3-1-1-62-97 · Riigikohus

3-1-1-62-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. mail 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Andrei U"akovi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 202 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tartu Linnakohtu 19. veebruari 1997. a otsusega tunnistati Andrei U"akov süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja

3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vabadusekaotust. Samuti tunnistati ta süüdi KrK § 202 järgi ning

talle mõisteti selle sätte järgi karistuseks 2 aastat vabadusekaotust.

KrK § 40 lg-s 1 sätestatud alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks kuritegude

kogumi eest mõisteti talle kaks aastat vabadusekaotust.

Kohaldades KrK § 47 sätteid, määrati, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A. U"akov kaheaastase katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest karistatakse teda vabadusekaotusliku karistusega.

A. U"akov mõisteti süüdi selles, et ta 17. märtsil 1994. a umbes kell 03.00 joobnuna, eelneval kokkuleppel

M. K. pani toime A. M. kuuluva sõiduauto "Mazda - 323" registrimärgiga xxx XXX varguse katse.

A. U"akov tungis sõiduautosse, avas pagasiruumi kaane ja püüdis lõhkuda roolilukku. Vargus jäi lõpule

viimata sõiduauto signalisatsiooni käivitumise tõttu, s.o süüdlase tahtest olenemata põhjustel.

Samal kuupäeval, mõni minut hiljem varastas ta samast sõiduautost paki sigarette "Bond" väärtusega 7

krooni, tulemasina väärtusega 5 krooni, hiina taskulambi väärtusega 30 krooni, helitehnikat 600 krooni ja 3

audiokassetti 75 krooni väärtuses ning mutrivõtme koos kruvikeerajaga 80 krooni väärtuses. Kokku tekitati

vargusega kahju 797 krooni väärtuses ning tegu kvalifitseeriti KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.

Samale vargusele alaealise M. K. kuriteole kaasatõmbamise kvalifitseeris kohus KrK § 202 järgi.

A. U"akovi tingimuslikku vabastamist karistuse kandmisest põhjendades käsitles linnakohus kuriteo raskust

ja laadi ning isiksust iseloomustavaid andmeid. Tema vastutust kergendavaks asjaoluks loeti süü

tunnistamine ja raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine alkoholijoobes. Arvestati, et ta on varem

kohtulikult karistamata ja et töökoha iseloomustus on positiivne.

Tingimusliku karistusest vabastamise vaidlustas oma apellatsioonprotestiga Tartu prokurör, toetades

vabadusekaotuse reaalset ärakandmist. Rõhutati asja arutamist ilma kohtualuse kohalolekuta, kes on asunud

elama Venemaale ja hoidub kohtust kõrvale. Katseaja toime sellisel juhul puudub ja Eesti õiguskaitseorganid

ei saa tema käitumist kontrollida. Olles juba kohtust kõrvalehoidumisega rikkunud enda suhtes valitud

tõkendit, on A. U"akov ise pidanud ainuvõimalikuks karistuseks vabadusekaotust.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asus oma 1. aprilli 1997. a otsuses seisukohale, et linnakohus

juhindus A. U"akovile karistuse mõistmisel KrK § 36 sätetest ja motiveeris KrK § 47 rakendamist, mida

elamine väljaspool Eesti Vabariiki ei välista. Kohtud on lähtunud nimetatud sätete mõttest ja sellest, et

karistuse reaalsele täitmisele pööramise motiiv ei ole piisav otsuse muutmise alus.

Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja on oma kassatsioonprotestis asunud seisukohale, et KrK

§ 36 kohaselt peab kohus arvestama toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Nende andmete kogumist lähtudes peaks kohus otsustama, milline

konkreetne karistus avaldab preventiivset mõju kohtualusele. Kassaator on seisukohal, et kohtuistungile

mitteilmunud kohtualune tingimusliku karistusest vabastamise puhul ei ole teadlik toimest, mida kohtuotsus

peaks talle avaldama. Kassaator rõhutab, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja

õigussuhete kohta oma artiklis 61 sätestab, et kuriteo toimepannud isik antakse karistuse kandmiseks välja,

kui talle on mõistetud vabadusekaotus tähtajaga üle 6 kuu. Reaalne vabadusekaotus teeks võimalikuks

karistuse tegeliku ärakandmise.

Seetõttu taotleb kassaator Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 1997.a otsuse tühistamist A. U"akovi

süüdistusasjas tema karistusest tingimusliku vabastamise muutmata jätmise osas ja kriminaalasja saatmist

uueks arutamiseks samale kohtule.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes pidas

oluliseks mõlema kohtuastme otsuste tühistamist kassatsioonprotestis käsitletud vigade parandamiseks,

l e i d i s:

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult asunud seisukohale, et linnakohus ei ole

A. U"akovile karistuse mõistmisel rikkunud KrK § 36 ja § 47 sätestatud tingimusi.

Kohtuotsuse täitmisele pööramise tahe on ebapiisav motiiv kohtulahendi muutmiseks, kuna kohtul on õigus

iseseisvalt valida süüdlasele optimaalne karistus. Karistuse mõistmise alustes ei ole sätestatud lisatingimusi,

mis kohustaksid väljaspool Eesti Vabariiki elavaid isikuid süüdimõistmisel karistama erinevalt ülejäänud

kohtualustest.

Õiguslik hinnang A. U"akovi käitumisele tuleneb ööl vastu 18. märtsi 1994. a tema osavõtul ja tema poolt

toimepandust. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et süüditunnistamisel ja karistuse

valikul KrK § 202 järgi oli kohtutel alust kuriteo raskuse ja laadi määratlemisel arvestada asjaoluga, et

alaealine M. Kunakov, kelle kuriteole kaasatõmbamises A. U"akov süüdi tunnistati, oli Tartu Linnakohtu

22. aprilli 1996. a otsusest (tl. 378-381) järelduvalt juba 1993. a kevadel aktiivselt osalenud Tartu linnas

grupiliselt toimepandud murdvargustes. See fakt ei rõhuta A. U"akovile mõistetud karistuse karmistamise

vajadust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 1. aprilli 1997. a otsus Andrei U"akovi süüdistusasjas.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 27. mail 1997. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep