3-1-3-20-97 · Riigikohus

3-1-3-20-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. mail 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

V.K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti V.K. Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a otsusega süüdi KrK

§ 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati 3-aasta ja 3-kuulise vabadusekaotusega . KrK § 41 lg 1 alusel

liideti osaliselt sellele karistusele Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a otsusega mõistetud kandmata karistus

ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Harju Maakohtu

nimetatud otsus jõustus apellatsioonitähtaja möödumisel. Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a otsusega

karistati V.K-t KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega ja KrK § 47 alusel vabastati ta

1-aastase katseajaga karistuse kandmisest.

Süüdimõistetu V.K. esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a otsuses,

leides, et vaatamata otsuses sisalduvale karistuste osalise liitmise põhimõttele KrK § 41 lg 1 järgi, mõisteti

talle lõplik karistus karistuste täies ulatuses liitmise põhimõttel. Avaldaja viitab nii süüdistuskokkuvõtte, kui

ka Harju Maakohtu otsuse sissejuhatavas osas sisalduvate andmete ebaõigsusele, kuna nende kohaselt on ta

karistatud eeltoodud Rapla Maakohtu otsusega 3-aastase vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga.

Veel palub avaldaja karistuse kergendamist põhjendusega, et on täielikult aru saanud oma kuritegelikust

käitumisest ning on valmis alustama õiguskuulekat elu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri seletuse,

kes taotles avalduse rahuldamist,

l e i d i s:

Avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kohtuotsus oma sisult peab olema seaduslik, põhjendatud ja

motiveeritud, kirjutatud selgelt ja arusaadavalt.

Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a otsuse resolutiivosas on märgitud, et KrMK § 41 lg 1 alusel liidetakse

mõistetud kolme aasta ja kolme kuulisele karistusele osaliselt Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a otsusega

mõistetud kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Kuna Rapla Maakohtu 26. juuni 1995. a otsusega mõisteti V.K-le karistuseks kolm kuud vabadusekaotust, on

tegelikult liidetud varasem karistus täies ulatuses, mitte osaliselt nagu kohus ise on märkinud. Seega on

kohtu konstanteering karistuste liitmise põhimõtte kohta vastuolus tegeliku liitmisega. Lisaks sellele on

viidatud valele seadusesättele - karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi tuleb lähtuda KrK §-s 41

sätestatust, mitte KrMK §-st 41, kus räägitakse tsiviilhagejast.

Märgitud vastuolu tõttu ei ole arusaadav, millist printsiipi karistuste liitmisel - liitmine täies ulatuses või

osaliselt - Harju Maakohus soovis kohaldada ja seda ei ole võimalik otsustada ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumil.

Eeltoodust lähtudes tuleb Harju Maakohtu otsus osaliselt tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks

Harju Maakohtule. Asja uuel arutamisel tuleb parandada ka Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a otsuse

sissejuhatavas osas vale viide V.K. varasema karistuse kohta.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. aprilli 1996. a otsus V.K. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

lõpliku karistuse mõistmise osas KrK § 41 lg 1 järgi.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

3. V.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 27. mail 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep