3-2-1-67-97 · Riigikohus

3-2-1-67-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 22. mail 1997. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed A. Kull ja J. Luik, kostja

Ü. Leissoni esindaja vandeadvokaat S. Schneideri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

12. mail 1997. a.

AS-i Kalev kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruari

1997. a. otsuse AS-i Kalev hagis RAS-i Elumaja ja Ülo Leissoni vastu nõudega kohustada RAS-i

Elumaja tunnistama RAS-i Kalev ja Tiiu Märtsoni vahel sõlmitud üürilepingut ning tühistada

RAS-i Elumaja ja Ülo Leissoni vahel sõlmitud üürileping.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus RAS Kalev ES §-de 34, 57 lg 1 ja 58 lg 2 alusel kohustada

RAS-i Elumaja tunnistama üürilepingut, mis oli sõlmitud RAS-i Kalev ja Tiiu Märtsoni vahel ja

tühistada RAS-i Elumaja ja Ülo Leissoni vahel sõlmitud üürilepingu.

Hageja põhjendas nõuet sellega, et korter Tallinnas Paasiku 12-44 on tööandja eluruum, mille

asustamise õigus kuulub nende töötajale T. Märtsonile. Kuna RAS Elumaja on kohustatud tunnistama

üürilepingut, mille hageja sõlmis T. Märtsoniga, siis tuleb Ü. Leissoniga hiljem sõlmitud üürileping

tühistada.

Hageja seletuste kohaseltvalmis 1992. a. RAS-i Kalev elumaja Paasiku 12. RAS-i Kalev taotlusel

arvati Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Lasnamäe LOV) 26. septembri 1994. a. korraldusega

nr. 732 1-toaline korter Paasiku 12-44 tööandja eluruumide hulka. Seoses RAS-i Kalev erastamisega

kohustas majandusminister 9. veebruari 1995. a. käskkirjaga nr. 34 RAS-i Kalev üle andma maja

Paasiku 12 bilansist bilanssi RAS-le Elumaja. 4. aprillil 1995. a. koostati maja üleandmise-

vastuvõtmise akt. Lasnamäe LOV 19. juuni 1995. a. korraldusega nr. 524 anti Paasiku 12-44 tööandja

eluruumi asustamise õigus RAS-i Kalev töötajale T. Märtsonile, kellega RAS Kalev sõlmis samal

päeval üürilepingu. 10. juulil 1995. a. sõlmis RAS Elumaja sama eluruumi kasutamiseks üürilepingu

Ü. Leissoniga. RAS-st Kalev sai pärast erastamist 11. oktoobril 1995. a. AS Kalev. Tallinna

Halduskohtu 22. aprilli 1996. a. otsusega jäeti rahuldamata Ü. Leissoni kaebus Lasnamäe LOV

26. septembri 1994. a. korralduse nr. 732 seadusevastaseks tunnistamiseks.

Tallinna Linnakohtu 21. novembri 1996. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus tunnistas hageja ja

T. Märtsoni vahel sõlmitud üürilepingut ning tunnistas kehtetuks RAS-i Elumaja ja Ü. Leissoni vahel

sõlmitud üürilepingu.

Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 1997. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus ja jäeti AS-i

Kalev hagi T. Märtsoniga sõlmitud üürilepingu tunnistamiseks ning RAS-i Elumaja ja Ü. Leissoni

vahel sõlmitud üürilepingu kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

Kassatsioonkaebuses palus AS Kalev apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja jätta linnakohtu otsuse

muutmata.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Ü. Leissoni esindaja, et apellatsioonikohtu otsus on õige.

Kolleegiumi istungil palus Ü. Leissoni esindaja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide olulise

rikkumise tõttu.

Apellatsioonikohus otsustas ekslikult protsessis osalenud kolmanda isiku T. Märtsoni õiguste üle,

jättes temaga sõlmitud üürilepingu tunnustamata. Sellega rikkus kohus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid.

Kohus saab otsuse teha vaid protsessis osalenud poolte - hageja ja kostja - suhtes. T. Märtson hagi ei

esitanud ega olnud kaasatud protsessi kostjana ning seetõttu puudus kohtul seaduslik alus otsustada

tema õiguste ja kohustuste üle.

TsKS § 232 lg 4 kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud,

tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi

lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

Hageja palus tunnistada T. Märtsoniga sõlmitud üürilepingut ja tühistada Ü. Leissoniga sõlmitud

üürilepingu. Otsusega jäeti hagi T. Märtsoniga sõlmitud üürilepingu tunnistamiseks rahuldamata,

kuid kohus ei viidanud elamuseaduse paragrahvile, mille alusel kohus võinuks üürilepingut

tunnistada või mitte tunnistada. Üürileping kehtib ilma kohtupoolse tunnistamiseta kuni lõppemiseni,

ennetähtaegse lõpetamiseni või siis kehtetuks tunnistamiseni (ES §-d 51 ja 57). Kuna kohus jättis

Ü. Leissoniga sõlmitud üürilepingu kehtetuks tunnistamata, siis on endiselt vaidlusaluse korteri

kasutamiseks samaaegselt kaks üürilepingut. Asja uuel arutamisel peab kohus esmalt tuvastama,

milliseid hageja tsiviilõigusi on vaidlusaluste lepingutega rikutud ning seejärel vaidluse lahendama.

Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruari 1997. a. otsus ja asi saata

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Tiiu Märtsonile 7. märtsil 1997. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja T. Vernik

Liikmed: A. Kull, J. Luik