3-2-1-69-97 · Riigikohus

3-2-1-69-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, A. Dooneri

ja O.-R. Oru esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. mail

1997. a.

Otto-Roald Oru kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 1997. a. otsuse

Otto-Roald Oru hagis Anne ja Teet Dooneri vastu eluruumist välja tõstmiseks.

Tallinnas Valgevase 16 asuv elamu tagastati omandireformi käigus 19. aprillil 1994. a. Otto-Roald

Orule. Anne Dooner oli sama maja korteri 3 üürnik Tallinna Pelgulinna

Elamuekspluatatsioonivalitsusega 11. juunil 1990. a. sõlmitud üürilepingu alusel. Korteris elas ka

tema poeg Teet Dooner, kelle süü tõttu tekkis 9. jaanuaril 1992. a. tulekahju, milles hävis täielikult

korter 3 ning said kannatada maja teised ruumid.

Hagis Tallinna Linnakohtule palus O.-R. Org lõpetada kostjatega üürileping ennetähtaegselt

üürileandja algatusel ning kostjad eluruumist välja tõsta ES § 54 lg 1 p. 1 alusel, kuna kostjad ei ole

tasunud üüri üle kolme kuu, ja ES § 54 lg 1 p. 3 alusel, kuna kostjad rikkusid tulekahjuga eluruume

ega kasuta neid sihipäraselt. Hageja leidis, et üürileping on lõppenud ka ES § 53 kohaselt üürniku

algatusel, sest kostjad elavad juba neljandat aastat uues elukohas Vääna 26 Tallinnas.

Tallinna Linnakohus jättis 3. aprilli 1996. a. otsusega hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei rikkunud

kostjad eluruumi tahtlikult, vaid seoses tuleõnnetusega. Hageja ei ole kostjatega uut üüri suurust

kokku leppinud ning kostjad on tasunud üüri endises suuruses, seega ei saa väita, et üür on tasumata.

Vaidlus üüri suuruse üle ei ole käesoleva hagi sisuks, kuna sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Kohus

leidis, et suuremad kahjustused majas on kostjad vastavalt oma võimalustele likvideerinud. Kostjad ei

ela mõjuvatel põhjustel ajutiselt Valgevase 16-3 korteris, kuna kostjate piiratud võimaluste tõttu on

remont korteris lõpetamata. Pealegi kestab 1994. a. septembrist kohtus vaidlus üürilepingu

lõpetamiseks, mis on pannud kostjad lootusetusse olukorda.

Ringkonnakohus jättis 20. septembri 1996. a. otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus

leidis, et üüri suurendamise teate avaldamine maja teadetetahvlil ei muuda üürilepingu tingimusi.

Samuti ei ole tõendatud eluruumide mittesihipärane kasutamine, sest korteris on ulatuslik remont.

Hageja üürileandjaks oleku ajal ei ole kostjad elu- ja abiruume lõhkunud. ES § 53 aga reguleerib

üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist üürniku algatusel.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 23. jaanuari 1997. a. otsusega ringkonnakohtu otsuse

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kolleegium leidis, et otsus ei vasta TsKS § 229 nõuetele, kuna kohus ei ole teinud otsust hageja

nõude osas lugeda üürileping lõppenuks üürniku algatusel.

Asja uuel arutamisel leidis ringkonnakohus, et kostjate käitumine ja olukord ei kinnita, et nad oleksid

korterist lahkunud teise alalisse elukohta. Kostjad on korterist lahkunud ajutiselt, kuna korteris on

remont. Lahkumise ajutisust kinnitab ka see, et kostjatel ei ole õigus alaliselt teist eluruumi kasutada.

Nad on vaidlusalusesse korterisse endiselt sisse kirjutatud ning tasunud üüri ja kommunaalteenuste

eest. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning linnakohtu otsus

muutmata.

Kassatsioonkaebuses palub O.-R. Org tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega

lõpetada üürileping ennetähtaegselt. Kassaator leiab, et kohus on vääralt kohaldanud ES §i 53.

Kostjad on lahkunud Valgevase 16-3 eluruumist alaliselt elama teise kohta ning sellel, kas kostjad

lahkusid eluruumist nende endi põhjustatud tulekahju tõttu või oli neil juba varem olemas teine

alaline elukoht, ei ole tähtsust. Oluline on, et kostjad ei ole vaidlusaluses eluruumis viis aastat elanud.

Sissekirjutus eluruumi ei tõenda eluruumi faktilist kasutamist ega oma õiguslikku tähendust. Ka üüri-

ja kommunaalteenuste eest tasumine ei puuduta eluruumi faktilist kasutamist.

Vastustajad kaebusega ei nõustu ning leiavad, et ringkonnakohtu otsus on õige. Kohtus ei ole leidnud

tõendamist üürilepingu lõppemine ES § 53 kohaselt. Kostjad elavad mujal ajutiselt, kuna piiratud

materiaalsete võimaluste tõttu on remont eluruumis lõpetamata.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuse motiivide

põhjal ja A. Dooner pidas otsust õigeks.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostjad ei ole vaidlusalusest eluruumist lahkunud alatiseks elama

teise kohta ja kohaldanud õigesti ES §-i 53, mis annab üürnikule õiguse üürilepingu ennetähtaegseks

lõpetamiseks tema lahkumise korral alatiseks elama teise kohta ning ei luba üürniku ajutise

eemalviibimise korral sellele tuginedes üürnikuga eluruumi üürilepingut lõpetada. Kassatsioonikohus

kontrollib TsKS §-i 336 alusel üksnes, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud

materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Kassatsioonikohus ei kontrolli ega hinda

faktilisi asjaolusid, mis selles vaidluses seondusid korterist ajutise äraoleku või lahkumisega, millega

kassaator oma kaebust põhjendab.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu 12. märtsi 1997. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa