3-1-3-19-97 · Riigikohus

3-1-3-19-97

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. mail 1997. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja

V.D. süüdistuses KrK § 195 lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kohtla-Järve Linnakohtu 2. aprilli 1996. a otsusega tunnistati V.D. süüdi ja teda karistati KrK § 195 lg 1 järgi

rahatrahviga 22 päevamäära, s. o 500 krooni ulatuses.

Linnakohtu otsuse järgi tunnistati V.D. süüdi selles, et tema 18. augustil 1995. a ajavahemikus kella 7.00 -

8.20 huligaanitses purjuspäi O asulas V t xx trepikojas. Talle tundus, et tundmatud mehed viisid tema

abikaasa sellesse majja. Maja trepikojas lõhkus ta uksed kolmel korteril, kust arvas kuulvat oma abikaasa

häält. Veendunud, et nendes korterites tema abikaasat ei ole, V.D. lahkus. Uste lõhkumisega tekitati

korterivaldajatele kahju 1100 krooni.

Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ega -protsesti ei esitatud.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks linnakohtu otsuses. Prokuröri

väitel on V.D. näol tegemist isikuga, kes talle süüksarvatud teo toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis.

Sellest tulenevalt taotleb prokurör Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist V.D. süüdimõistmises KrK

§ 195 lg 1 järgi ning kriminaalmenetluse lõpetamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud.

Krimiaalasja eeluurimisel korraldati V.D. suhtes kohtupsühhiaatriaekspertiis komisjoniekspertiisina.

Eksperdiarvamuse järgi pani V.D. talle süüksarvatud teo toime psühhoosi seisundis. Tal esinesid nägemis- ja

kuulmismeelepetted, mistõttu tegemist oli luululise käitumisega. Seetõttu ei olnud V.D. võimeline teo

toimepanemisel andma sellest endale aru ja oma tegusid juhtima (tl 19). Eksperdiarvamusest järeldub, et

V.D. pani talle süüksarvatud teo toime süüdimatusseisundis.

Linnakohtu otsuses väidetakse, et kuigi kohtupsühhiaatriaekspertide arvamuse järgi pani V.D. kuriteo toime

psühhoosi seisundis ja ta ei olnud võimeline endale sel ajal oma tegudest aru andma ega neid juhtima, st oli

süüdimatusseisundis, tuleb lähtuda KrK §-st 12, mille järgi isik, kes pani kuriteo toime joobeseisundis, ei

vabane karistusest. Niisugune seisukoht tuleneb kriminaalseaduse ebaõigest mõistmisest ja selle väärast

kohaldamisest. Linnakohus ei mõistnud, et süüdimatusseisundis toimepannud tegu ei ole kuritegu, kuna sel

juhul puudub kuriteo subjekt ja seega ka kuriteokoosseis. Nii ei kuulu vastavalt KrK § 11 lg-le 1

kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalvastutusele isik, kes kriminaalseaduses sätestatud teo

toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis, st ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda

juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu.

Kuna V.D. on võetud kriminaalvastutusele ja mõistetud süüdi alusetult, tuleb kooskõlas KrMK § 5 lg 1 p-

ga 2 kriminaalmenetlust kõrvaldava asjaolu tõttu kriminaalasi lõpetada.

Juhindudes KrMK § 5 lg 1 p-st 2, samuti AKKS § 63 p-st 4, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Kohtla-Järve Linnakohtu 2. aprilli 1996. a otsus ja lõpetada kriminaalasi V.D. süüdistuses

KrK § 195 lg 1 järgi.

2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 20. mail 1997. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep