt kuni erastamise ostu-müügilepingu

sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid ning neid

toiminguid saab vaidlustada halduskorras. Tsiviilkolleegium ei pea vajalikuks asuda teistsugusele

seisukohale.

Tsiviilkohtu pädevusse kuulub vaidlus aktsiate erastamise ostu-müügi lepingu üle. Selles osas kohus

menetlust lõpetanud ei ole.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari 1997. a. määrus muutmata ja

erikaebus rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T.Vernik